Sõjaajalugu ajaloo mõiste ja olemus

1. Sõjaajaluguajaloo mõiste ja olemus

2. Sõdahttp://www.youtube.com/watch?v=SOeuYNd-96w

3. Sõja mõiste • Sõda on riikide, rahvaste või muude rühmitiste vaheline relvastatud võitlus. Tavaliselt on sõja eesmärk geopoliitiline. Oma raamatus "Sõjast" on Preisi sõjandusteoreetik Carl von Clausewitz öelnud, et sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega.

4. Erinevad definitsioonid sõjast • Sõda on noorte asi, rohi kortsude vastu (Viktor Tsoi). • Sõda on kurjus, mis häbistab inimkonda (Fransua Fellon). • Sõda on õnnetus suures mastaabis (I.Bentam). • Sõda muudab inimesed metsloomadeks, kes on sündinud selleks, et elada vendadena (Volter). • Sõda korraldavad rumalad ja kavalad klounid, kes pärast unustavad kogu selle tsirkuse (ibid) • Sõda on põgenemine rahuaja probleemide eest (Tomas Mann). • Sõda pole midagi muud  kui laiendatud kahevõitlus (Clausewitz) • Sõda on ettevõtmine, kus sõdurid peavad hammastega lahti harutama sõlmed, mille on kokku keeranud poliitikud oma keeltega! • Sõda on loomulik nähtus, mida ei pea kartma. (A.Venediktov).

5. Sõjandus • Sõjandus on inimtegevuse valdkond, mille eesmärgiks on enda ühiskondlike ressursside ja territooriumi kaitse ning võimaliku vaenlase ressursside ja valduste üle kontrolli saavutamine. • Sõjanduse rolli saab ühiskonnas uurida kahes plaanis: • Tulevikus - mida uurib sõjateadus • Minevikus - mida uurib sõjaajalugu

6. Sõjateadus • On teadusharu, mis käsitleb riigi sõjalise organisatsiooni toimimist, sõjaks valmistumist ning võimalikku sõjapidamist tulevikus. • Sõjateaduse ülesandeks on tulevikku prognoosida ja mudeldada aidates sel moel kaasa riikluse püsimisele ning julgeoleku tagamisele. • Sõjateadus hõlmab endas strateegiat, taktikat, sõjatehnoloogiat, sõjamajandust ning distsipliini. Seejuures arvestab mineviku kogemusi ja tugineb läinud aegade õppetundidel. • Sõjateadus hõlmab kõige üldisemas tähenduses kõiki neid inimtegevuse valdkondi, mis on seotud nii riigi igakülgse ettevalmistamisega riigikaitseliseks tegevuseks kui ka kõikvõimalike sõjaliste ja sõjaväliste operatsioonidega tänapäevases, uute ohtudega maailmas.

7. Sõjaajalugu • Uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus. • See pole pelgalt sõdade kronoloogia !

8. Sõjaajalugu • See on tegelikkuses palju suurem terviklik käsitlus ühiskonna ja tsivilisatsiooni toimimisest. Meeldib see või ei aga sõjad on paratamatult inimkonna eksisteerimise ja võiks ka öelda, et eneseväljendamise osa. Ja sõda, kui selline, võib avaldada väga laiaulatusliku mõju ükskõik mis tsivilisatsiooni eksistentsile. Nii et, sõjaajalugu on üks oluline osa mõistmaks ajalugu ja ühiskonda laiemalt. • Tsiteerides Briti kirjaniku Frederic Manning’ut: „Sõda on kui paratamatu loodusnähtus”.

9. Eesti sõjaajalugu Eesti on sõjaajalooga vägagi seotud. Asudes strateegiliselt soodsas ja olulises kohas, on juba päris varajasest ajast meie maa olnud erinevate relvastatud konfliktide sõlmpunktis. Peamiseks tõukejõuks said viikingite 10.-11. sajandi kaubareisid ida poole Peipsit slaavi hõimude juurde. Viikingite poolt 10. sajandil rajatud Pihvka ja Novgorodi vürstiriigid kujunesid siinse piirkonna olulisteks kaubandus- ja võimukeskuseks. Kuna Eesti jäi Skandinaaviast ja Kesk-Euroopast Novgorodi (ja ka sealt edasi) kulgeva kaubatee äärde, tõmbas see teistegi rahvaste tähelepanu. Lisaks ka soov omada uusi kolooniaid ja laiendada kiriku mõjuvõimu, ehk nö „ristida paganaid“, sai oluliseks teguriks Saksa ja ka Taani plaanides. Kui veel kuni 12 saj. lõpuni olid enamus Euroopa riike hõivatud mitmete ristisõdade korraldamisega Palestiinasse siis 13. saj alguseks olid eesmärgid teatud määral saavutatud ning Euroopas oli liikvel väga ohtralt „vabaks jäänud“ sõjamehi.

