Finantsturgude riskid Riskide võtmine, kui (ainus) võimalus paremat tulu teenida

1. Finantsturgude riskidRiskide võtmine, kui (ainus) võimalus paremat tulu teenida Robert Kitt, PhD AS Hansa Investeerimisfondid, fondijuht

2. Sisukord • Riski definitsioon investeeringutes • Erinevad riskide liigid • Ideed riskide mõõtmiseks

3. Motivatsioon • Enamus inimesi ei muretse, et nad teenivadliiga palju oma investeeringutelt vaid ... • ... nad muretsevad võimaluse pärast kaotada oma raskelt teenitud raha • Investeerimisfondid, hallatud portfellid ning kõikvõimalikud väärtpaberid pakuvad kõrgemaid tootlusi, kui garanteeritud hoius, kuid... • ... samas vahetatakse garantii riski vastu

4. Riskist erinevate nurkade alt • Tööstuslikud andmed – riski mõõdetakse normidega: • Mehhaanilised, keemilised, elektri-, keskkonnanormid. • Null-tolerants riskide juhtimisel • Filosoofilised andmed – mis on teadlase risk? • Et teda ei avaldata? • Ei teda ei loeta? • Et teda ei kuulata? • Et teda ei tsiteerita? • Ajaloolised andmed – riski hinnatakse minevikust õppides • suremustabel kindlustuses

5. Risk - tõenäosus ja/või määramatus? • Määramatus – olek, kus ei ole teada, kas väide on tõene või mitte • Objektiivne tõenäosuse tõlgendamine – mõõdetav määramatus • Tõenäosused määratakse kas loogika või statistiliste mõõtmiste abil • Subjektiivne tõenäosuse tõlgendamine – mõõtmatu määramatus • Inimesed hindavad tõenäosusi kirjeldamaks (kvantifitseerimaks) oma määramatust • Frank Knight, 1929 – Objektivist • Risk on mõõdetav määramatus. Mõõtmatu määramatus on lihtsalt määramatus (uncertainty) • Kriitika: Knight käsitleb ainult teadmatust kuid ei käsitle seotust • Risk kätkeb endas nii määramatust kui ka seotust: võimalikke tagajärgi, mida toob kaasa võimalik riski realisatsioon

6. Tegelik risk või tajutav risk? • Percy Bridgman, 1927 – Operatsionalism • Iga kontseptsioon (nt risk) on kirjeldatav tajutavate operatsioonide hulgaga. • Seotus ei ole tajutav – me võime olla seotud asjadega ilma ise sellest teadmata • Määramatus ei ole samuti tajutav – meil ei pruugi olla kogu infot määramatuse hoomamiseks • Seega operatsionalistlikku riski ei saa defineerida– saab vaid sellist riski, mida me tajume • Lihtsustades – saab defineerida vaid mõõdikuid (skaalasid) ja eeskirju mõne riski aspekti mõõtmiseks • Harry Markowitz, 1952 - Subjektivist • “Investorid loevad oodatavat tootlust soovitud sündmuseks ja tootluste varieerumist soovimatuks sündmuseks” • Markowitz pakub seega välja eeskirja, riski skaala – dispersiooni – kuid ta ei ütle seda otse

7. Riski definitsioon • Eelnevast: risk on enese olemasolust teadlike indiviidide olukord, kus nad on seotud määramata mõjuri(te)ga • Kuna me ei pruugi teadlikud olla ei seotusest ega (kõikidest) mõjuritest, siis ei saa riski üldiselt defineerida • Defineerida ja mõõta saab mingit tajutavat riski komponenti – näiteks hindade muutlikkust, krediidikõlbulikkust vms. • Seega on väärtusetu küsimus: “kas mingi riski mõõdik mõõdab riski?” vaid peaks küsima: “kas valitud mõõdik on kasulik?”

8. Riskide liigid 1/4 • Tururisk – risk, et finantsturu liikumine mõjutab ebasoodsalt investeeringute väärtust • Iga investeeringu lahutamatu osa on finantsturgude kõikumine. Põhjuseid selleks on loendamatu hulk: majandusolukord, ettevõtete (finants)tulemused, intressimäärade liikumine või ... viimased sõnumid mõnest kriisikoldest • Skaala: standardhälve • Äririsk – risk, et väärtpaberi emitent ei ole finantsiliselt heas olukorras • Selline risk võib realiseeruda aktsia hinna kukkumises või dividendide vähenemises

9. Riskide liigid 2/4 • Inflatsioonirisk – risk, et investeeringute tootlus ei kata tõusvaid tarbijahindu • Ajalooliselt on võlainstrumentidel esinenud perioode, kus tulu ei kata hinnatõusu. • Skaala: suhteline tootlus • Intressimäära risk – risk, et võlakirja väärtus võib langeda intresside tõusu tõttu • Skaala: duratsioon

10. Riskide liigid 3/4 • Krediidirisk – risk, et võlakirja emitent ei suuda oma kohustusi täita • Krediidirisk väljendab nii finantsilist suutmatust kui ka organisatoorset soovimatust • Skaala: krediidireiting • Valuutarisk – risk, et investeeringu väärtus võib väheneda seoses valuutakursi kõikumisega • Skaala: standardhälve

