Peeter Marksoo

1. VIRU-PEIPSI VEEMAJANDUSKAVAVIRU- PEIPSI veemajanduspiirkonna jõgede seisundi hindamine Peeter Marksoo

2. Jõed • Kokku Viru-Peipsi piirkonnas 637jõge, oja ja kraavi • Sealhulgas: 50 valgalaga > 100 km2 46 valgalaga 50-100 km2 238 valgalaga10- 50km2 303valgalaga < 10 km2 • Viru-Peipsi piirkond 15 760 km2

3. Eesti jõgede tüübid(esialgne TTÜ ja ZBI poolt koostatud kava) • Valgala suuruse alusel on Eesti jõed jagatud jõed nelja tüüpi: I tüüp – väikesed, kuni 100 km2, II tüüp – keskmised, 100-1000 km2, III tüüp – suured, 1000-10000 km2, IV tüüp – väga suured, üle 10000 km2 . • Vastavalt orgaanilise humiinaine sisaldusele jagunevad kõik tüübid: - humiinaineterikkad jõed (PHT väärtusega üle 20 mgO2/l ) - tüüp A - vähese orgaanilise aine sisaldusega (PHT väärtus alla 20 mgO2/l) – tüüp B. Kuna IV tüüpi kuulub vaid Narva jõgi, eristatakse Eestis järelikult 7 tüüpi jõgesid.

4. Kõigi jõgedega pole kahjuks projekti raames võimalik tegeleda Valiti välja 50jõge valgalaga > 100 km2, ehk keskmised, suured ja väga suured jõed Kasutada olid järgmised andmed: • Riiklik seireprogramm teeb neist 50-st kahekümnel veekvaliteedi analüüse. • Täiendav seireprogramm 30 jõel (52 seirejaama, kokku ca 460 proovi). • Mõõdeti 12 korda aastas järgmisi parameetreid: temperatuur, pH, O2, BHT7, permanganaatne oksüdeeritavus, NH4, üldlämmastik, üldfosfor • Põhjaloomastiku seireandmed 35 jõelt • Kalastiku seireandmed 82 jõelt • Reostuskoormuse aruanded • Puhastite seisundi ülevaade

5. Jõgede seisundi hinnangu tulemused • Jõgede ökoloogilise seisundi hindamiseks praegu kehtivat määrust ei ole • Seetõttu on tegemist eksperthinnanguga, mis ei põhine ühelgi konkreetsel määrusel ega juhendil, kuid võtab neid kõiki võimaluse piires arvesse • Hinnati nii jõgede keemilist kui ökoloogilist seisundit

6. Jõgede keemiline seisund • 34jõge keemiline seisund on kogu pikkuses hea • 2jõge on kogu pikkuses rahuldavas seisundis (Lutsu ja Purtse jõgi) • 5 jõge on kogu pikkuses halvas seisundis (Selja jõgi, Pühajõgi, Ilmatsalu jõgi, Kohtla jõgi ja Soolikaoja) • 9 jõel on nii häid, rahuldavaid kui halbu lõike (Võhandu, Piusa, Emajõgi, Ahja, Loobu, Kullavere, Orajõgi, Kavilda, Kaave) • 10 suuremast jõest 5 on heas keemilises seisundis • Järgmisest kümnest jõest on 6 heas keemilises seisundis

9. Rahuldava ja halva seisundi põhjused • 13 jõel 16st oli peamiseks põhjuseks ülemäärane fosforisisaldus (> 0.08mgP/l ) • 5 jõe puhul oli ülemäärane fosforisisaldus ainus põhjus • 5 jõe puhul oli ka üldlämmastiku sisaldus lubatust kõrgem ja 1 juhul oli lämmastik ainus põhjus (Kullavere j) • Ammooniumlämmastik oli põhjuseks 6 jõe puhul • BHT oli põhjuseks 5 jõe puhul

10. Jõgevamaa jõgede keemiline seisund • Hinnatud 50st jõest 11 voolavad kas täielikult või osaliselt Jõgevamaal. • Põltsamaa, Pedja jõgi, Amme, Kääpa jõgi, Laeva, Mustvee jõgi, Pikknurme, Umbusi ja Onga jõgi on heas keemilises seisundis • Kullavere jõe ülem- ja keskjooks on rahuldavas keemilises seisundis • Kaave jõgi allpool Puurmanit on halvas keemilises seisundis

