Haridus

1. Haridus Sotsioloogia Liina Käär

2. Eesmärk • Mis ülesanne on haridussüsteemil ühiskonnas? • Hariduse funktsioonid • Funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline lähenemine • Millest sõltub õppeedukus? • Hariduse diferentseerumine

3. Hariduse tähendus Haridus tähendab teadmiste üleandmist ühelt põlvkonnalt teisele vahetu õppimise kaudu (Giddens 1997) Haridus kui institutsioon täidab ühiskondlikku funktsiooni indiviidi ettevalmistamisel ja ühiskondlikku ellu lülitamisel. Hariduse kui institutsiooni ülesandeks on jätkata indiviidi sotsialiseerimise protsessi. Mida keerulisem on ühiskond, seda vähem perekonnakeskne ja pikem on hariduse omandamise protsess.

4. Hariduse tähendus Hariduse roll tänapäeva ühiskonnas: • Alustab uut etappi inimese elus • Kool haridusasutusena täidab ühiskonnale vajalikke funktsioone • Haridus kui kohustuslik osa iga inimese elust • Peale perekonna oluline sotsialiseerimise agent

5. Hariduse kujunemine Kool tähendab kreeka keeles “vaba aega” ehk enne industrialiseerimist said haridust need, kel oli raha ja vaba aega. Varasematel sajanditel ei nõudnud praktilised igapäevaelu valdkonnad kirjaoskust ja lugemist. Puudusid ka vajalikud vahendid – tekstid, nende raske kättesaadavus, kallis hind ja ka otsene vajadus.

6. Hariduse kujunemine Trükikunsti tunti 7.sajandil juba Hiinas; 1440ndatel leiutas Gutenberg trükikunsti Euroopalikus tähenduses – vähenes kirjaoskamatus ning tekkis vajadus hariduse järele – siit vajadus ka koolide järele. Tänapäevaselt tuntud koolid tekkisid 19.sajandi esimesel veerandil Euroopas ja Ameerikas. 17.sajandil Eestis lugemisoskus suhteliselt levinud, kirjaoskus hiljem.

7. Hariduse kujunemine Industrialiseerimise ja linnastumisega tekkis vajadus uute oskuste järele. Koolihariduse jõudmist rahvahulkadesse soodustas: • Tööstuslik revolutsioon ja tehnoloogiline vajadus kvalifitseeritud ja õpetatud kaadri järele; • Rahvamasside surve valitsusele haridusküsimustes • Huvigruppide teke, kes nõudsid oma osa rahvuslikust rikkusest hariduse näol

8. Hariduse kujunemine Tänapäeval peab iga inimene oskama: • Lugemine, kirjutamine ja arvutamine • Omama üldisi teadmisi teda ümbritsevast füüsilisest maailmast ja kohalikust keskkonnast • Tundma ühiskonna elukorraldust ja inimeste elutegevust • Mõistma ühiskonna majandustegevust ja suutma osaleda selles • Olema võimeline ise õppima ja omandama teadmisi kogu elu

9. Hariduse funktsioonid • Sotsiaalseks ülesandeks on tugevdada kogukonna ühtsust. Kui lapsed õpivad samu asju – keelt, väärtusi ja uskumusi, siis eeldatakse, et tekib väärtuskonsensus. • Hariduse funktsioonid võivad olla nii avalikud kui varjatud:

10. Hariduse funktsioonid Avalikud funktsioonid: • Kultuuri edasiandmine. Kaasaegse ühiskonna suure mitmekesisuse tõttu pole kerge määratleda ühte ja õiget kultuuri. Õpikutes edastatav kultuur on enamasti neutraalne, status quo’d säilitav, konflikte ja eriarvamusi ühiskonnas summutav ja ebavõrdsust isiku eraprobleemina esitav. • Täiskasvanustaatuste harjutamine. Koolid valmistavad lapsi ette nende lõpprollideks ühiskonnas, perekonnas ja tööl. Õpetatakse konformsust, tööharjumust ja kõrgema staatusega inimeste austamist. Samuti õpetatakse otseselt ja kaudselt traditsioonilise perekonnarolli täitmist. Töörollideks sotsialiseerimine on nii üldine (kuulekus, täpsus, distsipliin) kui ka eriline (õpilaste jagamine ülikooli ettevalmistus- ja kutserühmadesse.)

12. Hariduse funktsioonid Hariduse varjatud funktsioonid: Varjatud õppekava tähendab ametliku õppekava välist õppetegevust, mida koolid pakuvad inimestele sellistes küsimustes nagu vanemate austamine ja etnotsentrism. Lastele õpetatakse juba varakult selgeks sotsiaalse hierarhia toimimine ja igaühe asupaik selles.

13. Funktsionalistlik vaatenurk haridusele ja kihistumisele Koolid soodustavad konkurentsis eraldades võimekad vähemvõimekatest ning loovad nõnda intelligentsushierarhia ehk pälvokraatia. Eelduseks on: • koolipersonal suudab täpselt eristada targad ja rumalad õpilased • standartsed testid on objektiivne vahend selle eesmärgi saavutamiseks • testi tulemuste erinevused peegeldavad kaasasündinud intellektuaalseid erinevusi

14. Funktsionalistlik vaatenurk haridusele ja kihistumisele Funktsionalistid väidavad, et ühiskond kui tervik saab kasu oma targimate liikmete oskustest ja kõikidel isikutel tuleb aidata leida oma tase. Konfliktiteoreetikute kriitika: • Koolid sorteerivad õpilased võitjateks ja kaotajateks pigem sotsiaalse klassi, rassi ja soo alusel. • Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust sellise majandussüsteemi tarbeks, mis nõuab suurt ja kuulekat tööjõudu.