11. Riskide liigid 4/4 • Poliitiline risk – risk, et poliitilise ja/või regulatiivse keskkonna muutuse läbi võib investeeringute väärtus kahaneda • Poliitiline risk võib realiseeruda maksude, kapitali liikumise piirangute, valuuta devalveerimise, riigipöörde vms. läbi • Skaala: krediidireiting • Likviidsusrisk – risk, et investeeringut ei õnnestu mõisliku aja jooksul õiglase väärtuse eest müüa • Likviidsusriskile on rohkem avatud “eksootilisemad” investeeringud: vara, millest on huvitatud vähesel määral investoreid

12. Kuidas riske juhtida? 1/2 • Eneseharimine – tuleb aru saada, milliseid riske investeeringud endas kätkevad ning siis veenduda, et võetud riske ka sooviti • Konsulteeri nõustajaga • Otsi õige skaala riski mõõtmiseks • Riskide hajutamine – investeerimisportfelli hajutamine (diversifitseerimine) vähendab üksiku riskiallika mõju tervele portfellile

13. Kuidas riske juhtida? 2/2 • Hoia eesmärke silme ees – mida lühem on aeg investeerimiseesmärgini, seda olulisem on turu fluktuatsioonide mõju portfellile • Mõtle tuleviku kuludele – pikajalistel investoritel on suurem võime taluda turgude kõikumisi kuid samas on nad rohkem avatud inflatsiooniriskile • Kaalu jooksva sissetuleku vajadust – seda pakuvad peamiselt võlakirjad

14. Ideid riskide mõõtmiseks • Finantsteadus eeldab, et väärtpaberite tulumäärad on ajas sõltumatud ning normaaljaotusega • Standardhälve on statistiline mõõde, mis kirjeldab keskmist hälbimist (viga) keskmise katsetulemuse (nt keskmine tootlus) ümber • Normaaljaotusele baseeruvad enamus ökonomeetrilisi mudeleid, sealhulgas ka peaaegu kõik riskide hindamise mudelid: • Value-at-Risk • Vea hinnangud (ex post ja ante tracking error)

15. Riski mõõtmine - standardhälve Aastatootluste jaotus Keskmine Aastatootlus Risk standardhälve Suurettevõtete aktsiad 12.2% 20.5% Väikeettevõtete aktsiad 16.9% 33.2% USA valitsuse võlakirjad 5.8% 9.4% USA valitsuse <1a võlakirjad 3.2% 3.8% Inflatsioon 4.4% 3.1% Allikas: Ibbotson Associates, 2003

16. Standardhälve ja normaaljaotus Näide: Suurettevõtete aktsiad Keskmine tootlus 12.2% Kolme-Sigma reegel: 99.74% juhtudest jääb tootlus kolme standardhälbe sisse

17. Markowitz’i portfelliteooria Riskantsete varade kombineerimisel on võimalik tootluste standardhälvet vähendada! Arvestada tuleb korrelatsiooniga Allikas: Hansa Investeerimisfondid, 2004

18. 14% 12% Hansa pf. K3 10% SEB Progressiivne 8% Sampo Pension 50 Performance Seesami Kasvu pf. 6% LHV Aktsiapf. 4% ERGO Tuleviku pf. 2% 0% 3.0% 4.0% 5.0% 6.0% 7.0% Standard Deviation Eesti II samba pensionifondide risk ja tootlus: progressiivsed fondid Viimase kolme aasta kuiste tootluste keskmine ning tootluse standardhälve seisuga 31. oktoober 2005. Toodud on viie viimase kuu statistika. Allikas: Hansa Investeerimisfondid, 2005

19. Ökonofüüsika – täpsemad tulemused • Normaaljaotus ei ole korrektne väärtpaberite tulumäära kirjeldamisel • Keerulisemad jaotused nagu astmeseadused • Peamine probleem seisneb suurte kõikumiste (krahhid) kirjeldamisel – normaaljaotus annab nende tõenäosuseks nulli! • Aegridades on mälu – sündmused on sõltuvad • Multifraktaalsed protsessid

20. Rakendus: Portfelli optimeerimine arvestades suuri kõikumisi • Mõiste “risk” on jagatud kaheks: • Gaussi- ehk kõikumise risk • Mitte-Gaussi ehk kukkumise risk • Pakutud meetod minimeerib suuri kukkumisi • Normaaljaotuse tuum: kõik kõikumised on alla seatud parameetri (näiteks alla kolme standardhälbe) • Portfelli risk minimeeritakse suuremaid kõikumisi arvestades

21. Kokkuvõte • Riskivaba ehk kindel tootlus on väga madal • Ainus võimalus tootlust suurendada on ära anda kindlust ehk suurendada määramatust • Oluline on leida nende riskide hindamiseks õiged skaalad • Igasugune tootlus kätkeb endas alati mingeid riske • Riskide õige hindamine suurendab tootlust • Riskide täpsem määramine viib paremale arusaamisele tootlusest

22. Allikad: • Risk analysis, R.Wilson, Am. J. Phys. 70 (2002) 475-481 • Defining risk, G.A. Holton, Fin. Anal. J. 60 (2002) 19-25 • Theory of financial risks, JP.Bouchaud & M.Potters (Cambridge UP, Cambridge, 2000) • Üldistatud mastaabi-invariantsus majanduslikes aegridades, Robert Kitt, Doktoriväitekiri, TTÜ, 2005