1 / 32

Kaasav haridus

Kaasav haridus. Collegium Educationis Revaliae. Kõik lapsed on imelapsed. Iga laps, olles sündinud perekonda armastusest, on ime, ta on oodatud ja eriline. On üsna ootuspärane, et temaga seonduvad vanemate unistused ja lootused…. Keeruliseks läheb asi alles koolis.

kaleigh
Download Presentation

Kaasav haridus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kaasav haridus Collegium Educationis Revaliae

  2. Kõik lapsed on imelapsed Iga laps, olles sündinud perekonda armastusest, on ime, ta on oodatud ja eriline On üsna ootuspärane, et temaga seonduvad vanemate unistused ja lootused…

  3. Keeruliseks läheb asi alles koolis.. Pahatihti selgub juba kooli astumisel, et laps pole “piisavalt hea”, et sobida sisendiks koolile, mille vanemad talle valinud on. Koolis on lähtepunktiks klass, imetletud ja eriliseks peetud sinna probleemideta ei kohandu… Selleks ajaks kui laps jõuab murdeikka on valdav osa vanematest sunnitud tõdema, et nende võsuke on parimal juhul keskpärane , kui mitte murelaps…

  4. Kool ei toeta vanemate usku Nii tuleb tõdeda,et koolitee pigem hajutab kui toetab vanemate usku lapsesse…

  5. Eesti põhiseadus Sätestab vanematel õiguse ja kohustuse kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest(§ 27) Annab otsustava sõna laste hariduse valikul vanematel (§ 37)

  6. Vanalinna Hariduskolleegium (VHK) • VHK on munitsipaalkool, mille on algatanud ja üles ehitanud lapsevanemad. • VHK väärtuspositsioon on fikseeritud põhikirjaliselt ja konkretiseeritud pedagoogilises kontseptsioonis.

  7. Vanalinna Hariduskolleegiumis on seatud ülesandeks • 1. aidata iga õpilase • eeldustel välja kujuneda võimeteks ja • toetada last, ületamaks ja tasakaalustamaks arenguraskusi; • 2. toetada vanemaid lapse kasvatamisel, arvestades nende veendumusi

  8. Nii kujuneb VHK-s põhiprotsessiks lapse arengu tagamine (mitte õpe). Põhiprotsessiks lapse arengu tagamine Nii kujuneb VHK-s põhiprotsessiks lapse arengu tagamine (mitte õpe). See omakorda aktualiseerib iga lapse kui erilise ja andeka ning ande kui rahvusliku põhirikkuse

  9. Püha Miikaeli Kol Miikaeli Ühendus VHK HOOLEKOGU PMK DIRECTORIUM MÜ juhatus VHK CONSILIUM DIREKTOR Tegevjuht DIREKTOR DIR.ASET ALLÜKSUSED TERVISENÕUK PEDA- GOO- GIUM ÕPILAS KODU INDIV.& KODUÕP PÕHIK TÄPPIS- TEADUSTE KOOL KEELTE- KESKUS EEL- KOOL AIA- KE PÕHI- KOOL GÜMNAA- SIUM KUNSTI- MAJA MUUSI- KA- KOOL MUUSI- KA- MAJA GÜMN EEL- KUTSE. ÕPE TEENISTUSED AINENÕUKOGU TERVISETEENISTUS TEABETEENISTUS MAJANDUSTEENISTUS FINANTSTEENISTUS PROGRAMMID MUUSIKA PROGRAMM TEATRIPROGRAMM KUNSTI PROGRAMM KEELTE PROGRAMM LOODUS- ja TÄPPISTEAD. AJALOO, ANTROP, SOTSIAAL LIIKUMISPR ISESEISVAD AINESEKTSIOONID Emakeele Algõpetuse

