1 / 60

DIAGNOOS ENNE SÜNDI III

DIAGNOOS ENNE SÜNDI III. DIAGNOOS ENNE SÜNDI III. 11.00-11.10 Sissejuhatus. 11.10-11.50 Pärilike haiguste sünnieelne diagnoosimine Eestis. Kokkuvõte tehtud tööst. 1990-2012. Mari Sitska, TÜK Geneetikakeskus

tirzah
Download Presentation

DIAGNOOS ENNE SÜNDI III

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. DIAGNOOS ENNE SÜNDIIII

  2. DIAGNOOS ENNE SÜNDIIII 11.00-11.10 Sissejuhatus. 11.10-11.50 Pärilike haiguste sünnieelne diagnoosimine Eestis. Kokkuvõte tehtud tööst. 1990-2012. Mari Sitska, TÜK Geneetikakeskus 11.50-12.15 Ülevaade I trimestri kombineeritud sõeluuringust Eestis Kai Muru, TÜK Geneetikakeskus 12.15-12.45 I trimestri sõltesti kogemus Ida Tallinna Keskhaiglas K.Ridnõi, ITK 12.45-13.10 Ultraheliuuring raseduse II trimestril. Karin Asser, TÜK Radioloogiateenistus 13.10-13.30 Diskussioon 13.20-14.00 Kohvipaus

  3. DIAGNOOS ENNE SÜNDIIII 14.00-14.20 Sünnieelne diagnostika - eetika ja nõustamine Kai Haldre, LTKH 14.20-14.40 Pärilike haiguste täpne geneetiline diagnoos - kas teaduslik huvi või  praktiline vajadus Katrin Õunap, TÜK Geneetikakeskus 14.40-15.30 Sünnieelse diagnostika uued võimalused Olga Zilina, Tiina Kahre, Kai Muru, TÜK Geneetikakeskus 15.30-15.50 Sünnieelne diagnostika -projektist tervishoiusüsteemi. Sirje Vaask, Eesti Haigekassa 16.00-16.30 Kokkuvõte ja suunad edaspidiseks. Arutelu

  4. SÜNNIEELNE DIAGNOSTIKA (SeD) • Sünnieelne diagnostika vōimaldab üsasiseselt diagnoosida mitmesuguseid pärilikke haiguseid ja kaasasündinud arengu-anomaaliaid. • Seega saab otseselt määrata, kas just see laps, keda ema parajasti kannab, on terve vōi mitte

  5. Sünnieelse diagnostika (SeD) universaalne eetiline konsensus on: SeD peab olema kättesaadav igale perekonnale, kes seda vajab

  6. SÜNNIEELNE DIAGNOSTIKA (SeD) SeD kasutamine peab pōhinema konsulteeritava naise vōi paari vabal ja informeeritud nōusolekul. Informeeritud konsensus

  7. SÜNNIEELNE DIAGNOSTIKA (SeD) Lōplik otsustusōigus raseduse jätkamise vōi katkestamise suhtes jääb ainult naisele vōi paarile

  8. SÜNNIEELNE DIAGNOSTIKA (SeD) • Meetodeid, mille abil on sünnieelselt vōimalik kindlaks teha mitmesuguseid pärilikke haiguseid ja kaasasündinud arenguanomaaliaid, vōib pōhimōtteliselt jaotada kahte suurde gruppi: • mitteinvasiivsed: ultrahelidiagnoosimine, rasedate vereseerumi sōeltestprogrammid jt… • invasiivsed: geneetiline amniotsentees, koorioni biopsia, kordotsentees, embrüo biopsia

  9. SÜNNIEELNE DIAGNOSTIKA (SeD) Ideaalne sünnieelse diagnostika meetod(test): • lihtne • täiesti usaldusväärne • mitte- invasiivsne • kättesaadav kõigile rasedatele kes seda vajavad.