12. Seireandmed näitavad selgelt, et jõgede heast kehvema seisundi peamiseks põhjuseks on ebapiisav reoveepuhastus ja eelkõige jätab soovida fosforiärastus • 2002 aastal oli 2/3 reoveepuhastite heitvees fosforisisaldus > 2 mgP/l • Suurematest linnadest vaid Tartu (1.8) , Jõgeva (1.4) ja Võru (1.1) heitvees oli fosforisisaldus < 2 mgP/l. • Teiste linnade ja asulate heitvees, ka Jõgevamaa asulate heitvees, varieerub fosforisisaldus 2 ja 8 mgP/l piires

13. Kaasaegne korralikult töötav reoveepuhasti saavutab hõlpsasti heitvees fosforisisalduseks 1 mgP/l → fosforikoormuse vähendamiseks on suured reservid. • Põllumajanduse roll suuremate jõgede veekvaliteedi halvendajana ei tule seireandmetest esile. Põllumajandus võib olla määrav faktor väikeste jõgede puhul. • Enamikul juhtudel peaks tõhusast reoveepuhastusest jõgede hea keemilise seisundi saavutamiseks piisama. • Mõnede jõgede, eriti minevikus tugeva reostuskoormuse käes kannatanud jõgede puhul, võib tekkida vajadus reostunud setete eemaldamiseks (Võhandu jõgi allpool Koreli oja, Pühajõgi, Selja jõgi ja Soolikaoja, Loobu jõgi allpool Kadrinat, Kohtla jõgi)

14. Jõgede ökoloogiline seisund Jõgede ökoloogilisel hindamisel lähtuti järgmistest põhimõtetest : • “hea” ökoloogilise hinnangu saamiseks peab ka keemiline seisund olema hea (EL Ökoloogise seisundi ja ökoloogilise potentsiaali määramise üldine juhend) • jõe hüdromorfoloogilised omadused ei tohi takistada ökosüsteemi talitust ja põhjustada olulisi kõrvalekaldeid võrdlusveekogudest • Kalade liikumine jões ei tohi olla takistatud viisil, mis märgatavalt vaesustab jõe kalastikku • Eelnev ei tähenda sugugi kõigi paisude likvideerimist

15. Ökoloogilise seisundi hinnangu tulemused • 28 jõge on kogu pikkuses heas ökoloogilises seisundis • 4 jõge on kogu pikkuses ja 4 jõge osaliselt halvas ökoloogilises seisundis, põhjuseks peamiselt halb veekvaliteet • Rahuldava ja halva hinnangu põhjused olid: - 10 jõe puhul veekvaliteet - 7 jõe puhul paisud ja maaparandus - 5 jõe puhul nii veekvaliteet kui paisud • Lõheliste või karpkalalaste elupaikadena kaitstavatest jõgedes ei olnud heas ökoloogilises seisundis Ahja, Kunda, Loobu, Piusa, Põltsamaa, Pedja jõgi Pühajõgi, Seljajõgi and Võhandu jõgi

16. Viru-Peipsi piirkonna 10 suurema jõe seisund

17. Jõgevamaa jõgede seisund

18. Paisude mõju jõe ökoloogilisele seisundile • mõju jõe füüsilisele kvaliteedile Paisud rajatakse kärestikele, mis on kõige väärtuslikumad elupaigad, sest aeglase vooluga jõelõike ja jõgesid on piisavalt. Potentsiaalne setetereostuse oht • mõju jõe hüdroloogilisele režiimile kuigi veehoidla peaks jõe voolurežiimi ühtlustama, on tegelikkuses tulemus tavaliselt vastupidine, eriti hüdroenergia tootmise korral • mõju jõe veekvaliteedile suvine paisjärvede õitsemine halvendab veekvaliteeti, tõstab suvist veetemperatuuri • kaladele rändetõketeks ja jagavad jõed lõikudeks • kopra mõju jõgede kalastiku seisundile analoogne inimese rajatud paisudele

