Download
1 / 26
260 likes | 519 Views
Sissejuhatus kirjandusteadusesse Aigi Heero, Mari Tarvas. Sissejuhatus kirjandusteadusesse Aigi Heero, Mari Tarvas. Sissejuhatus kirjandusteadusesse Aigi Heero, Mari Tarvas. Üleülikoolilise aine „Sissejuhatus kirjandusteadusesse“ (GRS6043) tugikursus.
E N D
Sissejuhatus kirjandusteadusesseAigi Heero, Mari Tarvas • Üleülikoolilise aine „Sissejuhatus kirjandusteadusesse“ (GRS6043) tugikursus
Sissejuhatus kirjandusteadusesseAigi Heero, Mari Tarvas • Üleülikoolilise aine „Sissejuhatus kirjandusteadusesse“ (GRS6043) tugikursus • Sihtgrupp: esimese kursuse tudengid
Sissejuhatus kirjandusteadusesseAigi Heero, Mari Tarvas • Üleülikoolilise aine „Sissejuhatus kirjandusteadusesse“ (GRS6043) tugikursus • Sihtgrupp: esimese kursuse tudengid • Antud kursus võimaldab neil loengutes käsitletud materjali süvendatult uurida ja iseseisvalt harjutada
Sissejuhatus kirjandusteadusesseAigi Heero, Mari Tarvas • Üleülikoolilise aine „Sissejuhatus kirjandusteadusesse“ (GRS6043) tugikursus • Sihtgrupp: esimese kursuse tudengid • Antud kursus võimaldab neil loengutes käsitletud materjali süvendatult uurida ja iseseisvalt harjutada • Õppejõul on võimalik anda tudengitele individuaalset tagasisidet ning vastata küsimustele
Kursuse materjalid (Tarvas) • Draamateooria […] • Näidendi struktuur • Teksti jaotus vaatusteks, piltideks ja stseenideks jm • peatekst – kõneldav tekst, s.o. see tekst, mille näitlejad lavalt dialoogidena ette kannavad. • kõrvaltekst koosneb järgmistest osadest: näidendi pealkiri, tegelaste nimestik, vaatuste, piltide, stseenidemarkeeringud ja eeskätt režiijuhised, st juhised selle kohta, mis toimub laval, samuti dialoogides kõnelejate nimetamine enne nende ütlusi. Seda kõrvalteksti näidendi vaataja tekstina ei näe, keelelisena on see osa tekstist antud üksnes näidendi lugeja jaoks. Kasutatakse ka terminit remark. • Ekspositsioon (lad. expositio ‘selgitus, esitus). • “medias in res”; ‚ab ovo‘ • Ekspositsiooni funktsioonid • juhatada sisse praegusesse olukorda • informeerida eelloost • panna tegevus käima
Kirjandus • Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. • Antiigileksikon. Tallinn 1985. • Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn 2003. (ka võrguteavikuna) • Epner, Luule: Draamateooria probleeme 1. [Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool • Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001. Paderborn / München / Wien / Zürich 2001, S. 133-170 • Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. • Kleis, Richard:Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn 1980. • Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. • Vogt, Jochen:Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm)
Kordamiseks, edasi mõtlemiseks • Mille poolest on draamateosed erilised? • Kuidas jaotub näidendi tekst, milliseid osi saab eristada? • Defineerige mõisted remark, ekspositsioon, nimetage ekspositsiooni funktsioonid. • Võrrelge klassikalise vormiga draamat avatud vormiga draamaga. • Analüüsige viimati teatris vaadatud näidendit. Milline oli selle vorm? • Mida tähendavad näitemängu puhul kolm ühtsust? • Mis on commedia dell´arte?
Sissejuhatus • Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või siis sõnaosade reeglipärases kordumises, nende häälikulises kooskõlas. Riim rõhutab luule kõlalisust, tema musikaalsust, samuti luulele olulist reeglipärasust ja kordusi: luuletus on tihti eeskätt kõlaline, muusikalähedane moodustis. • Kõik luuletused on pärit koduleheküljelt Eesti värss. • Samast leiate ka hulgaliselt muid lugemisväärseid luuletusi.