  10. Õppe struktureerimine Indi- viduaal- õpe 1 T 1 P 1 A 1 E

  11. KLASSIJUHATAJA ERINEVATES PARADIGMADES KLASSIJUHATAJA ERINEVATES PARADIGMADES PLANEERITAVAKS ÜKSUSEKS ON KLASS: Klassi tegevuse planeerimine, ühisüritused Klassi eluolu korraldus sh klassi reeglid ja normid klassiruumi korraldus (calsroom management) Õpe dokumentatsioon sh õppeedukuse ja koolikohustuse täitmisearvestus Suhtlemine vanematega seoses eelnevaga PLANEERIMISE ALUSEKS ON ÕPILASE INDIVIDUAALNE ARENG Õpilase eripära tundmaõppimine Vanemate seisukohtade väljaselgitamine Arengudiagnostika Vanemate konsulteerimine lapse arengu kavandamisel Võimaluste väljaselgitamine kompen- satsiooniks Võimaluste leidmine ande kujunemiseks Õpilase toetamine enesevalitsemise ja juhtimise saavutamiseks Lapse õppe arengut toetav, otstarbekas ja säästlik planeeri Arengutingimuste loomine klassis sh kollektiivi kujundamine, distsipliinisüsteemi kehtestamine, Klassielu ja ürituste korraldamine, Suhete kujundamine

  12. TUGISÜSTEEMID VHK- s Psühholoogid TERVISE- TEENISTUS TEABE- TEENISTUS Eripedgoogid Sotsiaalpedagoog Med. õde Kooliarst LAPSE ARENGUUURINGUD Pimedate abiõpetajad LASTEPSÜHHIAATRID TERVISENÕUKOGU VHK &PMK juhtkond Pimedate tugikeskus sotsiaaltöötajad Õppe individualiseerimine VHK üld- ja huvihariduskoolides Õpilas- kodu PMK Individuaal- ja koduõppe keskus Päeva- Keskus? Järeltööde klass Rahunemis- klass Päeva- keskus

  13. MAARJA ARENGUKESKONNA ÜLESEHITAMINE

  14. MAARJA ARENGUKESKONNA ÜLESEHITAMINE PEREKOND VHK TERVISE- TEENISTUS Diagnostika ja tagasiside Arengu kavandamine Õpetajate väljaõppe korraldamine Võimaluste loomine koostöövõrgustiku kaudu Liikumise õpetamine ja korraldamine Õpetajate väljaõpe Abiõpetaja rakendamine Õppekeskkonna ümberkorraldamine Õppematerjali muretsemine (braille) Õpilaste häälestamine Kehalise kasv Indiv-pr VHK PÕHIKOOL VHK MUUSIKAKOOL Eriprogrammi väljatöötamine Õpetaja ettevalmistus Õppematerjal (noodid braille´s) VHK KUNSTIMAJA Rehabilitatsiooni programm MÜ KEELTEKESKUS Keeleõppe eriprogramm Short braille Individuaal- programm VHK GÜMNAASIUM Silmakliiniku rehabilitatsiooni osakond Pimekurtide Tugiliit Tartu Emajõe kool MÜ ja Nõmme, Denveri ja internatsionaalne Rotari klubi Lisaõppeks õpetajatele tasu MÜ projektidest ja õde Mary`lt Puuetega inimeste koda Sotsiaal- amet transport, Isiklik abistaja Õpe Soomes

  15. Noored Emad VHK-s

  16. Printsiibid noorte emade programmi ülesehitamiseks : • Terviklikkus ja süsteemsus • Isikuline suhe • Individuaalne õppe ülesehitus lähtuvalt noore võimetest ja vajadustest • Tingimuste loomine tittede arenguks • Eesmärgistatus (eesmärk saab seada vaid mõtestatud tulevikuväljavaate olemasolu korral ja ei saa olla püstitatud väljaspool subjekti) • Tugisüsteemid lähtuvalt vajadustest, mitte ettenähtud nomenklatuurist • Tugiisikud • Tugiõpe • Nõustamine • Lastehoid • Finantsabi • Vajadusel elukoht õpilasele ja abi perele