19. Eesti looduhoiukeskuse hinnangul on Viru-Peipsi piirkonna 28 jõel paisude näol 83 kaladele ületamatut ja 12 raskesti ületatavat rändetõket. • Jõgevamaa jõgedel on paise: Põltsamaa jõel 7 Pedja jõel 6 Kullavere jõel 2 Amme jõel 2 • Jõgede ökoloogilise seisundi hindamisel ei lähtutud hea seisundi saavutamisel kaugeltki mitte kõikide paisude likvideerimise nõudest. • Nendel juhtudel, kui paisul on oluline kultuurilooline, asulakujunduslik, hüdroenergeetiline või mõni muu ühiskonna seisukohast oluline funktsioon, nähti ette paisu säilimine

20. Põltsamaa jõe seisund • Jõe keemilise seisundi võib kogu piikuses, arvestades Pandiverest pärinevat kõrgendatud lämmastikusisaldust foonina, heaks lugeda. • Põhjaloomastiku järgi on jõe seisund samuti hea. • Jõe kalastikule ja hüdromorfoloogilisele seisundile on äärmiselt halvasti mõjunud mitmed jõele rajatud paisud. Põltsamaa jõel on praegu 6 paisu, mis kõik on kaladele ületamatuks rändetõkkeks (Ao ülemine ja alumine pais, Rutikvere, Põltsamaa, Kamari ülemine ja alumine pais). • Paisud jagavad jõe seitsmeks üksteisest isoleeritud jõelõiguks ning selline fragmenteeritus on jõe kalastiku seisukohalt äärmiselt kahjulik. Kõige enam kahjustavad jõe kalavarusid Kamari paisud, lõigates ülesvoolu jäävad jõeosad ära nii Põltsamaa jõe alamjooksust kui ka tervest ulatuslikust Emajõe-Peipsi-Võrtsjärve veesüsteemist.

21. Kuna Emajões ning enamikus selle suuremates lisajõgedes on kalastikule kättesaadavaid kiirevoolulisi jõelõike äärmiselt vähe, siis oleks Põltsamaa jõe kärestikud ülalpool Kamarit olulisteks koelmuteks mitmetele Emajões, Peipsis ja Võrtsjärves elunevatele kalaliikidele (teib, turb, säinas, tippviidikas). • Kamari paisude tõttu puuduvad Põltsamaa jõe ulatuslikul kesk- ning ülemjooksul angerjas, teib, tippviidikas ja latikas. Olemasolevad paisud vähendavad tõenäoliselt oluliselt ka jõeforelli, turva, säina, ründi, viidika, trullingu, lutsu ja võldase arvukust jões. • Jõe hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks oleks vajalik likvideerida ilma selge funktsioonita Ao alumine pais, samuti Ao ülemine pais ning paisjärv ning taastada seal jõe paisutamisega rikutud looduslikud kärestikud. • Rutikvere paisule tuleks juhul, kui selle likvideerimine ie osutu võimalikuks, rajada kalatee. Tulemuseks oleks jõe lättest Põltsamaa paisuni, mille likvideerimine ei ole ilmselt võimalik, ühtne jõelõik pikkusega 97 km.

22. Kamari ülemisel paisul on hüdrolelektrijaam. Vaatamata selle väikesele võimsusele (200 kW) on selle likvideerimine ilmselt raske. Lahenduseks oleks siiski Kamari alumise paisu, millel tänapäeval puudub õigustus, likvideerimine ja kahe Kamari paisu vaheliste kärestike taastamine. Loodushoikeskuse ekspertide hinnangul oleks selle kalade kudealana taastamisel äärmiselt positiivne mõju Põltsamaa alamjooksu seisundile (33 km) ja tõenäoliselt ka Peipsi ja Võrtsjärve kalastikule. • Eeltoodut kokku võttes tuleks Põltsamaa praegune ökoloogiline seisund hinnata rahuldavaks