Analüüsige järgnevaid regivärsse. Milliseid riime Te siit leiate? Jälgige ka korduseid. • Millal maksan eide vaeva,Eide vaeva, hella vaeva,Taadi vaeva, kulla vaeva.Kui sa mind aga kasvatasid,kasvatasid kallistasid,üles tõstsid, hüpitasid,maha panid mängitasid,vastu taevast tantsitasid,kolmel kiigel kiigutasid.Üks oli alla heinamaale,teine väljal põllu pääle,kolmas kodu, parte alla.Üks oli linnul liigutada,teine tuulel tuigutada,kolmas suitsul suigutada.
Sellest regivärsilisest rahvalaulust on leida sõna alguse häälikute kordumist (algriimi). Assonants (täishäälikute kordus) on alla joonitud ja alliteratsioon (kaashäälikute kordus) poolpaksus kirjas. Assonantsi ja alliteratsiooni määramisel arvestatakse ainult pearõhulist silpi, st seda ei teki pikemate sõnade keskel. Lisaks juhin värvidega tähelepanu ka kordustele ja parallelismidele. • Millal maksan eidevaeva,Eidevaeva, hella vaeva,Taadi vaeva, kulla vaeva.Kui sa mind aga kasvatasid,kasvatasidkallistasid,üles tõstsid, hüpitasid,maha panid mängitasid,vastu taevast tantsitasid,kolmel kiigel kiigutasid.Üks oli alla heinamaale,teine väljal põllu pääle,kolmaskodu, parte alla.Üks oli linnul liigutada,teinetuulel tuigutada,kolmassuitsul suigutada.
Kursuse materjalid (Heero) • Positivistlik kirjandusteadus • Positivistlik kirjandusteadus põhineb prantsuse filosoofi Auguste Comte’i (1798-1857) maailmakäsitlusel.
Kursuse materjalid (Heero) Kuna positivism tunnustab ainult käegakatsutavaid fakte, siis positivistlik kirjandusteadus • tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga, s.o. • a) autori erinevate elamustega, • b) autori haridusteega, • c) autori päritoluga ja tema kaasajaga.
Kursuse materjalid (Heero) • Nt. päevik, kiri, autobiograafia, memuaarid, reisikirjad - life writing • „Dublini tramm – Luas – on pikk otsekui angerjas ning umbes sama värvi ja sama külm. Vagun on inimesi täis, kuid nende enamik tundub telepordi teel siia sattunud Lätist või Leedust või Poolast. Mehed kannavad kohustuslikku musta nahktagi, rinnakad naised on surmavait ning mitte kusagil pole näha lõbusat näost punetavat iiri punapead (...).“(Krister Kivi: „Eesti maja“. Tallinn, 2007. lk. 217)
Kursuse materjalid (Heero) • Proovige interpreteerida järgnevaid tekstikatkendeid positivistlikust seisukohast: • 1) „Nii algas juba varakult eemaletõugatud inimese üksik, raske, painajalikult igav elu. (...) Pärivusest rikutud, maha jäetud oma mänguseltsilistest, kannatades kodus onud poolt igasuguste tooruste all, saades emaltki rohkem peksa kui süüa, pidi ta raskelt hingeldades edasi vedama oma kõigist kaugel seisvat olelust. Ajal, mil teised temavanused lapsed vallatasid ja kilkasid tänaval, julges ta vaevalt lahkuda hoovilt.“ • (August Jakobson: Vaeste-Patuste alev. Tallinn, 2009, lk. 53) • Kes soovib, võib lugeda lisaks Jakobsonist ja tema romaanist: http://www.epl.ee/artikkel/459569
Kursuse materjalid (Heero) • Hennoste, Tiit Hüpped modernismi poole II. 20. sajandi kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal. 6. loeng: võrdlev-geneetiline positivism 1920-1930. aastatel. Vikerkaar 12 (1996), 86-99. http://www.raffiniert.ch/scomte.html Methoden und Modelle der LiteraturwissenschaftEine Einführung von Rainer Baasner und Maria Zens. 3., überarbeitete und erweiterte Auflage. Erich Schmidt Verlag, Berlin 2005.