  17. Kuidas laabub • Kõik noored emad on püsinud koolis • Ema-lapse kontakt on aktualiseeritud • Toimub emade pedagoogikaalane õpe • On loodud koostöö lastevanematega, elukaaslastega • Emade klassiga liitus noor isa • Võimalusel leitud tugiisikud, ka õppetöö tugiisikud • Laste hoidmine õppetöö ajal on korraldatud • Valdav enamus lõpetanud emadest jätkab õpinguid kõrgkoolis

  18. Eksperthinnangud ja arengudiagnostika põhikoolis

  19. PÕHIVÄÄRTUSED LAPSE SUBJEKTSUSE TAGAMISEL KINDLUSTUNNE (tagasiside kindla väärtussüsteemi alusel) TULEVIKU VÄLJAVAATED, ELU MÕTESTATUS (LOOTUS) HOOLIVUS, ARMASTUS • USK • et ollakse oodatud ja oluline teistele • et tullakse toime ja suudetakse vastata ootustele

  20. Laps, kes kasvab vastuoluliste väärtuste toimeväljas, kaotab usalduse ja kindlustunde . Laps, kes kasvab vastuoluliste väärtuste toimeväljas, kaotab usalduse ja kindlustunde Vastuoluliste väärtuste toimeväljas kasvanud lapsel puudub või on häiritud elu mõtestav tulevikunägemus.

  21. ÕPETAJA ÕPETAJA ÕPETAJA ÄRATAB LAPSE HINGES LOOTUSE JA ANNAB TALLE TULEVIKUVÄLJAVAATED Tegelikult aga määrab ka kogu rahva saatuse ja tuleviku.

  22. Traditsioonilise kasvatussüsteemi aluseks on arusaam iseloomu kujundamise vajadusest Platon, kes mõtiskles moraalikasvatuse sisu üle, oli veendunud, et lapsed peaks olema kasvatatud nii, et nad oleksid armunud voorustesse. Antiikajast alates peeti kogu kultuuri vastutavaks iseloomu kujundamise eest. Kunst, kirjanduski pidid äratama noore hinges janu olla hea.

  23. Postmodernism katkestas selle traditsiooni • Usuti, et on olemas inimese loomuomane moraalsus ning • arvati, et kultuur on pigem häbistav kui edastamist vajav. • Pea üleöö kaotasid pedagoogide poolehoiu vooruste, hea eeskuju ja iseloomu kujundamise kontseptsioonid.

  24. Väärtuskriis kajastub laste turvatundes ja aktualiseerub kui sotsiaalne probleem • Kasvab pinges laste hulk. • Üha rohkem on nii autistlikke kui ka hüperaktiivseid lapsi. • Mõtestamata maailmas kaotavad noored turvatunde ja otsivad üksinduse eest kaitset subkultuurides. • Noorukieas muutub üha tavapärasemaks deviantne või eskapistlik käitumine.

  25. Eestis kasvab laste hulk, kelle jaoks pole kohta ei haridussüsteemis ega perekonnas Need lapsed on erinevatel põhjustel jäänud ilma sellest armastusest ja hoolest, millele neil on inimlik ja põhiseaduslik õigus.

  26. Isikuline suhe – koostöö: inimene edeneb vaid läbi isikliku hoole (subjekt - subjekt suhtes ) ; koostöös kompenseeruvad nõrgad küljed ja saavad realiseeruda tugevad Heterogeenne struktuur - asjatundlikkus kool ei sildista kui lapsi ei koondata eripära järgi Kuid struktuur peab võimaldama erinevate eripärade arvestamist; Orientatsioon andele- nõrgale küljele

  27. ÕPETAJA MUDEL KUTSUMUS ERIALANE KOMPETENTSUS TÖÖKUS HEA KASVATUS KOOSTÖÖ AVATUS LOJAALSUS KODANIKU TEADVUS KULTUURI-KUULUVUS MITTE INTRIGEERIV SISEMINE TASAKAAL LUGUPIDAMINE ENESE JA TEISTE VASTU TERVED ELUVIISID AMETIALANEPÄDEVUS KUTSEALANE PÄDEVUS MAAILMAVAADE

More Related