  10. PÄRILIKE HAIGUSTE SÜNNIEELNE DIAGNOOSIMINE EESTIS. KOKKUVÕTE TEHTUD TÖÖST1990-2012 MARI SITSKA SA TÜK ÜHENDLABOR, GENEETIKAKESKUS

  11. PÄRILIKE HAIGUSTE SÜNNIEELNE DIAGNOOSIMINE EESTIS Antakse ülevaade Eestis ajavahemikus 1990.a.sept. - 2012 dets. tehtud pärilike haiguste sünnieelsest diagnostikast, mis pōhineb otsesel lootematerjali uuringul (invasiivne SeD).

  12. PÄRILIKE HAIGUSTE SÜNNIEELNE DIAGNOOSIMINE (SeD) EESTIS • 1990 a.sügisel alustati TÜK Lastehaigla Meditsiinigeneetika Keskus’e ja TÜK Naistehaigla koostööna • 1991 aasta kevadel sünnib Eestis esimene laps peale geneetilist amniotsenteesi

  13. Kui palju uuring maksab • Amniotsentees (AC): 204,85 eur (3205 kr) loote kromosoomiuuring+ lootevee võtmine +konsultatsioon • Koorionibiopsia (KB): 240,71 eur(3766 kr) loote kromosoomiuuring+ koorionibiosia +konsultatsioon

  14. Kes maksab? Eesti Haigekassa. • 1990- 2001 ennetuse leping • 2001-2002 ravilepingud (SeD osa määratlemata) • 2003- 2013 pärilike haiguste ennetamise projekt: Sünnieelne diagnostika kromosoomihaiguste vältimiseks • 2014 aastast alates eriarstiabi (ambulatoornegünekoloogia) lepingud

  15. PÄRILIKE HAIGUSTE SeD EESTIS Invasiivse SeD vōimalused Eestis on järgmised: geneetiline amniotsentees (AC) raseduse 15-16 nädalal koorionibiopsia (KB) raseduse 11 nädalast alateskordotsentees (CC) raseduse II ja III trimestril KB ja CC on rakendatud vaid kōrgriskiga rasedatel,kellel tōenäosus loote pärilikule haigusele oli vähemalt 10%.

  16. PÄRILIKE HAIGUSTE SeD EESTIS. TULEMUSED: 23 aasta jooksul(199O -2012 ) on ühtekokku teostatud 19151 invasiivsetSeD protseduuri: 18805 amniotsenteesi, 301 transabdominaalset koorionibiopsiat 53 kordotsenteesi. Kromosoomianomaalia on leitud724 juhul (3, 8%) Geenihaiguseid16 juhul (0,08%)

  17. PÄRILIKE HAIGUSTE SeD EESTIS. GENEETILINE AMNIOTSENTEES (AC ) on enimkasutatav meetod (98,8%) lootematerjali saamiseks • Ühtekokku on tehtud 18805amniotsenteesi raseduse 14.-20.nädalal • 649 (3,45%) lootel on diagnoositud kromosoomianomaalia

  18. AMNIOTSENTEESIDE NÄIDUSTUSED 1990 - 1998

  19. AMNIOTSENTEESIDE NÄIDUSTUSED 2003-2005

  20. Aminotsenteeside näidustused 2011-2012

  21. Komplitseeritud anamnees(geneetiku saatekiri)10-11% näidustustest • Pärilik haigus sugulasel: (SD.. • Murelikkus+vanus/piiripealne sõeltest • Ebaregulaarne tsükkel, tsükli häired vahetult enne rasestumist • Infertiilsuse anamnees (eelnev lastetus, sp. ab. etioloogia ebaselge • teratog. toime sugurakkudele (rö, tsütostaatil. ravimid)

  22. Geenihaigused perekonnas 100 (0,5% näidustustest) neist ~84% KB-l ja 16% AC-l Sagedasemad näidustused: SMA I 16 DMD18 tsüstiline fibroos (CF) 12 FraX premutats. 6ARPKD 6 MPS 6 Prader-Willi ja Angelmann 6 Hemofiilia* 5 Fenüülketoonuuria 4 konneksiin 26 (GJB2) geeni c.35delG 3 mitokondriaalne haigus 2

