MAK 2007-2013 I, III ja IV telje meetmete püsihindamine

1. Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse MAK 2007-2013 I, III ja IV telje meetmetepüsihindamine Mati Mõtte

2. Päevakord • Püsihindamise tegevuste ülevaade; • Teostatud hindamistööd; • Hindamistööde peamised tulemused I, III ja IV telje kohta; • Saadud kogemused.

3. Administratiivsed tegevused • EMÜ on tegelenud püsihindamisega käesolevaks hetkeks aasta ja neli kuud (Korraldusasutusega leping alates 12. veebruar 2009. a.); • Tegevused on jaotunud administratiivseteks , IT alasteks (andmekogu loomine), metoodika alasteks ning praktilisteks hindamistoiminguteks; • Püsihindamistegevustega oli eelmisel aastal seotud kolm täistööajaga analüütikut, üks osalise tööajaga spetsialist ja tegevuste juht. Käesoleval aastal suurendame koosseisu ühe projektipõhise töötaja võrra ning ühe põhikohaga spetsialisti võrra.

4. Püsihindamise andmekoguga seotud tegevused (1) • Püsihindamiseks vajalike andmete koondamisega oleme tegelenud alates 23. märtsist 2009. a (ehk aasta); • Vastavalt andmete struktureerimisele on kooskõlastatud seireandmete koontabelid iga rakendunud meetme kohta; • Andmete kogumiseks PRIAst teostasime 7 päringut, Äriregistri andmebaasile 5 päringut, päring SA Erametsakeskusele, Maa-Ametile, Metsaressursi arvestuse riiklikule registrile. Lisaks 11 meetme äriplaanidest või tegevuskavast andmete kogumine;

5. Püsihindamise andmekoguga seotud tegevused (2) • Võtsime kasutusele andmebaasi. Andmebaasi keskkonnaks on Oracle Database 10g Express Edition. Päringute ja osaliselt ka analüüsi keskkonnaks on Business Objects Infoview programm; • Andmebaasi maht käesolevaks hetkeks on ca 450 000 kirjet; • Andmebaasi loomiseks on kulunud ca 625 000 krooni.

6. Püsihindamise metoodika Alates juulist 2009 koostasime püsihindamise raames kogutud andmete analüüsimise aluste kehtestamiseks metoodika. Metoodika valmis aasta lõpuks. Metoodika eesmärk on andmeanalüüside kooskõlastamine Korraldusasutusega (st seirenäitajate ning võrdluste põhiraamistiku kooskõlastamist) püsihindamise aastaaruande koostamiseks ning ühtlasi jätkusuutliku töödokumendi loomine; Metoodikas kajastasime püsihindamise ja analüüsimisega seonduva terminoloogia, määratlesime püsihindamise aruande koostamisega seotud tähtajad ning kirjeldasime soovitusliku püsihindamise aastaaruande vormistamise juhendi.

7. Teostatud hindamistööd (1) • Analüüsimine – oleme asunud andmeid töötlema ja sünteesima. • BLV prognoos ja lähtetasemete arvutamine. BLV prognoos 2013. aasta kohta arvutatimeetmetele 1.2, 1.3, 1.4, 1.6, 1.7, 1.8 ja 3.1; • Uuringute teostamine: 2.1. “Põllumajandustootmise investeeringutoetuste taotlejate finantsolukord ja väljavaated 2009. aastal”; 2.2. Meetme 1.6 konkurentsivõime uuring;

8. Teostatud hindamistööd (2) 2.3. Meetmete 1.2, 1.4.1, 1.4.2 ja 3.1 rakendamistulemuste ja ettevõtjate analüüsi teostamine; 2.4. Meetme 3.2 - Külade uuendamise ja arendamise taotluste analüüs. Aruanne “Külade uuendamine ja arendamine” investeeringuobjektide kasulikkus ja vajalikkus maapiirkondades" 3. Uuringute lähteülesanded- sh meetme 3.2 uuringu lähteülesanne; Loomakasvatuse ettevõtete (piimtootmise, loomakasvatuse, sea- ja linnukasvatuse tootmistüüpi kuuluvad ettevõtted suurusgrupi põhiselt) põhivaraga varustatus loomühiku põhiselt 2009. aasta andmete alusel.

9. Teostatud hindamistööd (3) 4. Püsihindamise aastaaruande koostamine 2009. aastaks toetust saanud ettevõtjate ning meetmete rakendamistulemuste kohta. Aruanne sisaldab telgede kohta kokkuvõtteid ja iga rakendunud meetme kohta kokkuvõtliku ülevaadet ning tulemuste analüüsi. Aruanne on esitatud Korraldusasutusele 132 leheküljel, mille lisanduvad EK kohustuslike tulemusindikaatorite tabelid ning püsihindamise raames teostatud analüüsi tabelid (141 tk). Püsihindamise aastaarunne kajastab 2009. a seisuga toetuse saajate sotsiaalmajanduslikke tulemusi 2007-2008 majandusaasta alusel ning seega tulemused on võetavad eelkõige kui hindamise baasaasta andmetena.