10. Muistse Eesti sõjandus 13.sajand Muistne vabadusvõitlus 1208.-1227.a. Eestlastel tuleb võidelda sakslaste, rootslaste, taanlaste, venelaste, liivlaste, lätlaste, leedulaste ja eestlastega. Tähtsamad sündmused: • 1208.a.- Saksa ristisõdijad tungivad koos liivlaste ja lätlastega Eestisse • 1210.a.- Ümera lahing • 1217.a.- Madisepäeva lahing • 1219.a.- Taani väed vallutavad Põhja- Eesti, rajatakse Tallinna linnus • 1220.a.- maabub Rootsi vägi • 1223.a.- uus vastuhakulaine • 1224.a.- Tarbatu linnuse langemine, Eesti mandri osa võtab vastu ristiusu • 1227.a.- Saaremaa alistumine, lõpeb muistne vabadusvõitlus

11. Ristirüütlid

12. Muistne Eesti võitleja Sõdur oli iga vaba relvakandevõimeline mees. Varustus: • Mõõgad, taprid, odad, vibu, nooled, ling, viskeodad. Sõditi malevana- kutsuti kokku maakaitsevägi.

13. Eestlased võõrasväes 14.- 19.sajand Orduaeg- Vana-Liivimaa 1343-1345.a. Jüriöö ülestõus Eestlased osalevad võõrvallutajate vägede koosseisus Eesti lähiümbruse sõdades. 1558-1583.a.- Liivi sõda, talurahvaülestõusud Rootsiaeg 1629-1710.a. Veneaeg 1710-1917.a. • Talurahvaülestõusud- Kose- Uuemõisa, Mahtra, Pühajärve sõda

14. Rahvuslik ärkamisaeg, rahvusväeosad ja iseseisvuse sünd • Rahvuslik ärkamine 19. saj II pool • 1914-1918.a. Esimene maailmasõda • Rahvusväeosade koondamine ( A. Tõnisson, J. Laidoner). • 24.02.1918.a.- Eesti Vabariigi iseseisvuse välja kuulutamine

15. Eesti Vabadussõda 1918-1920.a. • 28.11.1918.a.- algab Vabadussõda • Eesti Töörahva Kommuun • Rahvusvaheline abi • Suurbritannia laevastik Tallinna all dets 1918.a. • Vabatahtlikud- Kuperjanovi, Sakala, Scouts- pataljon; Soome vabatahtlikud • Soomusrongid • Landeswehri sõda • 23.06.1919 Võnnu lahing- Võidupüha • 03.01.1920- vaherahu • 02.02.1920- Tartu rahuleping • J. Laidoner, A. Tõnisson, J. Pitka, V. Puskar, A. Irv, K. Parts,J. Kuperjanov, E. Põdder

16. Eestlased Vabadussõjas

17. Johan Laidoner

18. Riigikaitse Eesti Vabariigis 1920-1940 • Eesti sõjaväe demobiliseerimine • Üldine sõjaväeteenistuse kohustus • Maa-, mere- ja õhuvägi • Kaitseliit, piirivalve

19. Eestlased II maailmasõjas • Molotov- Ribbentropi pakt 1939.a. • Punaarmee 22. territoriaalkorpus, 8. Eesti laskurkorpus • Jalaväerügement 200 • SS- Leegion, ida- ja politseipataljonid, piirikaitserügemendid

20. Okupatsiooni aeg Eestis 1940-1991 • Okupatsiooniarmee • Rahvusväeosad kuni 1956.a. • Sõjaväebaasid, objektid • Eestlaste osalemine NL sõjalistes konfliktides • Vastupanu NL- metsavendlus

21. Taasiseseisvuse sünd • Tänapäeva konfliktid!