  23. Geenihaigused perekonnas. Harvad näidustused: Gangliosidoos Okulaarne albinism Hüperfenüülalanineemia(DHPR) Lüsosomaalne ladestushaigus X-liiteline nefrogenne magediabeet Dystrophia myotonica(DM1) X-liiteline ihtüoos Canavan’i haigus (isa heterosügoot ASPA) X-liiteline alopecia Leukodüstroofia CoL4A1 mutats. akondrogenees pärilik a/v haigus(CDGIa) epidermolysis bullosa galaktoseemia retinoblastoom RB1 del

  24. Geenihaigused perekonnas: Diagnoositud haigused.:kokku 16 SMA 2 juhul CF 2 juhul FraX täismutats. 2 juhul Fenüülketoonuuria 2 juhul DMD 2 juhul (1 juhul ras. katkestatud loote soo (XY) tõttu) Noonan’i s.(SOS1 p.P655L (c.1964C>T) heterosügoot )* 2 juhul ARPKD 1 juhul konneksiin 26 geenis c.35delG homosügoot 1 juhul CAH (CYP21A2 c.1360C>T (p. P454S) homosügoot )* 1 juhul Tanatopoorne düsplaasia II tüüp** (FGFR3 13.eksoni heterosügootne mutatsioon) 1 juhul * diagnoositud NT kiibil > NT tõttu **diagnoositud skeleti düsplaasiate kiibil UH-anom. tõttu

  25. KOORIONBIOPSIA (KB),tehtud301 Näidustused: UH-uuringul leitud loote anomaalia 53% (158) (neist NT>3mm 1/3 juhul (52) Monogeenne haigus: 27% (81) I trim.sõeltest + 13% (40) Perekondl. kromosoomianomaalia 3,6%(11) Kromosoomianom.eelmisel lapsel 2% (6) Komplits. anamnees 2,6%8 KB on rakendanud vaid kōrgriskiga rasedatel,kellel tōenäosus loote pärilikule haigusele on vähemalt 10%.

  26. KB-l diagnoositud patoloogia:90 juhul (30%): • 79 juhul kromosoomianomaalia, neist 50% s.Down, 11% s,Edwards, 11% s.Turner, 7,6% triploida, 6% s.Patau,…… • 11 juhul monogeenne haigus: CF(2), PKU(2),SMA(2), fraX(2), CAH, • DMD, konneksiin 26 geenis c.35delG homosügoot

  27. KORDOTSENTEES Diagnostilisi kordotsenteese on tehtud 53. Näidustused: UH-uuringul leitud loote anomaalia 52 Soo määramine 1 Kromosoomianamaalia leiti 4 juhul: 1. Trisoomia 21 (Down’i s.) 2 2. 46,XY/47XY,+ 14 (25%) 1 3. 46,XX,add(9) 1

  28. Sünnieelselt diagnoositud loote kromosoomianomaaliad:724(AC 633, KB 79, kordots. 4) • Arvulised:522 (72%*) • Down 306(42% kõigist, 58,6% arvul.) • Edwards 65, Patau28, triploidia 19, muud 13 • Sugukromsoomide anom. 91 (12,6% kõigist, 17,4% arvul.) Turner 39, Klinefelter 29, XXX-12juhul, XYY-10 juhul, XXYY • Struktuursed 181 (25% kõigist) • Balansseeritud translokatsioonid 76, neist 13 de novo • Robertsoni transl.- 22 (ca 70% 13/14) • Inversioonid 54, kõik fam.(sagedaseim inv 10, siis inv 2 ja inv 7) • Strukt. aberratsioonid 29 (2 juhul CATCH) • Lisamarker 21, neist 13?de novo

