Heli Aru Haridus- ja Teadusministeerium

2. Mida organisatsioonid saavad teha, et kutse- ja kõrgkoolides õpitav toetaks tööjõuturu ja organisatsioonide vajadusi? Heli Aru Haridus- ja Teadusministeerium

3. Tööandjate ja kutseühenduste kaasamine haridussüsteemi korraldamisel

4. Tööandjate kaasatus kõrghariduses, 1 • Õppekorraldus • Ülikoolide kvaliteedileppe kohaselt (13.06.2003) on uue õppekava avamiseks vajalik toetus tööandjalt, selgelt põhjendatud vajadus õppekava järele ja piisavad materiaalsed ressursid • Õppekava registreerimisel ministeeriumis kontrollitakse selle vastavust kõrgharidus- ja kutsestandarditele. Probleemsete õppekavade puhul küsitakse kutseühenduste või ekspertide hinnangut

5. Tööandjate kaasatus kõrghariduses, 2 • Akrediteerimine • Kõrghariduse Hindamise Nõukogus osalevad ettevõtjad Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja esindaja näol; • Alates 2003. aastast on akrediteerimise hindamiskomisjonid üldjuhul kohtunud tööandjate esindajatega; • Valdkondades, kus eksisteerivad kutsestandardid saadetakse need eelnevalt hindamiskomisjoni liikmetele tutvumiseks.

6. Tööturu vajaduste arvestamine kõrghariduskorralduses, 1 • Institutsionaalsel akrediteerimisel esitatavad nõuded • Õppeasutusel on sidemed tegevusvaldkondade tööandjate esindajatega, kellega tehakse koostööd õppeasutuse sihtide ja eesmärkide täiustamiseks, õpetamise sisu ja tulemuslikkuse parandamiseks. • Õppeasutus kogub informatsiooni eriala lõpetanute tööalase karjääri kohta ning tööandjate hinnanguid lõpetanute teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kohta. Kogutud andmeid kasutatakse õppekavade korrigeerimisel ja kvaliteedikindlustuse süsteemi täiustamisel.

7. Tööturu vajaduste arvestamine kõrghariduskorralduses, 2 • Ülikooli ja rakenduskõrgkooli õppekavade akrediteerimisel jälgitakse, et 1. Õppekava rakendamise hindamiseks ning uuenduste ettevalmistamiseks on määratud õppekava sisulise taseme eest vastutav õppekava nõukogu, kuhu rakenduskõrghariduse,bakalaureuse- ning magistriõppekavade hindamiseks kuuluvad ka tööandjate ja üliõpilaste esindajad. Õppekava nõukogu analüüsib süstemaatiliselt õppekava sisu asjakohasust ning õppekava muudetakse või täiendatakse vastavalt vajadustele.

8. Tööturu vajaduste arvestamine kõrghariduskorralduses, 3 2. Kvaliteedi kindlustamisel lähtutakse üliõpilastelt saadavatest hinnangutest õppetööle, lõpetanute tööalasest karjäärist ning tööandjate rahulolust lõpetanute teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskustega, 3. Kvaliteedi kindlustamiseks kogutakse süstemaatiliselt andmeid õppekavade lõpetanute kutsealase edukuse ning nende tööandjate rahulolu kohta lõpetanute teadmiste ja oskustega. Hangitud andmeid rakendatakse õppetegevuse parandamiseks. 4. Õppekavade koostamisel on lähtutud kutsestandardis kehtestatud nõuetest.

9. Tööandjate ja kutseühenduste kaasatus kutsehariduses • Koolinõukogudesse, mille ülesanne on suunata kooli tegevust ja otsustada kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimusi. Kooli nõukogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab riigikooli puhul minister, kelle valitsemisalasse kool kuulub, munitsipaalkooli puhul aga vastav valla- või linnavalitsus. • Põhiline töö on keskendunud Kutsekotta, kus töötatakse välja kutsestandardeid. Standardid on lähtealuseks kutsekoolide õppekavade koostamisel ja registreerimisel.

10. Tööandjate kaasatus muudes otsustuskogudes • Riiklikus koolitustellimuse komisjonis, mis määrab tellimuse mahu õppesuundade ja –astmete lõikes; • Kõrghariduspoliitilisi otsustusi ettevalmistavates kogudes (nt. “Kutsehariduse arengukava 2005-2008” või “Kõrghariduspoliitika alused 2005-2008”).

11. Edukad näited koostööst tööandjaga õppetöö korraldusel • EITSA ja IT Kolledž – stipendiumite maksmine IT eriala üliõpilastele, praktikute kaasamine õpetamisel, IT eriala õppejõudude koolitamine, toetus erialapraktika korraldusele; • Tallinna Teeninduskool – täiendkoolituses individuaalne lähenemine (õppuri, tema otsese ülemuse ja kooli vahel hinnatakse konkreetne koolitusvajadus), paindlik õppetöö korraldus, õpetajad kaasaegse kutsealase kogemusega, õppuritel mitmekülgsed praktikavõimalusedkonkreetsete tööoskuste saamiseks.