23. Pedja jõe seisund • Jõe keemilise seisundi võib kogu ulatuses heaks lugeda. • Põhjaloomastiku järgi on jõe seisund praktiliselt kogu pikkuses hea. • Jõe ökoloogiline seisund lättest Jõgevani (52 km) on rahuldav. Põhjuseks maaparandus, mis toob setteid, jõgi on mudastunud. Hea seisundi saavutamiseks tuleks taastada kärestikke ja elupaiku. • Jõe ökoloogiline seisund Jõgevalt Härjanurmeni (12 km) on rahuldav kuni halb. Põhjuseks pärandreostus, väike lang, paisud. Sellesse lõiku jäävatel Jõgeva, Painküla ja Härjanurme paisudel on Pedja jõe kalastikule olulised negatiivsed mõjud. Ilma nende paisude likvideerimiseta ja jõe looduslike kärestike taastamiseta Pedja jõe keskjooksul kalastiku hea seisund pole tõenäoliselt saavutatav. Neid kolme paisu tuleks aga vaadelda kompleksselt - kui alumist, Härjanurme paisu likvideerida ei saa, siis pole mõtet likvideerida ka Painküla ja Jõgeva paise. Sel juhul tuleks kaaluda selle jõelõigu määramist oluliselt muudetud veekogumina.

24. Lõiku Härjanurmest Puurmanini (19 km) võib hinnata hea ja rahuldava piiril olevaks. • Puurmanist suudmeni on ökoloogilise seisundi hinnang rahuldav. Põhjuseks on Puurmani pais, mis lõikab ülesvoolu jäävad jõeosad ära nii Pedja jõe alamjooksust kui ka tervest ulatuslikust Emajõe-Peipsi-Võrtsjärve veesüsteemist. Kuna Emajões ning Pedja jõe alamjooksul on kiirevoolulisi jõelõike äärmiselt vähe, siis oleks Pedja jõe kärestikud ülalpool Puurmanit olulisteks koelmuteks ka mitmetele Emajões, Peipsis ja Võrtsjärves elunevatele kaladele (teib, turb, säinas). • Eeltoodu tõttu tuleks Puurmani pais alla lasta ja renoveerida paisjärve all olnud looduslikud kärestikud. Juhul kui paisu ning paisjärve kaotada pole võimalik, tuleks rajada väga korralik väikese languga kalatee ning tagada paisul stabiilne hüdroloogiline režiim.

25. Kunda jõe näide • Jõe ökoloogilise seisundi negatiivse mõjutamise eredamaks näiteks on Kunda paisud Kunda jõe alamjooksul (Kunda HEJ ja tsemenditehase vana pais) • Kunda jõe hüdroenergeetiline potentsiaal on tühine võrreldes paisude ja elektritootmise poolt kalastikule põhjustatavate kahjudega. Kunda HEJ võimsus on kuni 200 kW, paar tuulikut annab sama palju • Kunda jõe lõheasurkonna iga-aastast produktiivsust hinnatakse 1000-2000 laskujale aastas, jõe potentsiaalseks produktiivsuseks on hinnatud kuni 5000 laskujat aastas • Lõhega samas suurusjärgus on ka jõe meriforelli iga-aastane laskujate arv (1000-2000), meriforelli potentsiaalne laskujate arv võiks aga olla oluliselt suurem kui lõhel ning küündida 10 000 kuni 20 0000-ni aastas. • Kalakasvatustes on ühe kaheaastase (nn laskuja) lõhe ka meriforelli kasvatamise omahinnaks ligikaudu 30 krooni. • Kunda jõe kalandusliku potentsiaali täieliku rakendamise korral võiks saadav kasu olla järelikult 300-600 tuhat krooni aastas.

26. Järeldused • Nõuetekohase reoveepuhastuse ja hea põllumajandustava järgimisega saavutatud hea veekvaliteet ei taga 12 jõe puhul hea ökoloogilise seisundi saavutamist. • Põhjuseks on paisudega jõe pidevuse katkestamisest ja maaparandusega jõgede füüsilise seisundi rikkumisest tingitud kalastiku rahuldav või kohati isegi halb seisund. • Kindla funktsioonita ja omanikuta paisud tuleks likvideerida • Hüdroenergia tootmine ja kalastiku hea seisund on tihti vastuolus • Ei tohiks lubada uute paisude rajamist ja vanade taastamist enne veemajanduskavade valmimist

27. Jõgevamaa Natura 2000 eelvaliku alad, seisuga 18.03.04