  29. Arvuanomaaliad

  30. Struktuursed aberratsioonid

  31. Interfaasi kiiruuring (2000-2012):1209 analüüsi FISH 850, PCR 239, BoB’s 66 876 AC;333 KB (27%) Näidustused: UH-anomaalia (neist NT >3mm ca 1/3)35,6% (430) Posit. sõeltest 30% (360) Geneetiku saatekiri 12,7% (154) Vanus 12,7% (154) Kromos.anom.eelm. lapsel 1,6% (19) Suur rasedus 1,2% (14) Soo määramine 0,7% (9) Muu 3,1% (18) Tulemused: 182 juhul (10,5%) kromosoomianomaalia

  32. Submikroskoopiline kromosoomianalüüs 60Illumina kiip 2009-2012 Näidustused: UH-anomaalia 30%(18) neist NT suurenemine ca 1/3 Perekondlik transl./inv 30% (18) Posit. sõeltest 8% (5) Kromos.anom.eelm. lapsel 7% (4) Muu 11,6%(7)

  33. Submikroskoopiline kromosoomianalüüs 60Illumina kiip 2009-2012 Leiud: 8 LOH12q14.2-q15 7p22.3q36.3 dup 10-20% rakkudes palju suuri LOH üle genoomi 2 Xp21.1 dupl (NT suuren.) LOH 8q11.1-q11.23 (IVF ebaõnnestumine,ras. katk.) 7p.14.1p13 del s. Greig 46,XX,rec(4)dup(4p)del(4q)inv(4)(p15.3q35)pat (4qter monosoomia ja 4pter trisoomia.)

  34. NT kiip: 2010-2012 67 loodet-NT >3 mm,norm. karüotüüp Leiud: 1 juhul CAH 2 juhul Noonan’i s.(SOS1 p.P655L (c.1964C>T) het ) 3 juhul CAH heterosügoot NT kiip: adrenogenitaalne sündroom (CAH) Noonan’i sündroom Smith-Lemli-Opiz sündroom SMA CATCH(del.22q11.2)

  35. DOWN’I SÜNDROOMI SKRIINING EESTIS1995 - 2012

  36. Down’i sündroom • Iseloomulik nägu: mongoloidsed silmad, epikantus, hüpertelorism,…. • Südamerikked ca 40% • Vaimne alaareng • IQ keskmiselt 24 • Lihashüpotoonia • Liigeste üliliikuvus.. • Eluiga 40-50 a

  37. Down’i sündroom (DS) • Etioloogia: • Regulaarne 21 kromosoomi trisoomia • (karüotüüp 47, XX(Y), +21)94% juhtudel. • Mosaiiksus 2, 5%. • Mõlemad on sporaadilised ehk juhuslikud sündmused. • Perekondlik ( s.o. pärilik) 3,5% juhtudel • Ema vanus oluline põhjuslik tegur: 25-30% DS sünnib naistelt  35. • Sagedus1: 600-1000 (keskmiselt 1: 660). Enne SeD ajastut! Eestis enne sünnieelset skriiningut ligikaudu 1: 789.

  38. PÄRILIKE HAIGUSTE SeD EESTISDown’i sündroomi skriining • 1995-1998 skriining toimus ainult vanuseriski (>35) tõttu • 1999-2008 skriiningu näidustuseks on vanuserisk (>35/37) seerumskriining (< 35/37) • 2009- sõeltestimine kõigile rasedatele

  39. Skriining ehk sõeltestimine • Eesmärgiks välja selgitada riskirühm kõikide sünnitajate hulgast. On ennetav SeD -s.o. toimub enne kui perekonda on sündinud haige laps • Riskirühm- rasedad, kellel on eelnevalt kindlaks tehtud kõrgenenud risk sünnitada päriliku haiguse (kromosoomihaigusega) või teatud tüüpi kaasasündinud väärarenguga last. Täiendavad uuringud: loote kromosoomianalüüs, UH.. • Nii on võimalik vältida raske haigusega lapse (näit. s. Down) sündi, juhul kui abielupaar on nii otsustanud.