15. Funktsionalistlik vaatenurk haridusele ja kihistumisele Konfliktiteoreetikute kriitika: • Usk pälvokraatilisse valikusse paneb edutud inimesed süüdistama ainult iseennast. • Heakskiidetud „kultuur”, nagu see peegeldub õppekavades ja õpikutes, teeb kõik selleks, et tunnistada ebaseaduslikuks kõik muud tunnetusviisid. • Vastupidiselt alamkihtide suhteliselt vaestele vanematele suudavad keskklassi vanemad kindlustada oma lastele privileege.

16. Erinevad lähenemised: Nii funktsionalistid kui konfliktiteoreetikud näevad haridussüsteemis filtreerimisprotsessi, mis suunavad õpilased kindlate programmide ja akadeemilise karjääri juurde. Funktsionaliste ja konfliktiteoreetikuid eristavad kaks aspekti: • Seletused, mille põhjal tehakse hariduslikud otsustused (kas talendi või sotsiaalse tagapõhja alusel) • Mis eesmärgil need otsused tehakse (kas talendi arendamiseks või sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi säilitamiseks) Sümbolistlikus perspektiivis on haridus üks rituaalne etendus või tseremoonia, kus õpilased sisestavad endasse müüte, mis seadustavad sotsiaalset korda.

17. Erinevad lähenemised: Makrotasandil on kogu haridussüsteem oma koha leidmise õppetund ja süsteemi õiglasena aktsepteerima õppimine. Mikrotasemel tugevdab õpilaste, õpetajate ja administraatorite vastastikune toime võimuerinevusi koolis ja õpetab õpilastele, kuidas muganduda edu- või ebaedu ootustega.

18. Tõestusmaterjal • Kultuuriline kapital – vanemate sotsiaalse staatuse mõju laste hariduslikele saavutustele on olnud selge ja pidev. Eraldi rahalistest ressurssidest annavad rikkamad vanemad oma lastele edasi ka kultuurilist kapitali e. kõnelemis- ja mõtlemisstiili, teadmisi muusikast, kunstist ja kirjandusest, mis võimaldavad isikul tunda end mugavalt haridusstruktuurides ja edukalt hakkama saada.

19. Tõestusmaterjal • Vanemate ootused – kuna keskklassi vanemad kasutavad laste kasvatamisel peamiselt psühholoogilisi meetodeid, on keskklassi lastele omane sisemine süütunne ja kõrge motiveeritus. • Perekonna suurus – keskklassi pered on väiksemad, mistõttu vanemad investeerivad lastesse ja nende haridusse rohkem.

20. Tõestusmaterjal • Perekonna ülesehitus – uuringud on näidanud, et kahe vanemaga perekondade lapsed on koolis edukamad kui ühe vanemaga peredest pärit lapsed. Samas võivad lapse edukust mõjutada ka perekonna rahalised vahendid.

21. Haridus ja õpiedukus erinevate sotsiaalsete klasside vahel • Materiaalsed tingimused: • Elamistingimused – ülerahvastatus, mis segab õppimist • Vajalikud õppevahendid • Vajadus tööle minna peale põhihariduse omandamist

22. Haridussüsteemi struktuur • Kõikides kaasaaegsetes ühiskondades on haridus muutunud üha enam diferentseerituks ja spetsialiseerituks. • Vanuseliselt diferentseerunud klassisüsteem, mis jaotab koolihariduse alg-, põhi- ja keskhariduseks. Samuti on teadmised jagunenud erinevateks õppeaineteks. • Keskkoolijärgsel tasandil on haridussüsteem diferentseerunud kutse-, rakendusliku kõrghariduse- ja kõrghariduse tasemeks.

23. Haridussüsteemi struktuur: koolisisene elu • Makrotasand: haridussüsteemi funktsioonid ja struktuur • Mikrotasand: koolitamine, mis toimub vahetus suhtlemise tulemusena, spetsiaalsetes ruumides ja kindlates asutustes Põhiväärtused koolis ja klassiruumis sõltuvad ümbritsevast keskkonnast.

24. Haridussüsteemi struktuur: koolisisene elu Õpetaja ootused mõjutavad tugevalt õpilase edasijõudmist koolis. See, kuidas õpetaja õpilast näeb, kujundab tema käitumist ja mõjutab tugevalt lapse liikumist haridussüsteemis. Õpetaja käitumist võivad mõjutada rass, rahvus, sugu, sotsiaalne staatus (kokkukuuluvus õpetaja sotsiaalse staatusega) jms.

25. Haridussüsteemi struktuur: koolisisene elu Kooli efektiivsust mõjutavad oluliselt sellised tegurid nagu kuidas kooli juhitakse, mille alusel hinnatakse, kuidas õpilased on grupeeritud, kuidas on vanemad õpetamise ja õppimisega seotud, millised on suhted kooli ja kogukonna vahel? Koostöö klassiruumis on edu pandiks.

26. Kokkuvõte • Haridussüsteem on oluline sotsialiseerimisagent kaasaegses ühiskonnas • Laste õppeedukus sõltub paljuski nende päritolust • Haridussüsteem võib olla kas ühiskonna stabiilsuse säilitajaks või hoopis kihistumise üheks põhjuseks • Kaasaegne haridussüsteem on diferentseerunud • Kõrgharidusel, samas ka igal teisel haridusel peale keskharidust, on oluline roll inimese edasise staatuse määramisel