30 likes | 153 Views
Olin teda ennegi kuulnud laulmas kontratenorina ning imetlenud selle hääle sooja tämbrit, tenoraalset kirkust, kuid seekord lisandus äärmine kontekstis olek, maitsekas kaunistustega laulmismaneer – ei midagi ülepakutut, tema laulmises oleks nagu tipnenud kogu teose mõte.
E N D
Olin teda ennegi kuulnud laulmas kontratenorina ning imetlenud selle hääle sooja tämbrit, tenoraalset kirkust, kuid seekord lisandus äärmine kontekstis olek, maitsekas kaunistustega laulmismaneer – ei midagi ülepakutut, tema laulmises oleks nagu tipnenud kogu teose mõte. Hääleregistrid arvatakse tavaliselt olevat seotud hääle allikaga, st kõri läbiva pulsseeruva õhulainega. Selle õhulaine vormi analüüsiti tagurpidi filtreerimise teel professionaalsetel lauljatel: neljal kontratenoril, viiel tenoril ja neljal baritonil, kes laulsid silpi [pæ:]. Analüüsiti kõrisisest pinget, mida hinnati suusisese pinge järgi konsonandi [p] sulgumise ajal, perioodi protsentuaalset kestvust, mil häälepaelad takistavad õhu liikumist, suhtelist kõri lekkivust ja fundamentaali suhtelist taset. – Sundberg, J. (2001) ”Voice source differences between falsetto and modal registers in counter tenors, tenors and baritones.”Logopedics, Phoniatrics, Vocology. 26 / 1. lk 26-36 . – Levald, Tiiu. (13.01.2006.) ““Messias” noorte muusikute pilguga.” Sirp, lk 8.
Uurimistöö on teadustekst. • Sellist tüüpi teksti tunnusteks on: • objektiivsus – nähtusi kirjeldatakse erapooletult, mõjutamata autori eelarvamustest/hoiakutest; • tõestatavus – esitatakse argumenteeritud väited, mida on raske kummutada; • selektiivsus – teema/probleemid/meetodid pakuvad senisest paremaid lahendusi, nii andmete kui nende töötluse juures on pidevalt eristatud oluline ebaolulisest; • kontrollitavus – autori arutlused/arvutused peavad olema korratavad teiste uurijate poolt; • kriitilisus – seisukohtade/käsitluste arvustamine, millega kirjutaja ei nõustu, tähelepanu juhtimine vastukäivatele arvamustele; • süsteemsus – terminoloogiline ühtsus ja väidete väljaarendamine; • ökonoomsus – mõtteline ning sisuline tihedus, mis johtub etteantud mahu piiratusest; • formaalne keelekasutus – sõnastus on lakooniline ja selge. • Uurimistöö juhend, lk 6
http://i.telegraph.co.uk/telegraph/multimedia/archive/01372/egg_1372350c.jpghttp://i.telegraph.co.uk/telegraph/multimedia/archive/01372/egg_1372350c.jpg