Struktuurimuutused majanduses - missuguseid töötajaid vajab Eesti tulevikus

1. Struktuurimuutused majanduses - missuguseid töötajaid vajab Eesti tulevikus Urmas Varblane

2. Muutuvate oskuste raamistik (Dynamic Skills Framework) • Tulevased oskuste määratlemine toimub keerukas vastasmõjus Kahepoolne suhe: • praegused ettevõtted kujundavad töötajatele vajalike oskuste olemust (mitmekülgsete teadmiste ja oskustega juht loob pinnase ka töötajate arendamiseks) • teiselt poolt pakkudes teatud oskustega tööjõudu kujundatakse tulevaste ettevõtete olemust (läbi töötajate tootlikkuse, innovatsiooni-võimekuse, ettevõtlikkuse…)

3. A Dynamic Skills Framework of the Irish Labour Force (Forfas, 2006)

4. Mis mõjutab vajalike oskuste muutumist rahvamajanduse tasandil? • Muutused majanduse sektoraalses struktuuris • Muutused ametikohtade struktuuris • Üldiste oskuste (generic skills) olemuse ja nõutava taseme muutused • Muutused oskustes erinevate ametite raames NB! Mõiste “oskused” on siin tegelikult laiemas tähenduses –lähedane inimkapitali mõistele

5. Eesti ja Saksamaa töötleva tööstuse struktuuri võrdlus 2004 a.(vasak skaala – Saksamaa tootlikkuse tase tuh. EUR töötaja kohta,parem skaala – mitu korda on Eestis vastavas harus töötajate osakaal suurem Saksamaast)

6. Ettevõtte koha muutmine väärtusahelas

7. Struktuurimuutused majanduses tingivad vajaduse üldiste oskuste arendamiseks • Teenuste roll kasvab ka edaspidi ekspordile orienteeritud teenused (infotehnoloogia, finants-…) siseturule orienteeritud teenused (kaubandus, ehitus..) • Töötleva tööstuse väga töömahukate harudesuhtelinetähtsus langeb (rõiva-, tekstiili-, mööbli-, naha- jalatsi- …) • Piirid teenuste ja töötleva tööstuse vahel hägustuvad • Nende muutuste käigus ei ole peamine küsimus – kui palju alg-, kesk-, kõrgharidusega töötajaid, vaid missugused on need horisontaalsed üldised läbivad oskused. Edaspidi selliste üldiste - ülekantavate (generic skills, horizontal, basic)) oskuste roll kasvab

8. Üldiste oskuste rühmad (generic skills) • Alusoskused - lugemis-, kirjutamis- arvutamisoskused, infotehnoloogia kasutamise oskused; • Inimestega suhtlemisega seotud oskused - inimestevaheline suhtlemisoskus, meeskonnatöö, tarbijate teenindamise oskused jne.; • Kontseptuaalsed/mõtlemisvõimega seotud (conceptual/thinking) - informatsiooni kogumine, korrastamine, küsimuste lahendamine (problem-solving), planeerimine ja organiseerimine, õppima õppimise oskuste (learning-to-learn) arendamine, uuendusmeelsus, loomingulisus, süsteemne mõtlemine. • Muud oskused, mis samuti lisanduvad – nt. ettevõtlikkusega seotud oskused, üldised kodanikuoskused (citizenship skills).

9. Kuidas vajalike oskuste kogum on muutunud 1990. algusest tänaseni (Iirimaa nelja elukutse näide) • Uuriti nelja elukutset – toiduainetetööstuse operaator; tarkvara arendaja, laboratooriumi töötaja tervishoiusüsteemis, teller finantssüsteemis • Suureneb vajaliku teadmuse laius • Kasvab teadmusmahuka töö osakaal/väheneb rutiinse töö osakaal • Kasvavad nõuded kvalifikatsioonile ja tehniliste oskuste vajadus • Elukestva õppe tähtsus kasvab • Regulatsioonide tähtsus kasvab – seadustest tulenevad nõuded • Teistega suhtlemise oskused tähtsustuvad • Oskuste arendamine (Upskilling/Deskilling) • Sõltuvuse kasv

10. Eesti majandus liigub suurema lisandväärtuse loomise suunas globaalses väärtusahelas Teadmusmahukuse kasv on möödapääsmatu Eeldab erialaste teadmiste alustaseme üldist tõusu • tehnolooogiad keerukamad – nende rakendamisel on vajalik aktiivne kasutajapoolne tegevus • läbi töötajate kaasamise tekivad uuendused – innovatsioonid, mis loovad konkurentsieelist Kogu äriprotsesside iseloom muutub mobiilsemaks –s.h. tööjõu liikuvus majandusharude vahel suureneb Eeldab üldiste oskuste tähtsuse kasvu Kuid kogu eelpool kirjeldatu taga on küsimus motivatsioonist?