10. Püsihindamise peamised tulemused I telje osas (1) Korduvalt toetuse saamise kokkuvõte Topelthindamise ja eelnevate toetuste ning meetmete omavaheliste seoste kindlaks tegemisel ilmnes, et toetuse saajad jaguneva põhiliste investeeringumeetmete (1.2, 1.4, 1.8, 3.1) alusel ning toetuse saamise kordade osas järgmiselt: 1/3 SAPARD ja RAK programmis toetust saanud; 1/3 MAK 2007-2013 korduvalt toetust saanud (vähemalt kahe erineva meetme raames); 1/3 esimest korda toetust saanud.

11. Püsihindamise peamised tulemused I telje osas (2) Korduvalt toetuse saamise kokkuvõte

12. Püsihindamise peamised tulemused I telje osas (3) Toetuse saajate sotsiaalmajanduslikud näitajad

13. Püsihindamise peamised tulemused I telje osas (4) Konkurentsinäitajate muutus (BLV 2007-2008 alusel) Meetmete 1.2, 1.3.1, 1.4.1, 1.4.2, 1.4.3, 1.5.1, 1.6 ja 1.8 toetuse saajate keskmine BLV, krooni

14. Püsihindamise peamised tulemused I telje osas (5) Hinnang täiendavate konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse näitajate kohta Võrreldes kogu sektoriga olid toetuse saajatel head kasumi, omakapitali rentaabluse, käibe ärirentaabluse ja intressikulude kattekordaja näitajad. Toetuse saajate 2008. aasta puhaskasum jäi sõltuvalt meetmest vahemikku 0,4-3,5 mln krooni; Omakapitali rentaablus 0,1-0,26 Käibe ärirentaablus 0,13-0,26 Võlakordaja 0,46-0,54 Intressikulude kattekordaja 3,8-5,1

15. Püsihindamise peamised tulemused I telje osas (6) Turuosa muutus meetmete 1.4 ja 1.6 puhul Toetuse saajate turuosa kasv on olnud märkimisväärsem meetmetel, kus toetuse saajateks olid suuremad ettevõtjad. Meetme 1.4.2 toetuse saajate turuosa kasv ca 3 protsendipunkti (müügitulu muutus 32,8%-lt 35,8%-le); Meetme 1.6 toetuse saajate turuosa suurenes 3,0 protsendipunkti võrra; Meetme 1.4.1 toetuse saajate turuosa langes 4,6 protsendipunkti.

16. Püsihindamise peamised tulemused I telje osas (7) Uus tehnoloogia või toode meetmete 1.4 ja 1.6 alusel Uue tehnoloogia osas saab anda täpse hinnangu meetmele 1.6, kus 53 analüüsitud ettevõtja puhul võtab uue tehnoloogi kasutusele 33. Seega sihttase on täidetud. Meetme 1.4 alameetmete puhul andsime eksperthinnangu alusel uue tehnoloogia kasutuselevõtmise kohta mitte rahuldava koondhinde. Meede 1.4.1 – 31 (sihttase 700) Meede 1.4.2 – 11 (sihttase 200) Meede 1.4.3 – 7 ettevõtjat (sihttase 180)

17. Püsihindamise peamised tulemused I telje osas (9) Inimpotentsiaali areng põllumajandussektoris (1) Otsene mõju meetmel 1.2. Valdav osa toetuse saajaid (132 ettevõtet, 70,5%) oli toetuse taotlemise hetkeks tegutsenud alla kahe aasta (keskmiselt 2,1 aastat). Omanike vanus on keskmiselt üle 31 eluaasta. Meede on andnud positiivse impulsi kõrge kvalifikatsiooniga põllumajandusettevõtjate tekkele – toetuse saajate haridustasemeks on valdavalt põllumajanduslik kõrgharidus (51,0%), keskeri- või kutsehariduse (43,6%).

18. Püsihindamise peamised tulemused I telje osas (8) Inimpotentsiaali areng põllumajandussektoris (2) Meetme 1.1 alusel on teostatudkoolitustegevusi kokku 776 tundi ehk 97,05 päeva (19,4% sihttasemest). Osalejate arvu poolest on täidetud 5,8% sihttasemest; Meetme 1.3 raames antud nõuande liikidest domineerib ettevõtte majandusalane nõuanne ja finantsmajandusalane nõuanne (osakaal on üle 60%, kokku ligikaudu 19 500 tundi, maksumus kokku on 12,6 mln krooni ehk 647 krooni tunni kohta). Üle 60% toetuse saajatest on korduvtaotlejad ja kattuvad meetme 1.4.1 ja 1.4.2 taotlejaskonnaga.