12. Lühike ülevaade põhinäitajatest kutse- ja kõrghariduses

13. Kõrgharidus 2004/ 05 õa • Kokku 67 325 üliõpilast, • Ca 36% tudengitest õpib rakenduskõrghariduslikel õppekavadel, • 47% tudengitest õpib riikliku koolitustellimuse (RKT) kohtadel, • Tasulise õppe tudengite arv - 35 529 • Ca 60% neist õpib sotsiaal- ja käitumisteaduste alla kuuluvatel õppekavadel (21 315 tudengit); • RKT tudengite arv – 31 796, tellimus kõigis õppesuundades • Suurim tellimus – 36% on loodus- ja täppisteaduste ning tehnikavaldkonnas (11 430 tudengit). • 47 kõrghariduslikku õpet pakkuvat õppeasutust (12 ülikooli, 25 rakenduskõrgkooli, 10 kutseõppeasutust)

14. Kutseharidus, 2003/04 õa • Õppurite arv 28 183; • Kutseõppurite osakaal keskhariduses Eestis 32%, EL15 – 55% (2003); • Kõige suurema õppurite osakaaluga õppesuunad: • Tehnikaalad, 6 612 õppurit, 23.5% • Isikuteenindus, 4 614 õppurit, 16.4% • Ärindus ja haldus, 3 900 õppurit, 13.8% • Tootmine ja töötlemine, 3 701 õppurit, 13.1% • Ehitus, 3085 õppurit, 10.9% • 47 riigi kutseõppeasutust (KÕA), 18 era-KÕA, 3 munitsipaal-KÕA.

15. Rahvusvaheline võrdlus kõrghariduse lõpetanute (bakalaureuse, magistri-, doktoriõpe) lõpetanute osakaalu kohta (%) õppevaldkondade lõikes (2002. a).

16. Töö kvaliteedi edendamisel • Kutseõppeasutuste aktiivne osalemine Kvaliteediauhind 2004 projektis, kus kokku osales 11 kooli. Kõrgeima punktiskoori saavutas Türi Tehnika- ja Maamajanduskool; • 2004/05 õa õpib ca 93% üliõpilastest kõrgkoolides, kus on läbi viidud positiivsete tulemustega akrediteerimine. • Mitmed kõrgkoolid on läbinud rahvusvahelisi välishindamisi – Tartu Ülikool Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni institutsionaalse hindamise, Eesti Mereakadeemiale on väljastatud Lloyd'i Registri tunnistus, mis tõendab laevaohvitseride õppe vastavust rahvusvahelistele nõuetele, jne.

17. Kutse- ja kõrgkoolide lõpetajate palgauuringute tulemused • Läbiviijaks Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, rahastajaks Haridus- ja Teadusministeerium. • Kõrgkoolilõpetajate palgauuring õppesuundade ning kõrgkoolide lõikes, 2005 • Kutseõppeasutuste lõpetajate palgatase, 2004

18. Rahvusvaheline kogemus

19. OECD rahvusvahelise ettevõtluse ja hariduse koostöö kollokviumi tulemused, 24-25. jaanuar 2005 • Tõenäoliselt on võimatu ennustada, milliseid oskusi tulevikus vaja läheb, kuid haridussüsteem peaks suutma kohanduda hetkenõudmistele, nt. lühikeste moodulkursuste abil; • Sotsiaalsed partnerid, eriti just haridusasutused ja tööandjad, peaksid tegema tõhusamat koostööd, saama üle vastastikusest umbusust, arendama dialoogi, seadma endale ühiseid eesmärke ja neid teoks tegema;

20. Ettevõtluse ja hariduse koostöö, 2 • Hariduses tuleks tagada tasakaal tööturu vajaduste rahuldamise ning üldisemate sotsiaalsete ja individuaalsete oskuste arendamise vahel. Haridussüsteemid peaks propageerima ka teadmistel põhineva majanduse põhiomadusi, nagu kohanemisvõime, uute oskuste arendamine, ettevõtlik ja riskialdis suhtumine, moraalsed ja kodanikuomadused

21. Ettevõtluse ja hariduse koostöö, 3 • Riigi ja ettevõtjate partnerluse puhul on planeerimine ja otsustamine edukas siis, kui see on pragmaatiline ja põhineb lühiajalistel arengutel, mitte pikaajalistel ennustustel. Eri osapoolte tegutsemisel on erinev ajaline taust. Seoses sellega on oluline meeles pidada, et teadmistepõhine ühiskond on varasemaga võrreldes muutlikum keskkond. • Tuleb meeles pidada, et teadmistepõhises ühiskonnas omandatud uued oskused ja teadmised on väärtuslikud vaid siis, kui neid kasutatakse oma töös. OECD International Colloquium on Business-Education Partnerships: Learning from the World of Work, Dublin 24-25 jaanuar 2005. http://www.oecd.org/document/3/0,2340,en_2649_37455_34084291_1_1_1_37455,00.html