  40. Down’i skriining vanuse tõttuAlustasime Eestis 1995 a Vanuseriskigrupp  35 (alates 2004 >37) • Vanemate sünnitajate % on Euroopas 12%-20% • Eestis 2012 a oli 18% 1995 a oli 7,1%. Eestis kaks tendentsi: • Sündide langus • Vanemate sünnitajate osakaalu tõus

  41. Sõeltestimine • Seerumskriining II trimestril - double/triple/quadriple test Algselt tehti nn. “nooremas vanusegrupis” kuni 35 eluaastani Kõige esimene vereseerumi marker, mida hakati kasutama loote kromosoomihaiguste (s.Down) skriinimiseks oli AFP, nimelt on tema sisaldus sel puhul raseda vereserumis langenud • Seerumskriining I trimestril • I trim ultraheliskriining: NT • Integreeritud sõeltest II trim.: I trimestril ultraheliskriining (NT) + II trimestri seerumskriining • I trimestri kombineeritud sõeltest: ultraheliuuring (NT) +I trimestri seerumskriining Sõelale jäävad positiivse testiga rasedad: riskigrupp

  42. Rasedate II trimestri seerumskriining Eestis 1999-2009 • Alustati 1998 a. sügisel : Tartu linnas ja Tartumaal (double /triple test). • 2000 aastast Lõuna Eestis: Jõgeva-, Põlva-, Võru-, Valga- ja Viljandimaa ning Pärnumaal • 2001 Tallinn, Harjumaa • 2002 Lääne-Virumaa • 2003 Ida-Virumaa, Saaremaa Alates 2003 võib lugeda, et kogu Eestis .

  43. alates 2009 hõlmatus üldpopulatsioon

  44. Sünnieelselt diagnoositud SD arv Eestis 1995-2012 • Sünnieelselt diagnoositud 303SD. • Sündis 221 • Sünnieelselt diagnoositi 58%kõigist SD. Heaks tulemuseks peetakse (kehtiv standard) kui sünnieelselt on diagnoositud 60% SD. 2008 alates on kehtiv standard mitmetes maades 75%

  45. Sünnieelselt diagnoositud SD arv Eestis 2008-2012 • Sünnieelselt diagnoositud 143SD. • Sündis 52 • Sünnieelselt diagnoositi 73,3%kõigist SD 2008 a alates on paljudes on maades kehtiv standardjuba 75%

  46. SeD effekt kromosoomihaiguste (s. Down) sagedusele • Down’i sündroomi sünnieelse skriiningu tulemusel 1995-2012 a onDSsünnisagedus Eestis langenud Down’i sündroomi esinemissagedus Eestis: • Enne sünnieelse skriiningu alustamist • ~ 1: 789 • Peale sünnieelse skriiningu alustamist • ~1: 1108(1995-2012) • Sagedus 2011 a1: 2132

  47. PROBLEEMID I Rahajavarustus • 1990. aastal alustades oli pōhiliseks mureks tööks vajaliku aparatuuri, materjalide ja reaktiivide hankimine. Suurt abi osutas meile Eesti Biokeskus (akad. R. Villems), sealt pärines alul kogu sünnieelse diagnostika tööks vajalik varustus. • Olukord paranes täielikult alates 01.06. 1995, mil hakkasid kehtima uued raviteenuste hinnad. See vōimaldas tööks vajalikku varustust osta meie enese teenitud raha eest.

  48. PROBLEEMID II Patsiendid • Kuni 1995 oli suureks probleemiks oodatust tunduvalt tagasihoidlikum nōudlus. Tulenes nii naiste vähesest informeeritusest kui ka naistearstide suhtelisest konservatiivsusest soovitamaks seda diagnostika võimalust. • SeD protseduuride arv tõusis tänu pidevaleselgitustööle alates 1996 a.

More Related