19. Püsihindamise peamised tulemused I telje osas (9) Metsamajandusliku väärtuse parandamine Hindamise seisukohalt keerukas, kuna toetuse saajatest üle 50% on FIEd, ca 20% füüsilisi isikuid ja äriühingute osakaal väike; Määratud toetuse abil on planeeritud teostada metsa tootmispotentsiaali tõstvaid investeeringuid kokku 3211,5 ha (hooldamine), mis moodustab 11% aastaks 2013 planeeritud sihttasemest ja 0,15% Eesti metsamaa pindalast.

20. Püsihindamise peamised tulemused I telje osas (10) Kahjustatud metsa taastamine • Määratud summa 1,7 mln krooni jaguneb järgmiselt: • metsatulekahjude ennetamine (69,8%); • kahjustatud metsa taastamine (30,2%). • Metsatulekahju poolt kahjustatud metsa taastamiseks on toetust määratud 1,2 hektaril ja tormi või trombi poolt kahjustatud metsa taastamiseks 132,8 hektaril. Kahjustatud metsa taastamiseks rajatakse uus metsakultuur 20,1 ha ja hooldatakse metsakultuuri 113,9 ha.

21. Püsihindamise peamised tulemused III telje osas (1) Hindamisel tuleb jälgida põllumajandustootjate osakaalu ja korduvtaotlemist I teljest; Keskmine määratud summa elaniku kohta on nii meetme 3.1 kui ka meetme 3.2 puhul võrreldav, olles üle 700 krooni ühe elaniku kohta; Meetme 3.1 talumajapidamistegevuste edendamist mittepõllumajandusliku tegevuse suunas saab hinnata rahuldavaks, kuna ca 30% EMTAK alusel on põllumajandustootjad või metsandussektori ettevõtjad.

22. Püsihindamise peamised tulemused III telje osas (2) Meetmel 3.1 on äärmiselt suur mõju ettevõtluse mitmekesistamisele, kuna valdav enamus ettevõtjatest soovib mitmekesistada oma olemasolevat tegevust uue tegevusharuga. Lisaks meetme toetuse saajad varieeruvad 92 EMTAK klassifikaatori koodi lõikes, mis näitab väga mitmekesist toetuse saajaskonda. Meetme eesmärgiks seatud 2013. aasta sihttase on alameetme 3.1.2 toetatavate maaturismitegevuste arvu osas saavutatud (158 ettevõtjat).

23. Püsihindamise peamised tulemused III telje osas (3) Meetme 3.2 raames toetatavad põhiteenused ja kultuuripärandi säilitamine on tegevuste arvu, investeeringute mahu, paranenud teenustest kasusaavate inimeste ja loodavate täistööajaga töökohtade arvu alusel täitnud ligikaudu 10% püstitatud eesmärkidest. Külade uuenduse ja arendamise osas on sihttasemed aastaks 2009 ületatud. Saame järeldada, et meede täidab oma eesmärki, kuid üsna ühepoolselt. Meetmega rajatakse eelkõige seltsi- ja külamaju ning erinevaid vabaõhu rajatisi, kuid põhiteenuseid need siiski täielikult ei kata.

24. Püsihindamise peamised tulemused LEADER Toetatava investeeringu summade jagunemine MAK telgede ja meetmete lõikes kohalike tegevusgruppide tasandil, mln krooni

25. Saadud kogemused(1) • Andmebaasi loomisel ei ole arvestatud mõningal määral dimensionaalselt aastate tekkega. Päring päringus süsteemi tuleb lihtsustada (ühe päringu tulemus teise sisendiks); • Andmekogumine elektroonsetelt vormidelt (Exceli ja Wordi dokumentidest) on mitmeid kordi kiirem paberilt sisestades; • Andmekvaliteedi osas peame sätestame täpsemad reeglid ja vajadusel kasutama modelleerimise võimalusi; • Lähteülesannete eesmärkide püstitamisel tuleb olla võimalikult selgete piirjoontega. Lähteülesannete arutelud on toimunud kitsas ringkonnas; • Valminud uuringute ja tööde kommenteerimisel sooviksime, et märkused oleksid argumenteeritumad ja kõiki meetmeid puudutavad;

26. Saadud kogemused(2) • Riikliku maaeluvõrgustikuga on koostöö väga hästi sujunud ning meid on palju aidatud; • Põllumajandusministeeriumi osakondade ja spetsialistidega on toimunud väga konstruktiivsed kohtumised; • Analüüside tulemuste avaldamisega peame rohkem tegelema. Samuti erinevate koostöövõimaluste arendamisega; • Püsihindamise metoodika täiendamine (lihtsustamine) ja siseriiklike täiendavate tulemusnäitajate võimalikult täpne kaardistamine; • Oleme saavutanud taseme, kus on võimalik anda toetuse saajatest ning nende majandustegevusest usaldusväärseid ülevaateid.

27. Tänan! Mati.Motte@emu.ee Teostatud tööd http://ms.emu.ee/struktuur/maamajanduse-uuringud-ja-analuus/