22. Kutse- ja kõrghariduspoliitika põhisuundumused 2005-2008

23. Kutseharidus,1 Visioon – kutseharidus on Eesti haridussüsteemi integreeritud osa, mis lähtub Eesti ühiskonna ja õppija vajadusest. Kutseharidus on hinnatud, selle kättesaadavus tagatud ning lõpetajad leiavad oma ettevalmistusele vastava rakenduse tööjõuturul. • Tööpõhise õppe juurutamine, kus praktiline väljaõpe ettevõttes moodustab vähemalt 70% õpingute kogumahust. Õpe võimaldab hilisemat üleminekut kutseõppe madalamatelt tasemetelt rakenduskõrghariduseni välja. Õppekava edukas läbimine võimaldab taotleda kutsetunnistust; • Koefitsientide kehtestamine ja baasmaksumuse tõstmine; • Ettevõttepraktika süsteemi edasiarendus;

24. Kutseharidus,2 • Rakenduskõrghariduse õppekavadele ligipääs ilma riigieksameid läbimata. Riigi poolt rahastatavad õppekohad rakenduskõrghariduses kuni 10%-le KKPB lõpetajatele; • Kutseeksamite sisseviimine kutseõppeasutuste lõpetajatele; • Kutseõpetajatele uute kvalifikatsiooninõuete kehtestamine; • Gümnaasiumides kutseklasside loomine; • Õppetoetuste laiendamine kutseõppeasutuste õppuritele (k.a. transpordi- ja ühiselamutoetus); • Regionaalsete koostöökogude käivitamine iga-aastase koolitusvajaduse koostamiseks. • Kutseõpetajatele kompetentsidele põhineva koolitussüsteemi käivitamine.

25. Kõrgharidus, 1 Eesmärgiks on säilitada eestikeelne konkurentsivõimeline kõrgharidus • Kõrgemate kvaliteedinõuete kehtestamine akadeemilistele ametikohtadele, õppekavade avamisele ja akadeemilistele kraadidele; • Üleminek 3-aastastele tulemuslepingutele alates 2007.aastast. Tellimuse suunamisel eelistatakse loodus- ja täppisteaduste ning tehnika valdkonda; • Tegutsevate kõrgkoolide tegevuslubade uuendamine määratledes õppesuunad ja – astmed, kus õigus õpet pakkuda (suunatud spetsialiseerumise suurendamisele); • Kapitalinõuete jõustumine 2007.a. erakoolidele;

26. Kõrgharidus, 2 • Ühiskraadide väljaandmist võimaldava seadusandluse loomine; • Eri õppekava tüüpide lõpetamisel omandatud pädevuste kirjeldus kõrgharidusstandardis; • Kutsesuunitluse programmi väljatöötamine 2008. aastaks; • Loodus- ja täppisteaduste ning tehnikaerialade populariseerimiseks stipendiumite süsteemi loomine; • Tingimuste sätestamine spetsialiseeritud ülikoolidele (Muusika- ja Kunstiakadeemia, EBS, vms.) • Doktoriõppe tugevdamise programmi väljatöötamine 2006.a. • Valitud prioriteetsete kutseõppevaldkonna arendamise sihtprogramm (haarab ka kutsekeskhariduslikku õpet).

27. Euroopa Sotsiaalfondi toetus tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagavale haridusele ja koolitusele • Toetatakse õppekavaarendust, õppejõudude ja pedagoogilise personali koolitust, välismaiste tippspetsialistide Eestisse toomist, ettevõttepraktika ja tööpõhise õppe (õpipoisikoolitus) juurutamist, sihtrühmi nagu põhikoolist või kutseõppeasutustest potentsiaalsed väljalangejad, madala konkurentsivõimega töötavad täiskasvanud jne. • Taotleda võivad kutseõppeasutused, riiklikud rakenduskõrgkoolid ja avalik-õiguslikud ülikoolid, täiend- ja ümberõppe läbiviijad, jne. • Järgmine taotlusvoor kuulutatakse välja mais taotluste esitamise tähtajaga juuli alguses • Täpsed tingimused – www.innove.ee struktuuritoetused.

28. Lisainformatsioon käsitletud teemadel: • Haridus- ja Teadusministeerium, hm@hm.ee • Akrediteerimiskeskus, arch@archimedes.ee • Kutsekoda, kutsekoda@kutsekoda.ee • Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, info@ekk.edu.ee • SA Innove, innove@innove.ee