Finantsharidus – rahaasjade planeerimine, probleemide lahendamine, kindlustamine Heli Lehtsaar

1. Finantsharidus – rahaasjade planeerimine, probleemide lahendamine, kindlustamine Heli Lehtsaar

2. Finantsaabits: õpetajale, õppurile, huvilisele • Käsiraamat õpetajale. Majandus- ja ettevõtlustundides, kuid ka teistes tundides kasutamiseks. Mõeldud ka teistele, kes tunnevad huvi rahaasjade aruka korraldamise ja finantsteenuste mõistmise vastu. • Teemad: isiklike finantseesmärkide seadmine, arukas majandamine ja tarbimine, panga- ja kindlustusteenused, pensionid, investeerimine. • HTM-i abiga jaotasime Eesti koolidesse. • Pdf-raamat ja e-raamat: www.minuraha.ee/finantsaabits

3. Raha ja rahaasjade planeerimine • Edukamad on need, kes planeerivad. • Planeerimise esimene etapp võiks olla oma praeguse majandusliku olukorra analüüsimine ja järelduste tegemine. • Üldpilt: analüüsi, kas sul on sääste ja kui palju. Kui kaua saaksid nende säästudega elada, kui põhisissetulek ühel päeval kaob? Kas sul on investeeringuid – aktsiad, pensionifondid? • Detailsem pilt: isikliku puhasväärtuse arvutamine ja rikkuse viis astet. Finantsaabits lk 15–20

4. Isiklik finantsplaan: eesmärgid ja eelarve • Rahandusliku sõltumatuse poole aitab liikuda isikliku eelarve ja finantsplaani koostamine. • Finantsplaani koostamise etapid: 1.Eesmärkide seadmine (lühi- ja pikaajalised). Eesmärgid peavad olema mõõdetavad ja rahas väljendatud. Näiteks: “Puhkusereis Korfule oktoobris, 6500 eurot” Nipp! Pane oma eesmärgile nimi, sest kogumine on motiveerivam sildi all “puhkusereis Korfule” kui lihtsalt igaks juhuks raha kõrvale panemine. Eesmärkide seas peaks olema ka hädareservi kogumine ootamatuteks sündmusteks – hambaravi, autoremont. 3–6 kuu kuludeks vajalik varu. 2.Eelarve koostamine.

5. Finantsplaan – eelarve • Kõige parema ülevaate igakuistest tuludest ja kuludest ning tarbimisharjumustest annab isiklik eelarve. • Eelarve koostamine aitab vastata kolmele küsimusele: - millised on tulud ehk sissetulekud - millised on kulud ehk väljaminekud - mille peale peamiselt kulutad ja kas on võimalik millegi arvelt säästa. Näiteks teenustasud, väljas söömine, pahed? • Oluline on eelarve regulaarselt üle vaadata ja jälgida, kas suudad oma eesmärkidest kinni pidada.

6. Finantsplaan – eelarve Abivahendid eelarve koostamiseks- Exceli tabel - Valmis eelarve vormid, näiteks: www.minuraha.ee/pere-eelarve -Internetipanga pakutav eelarvevorm Testimaks oma eelarve vastupidavust erinevatele ootamatustele (Euribori tõus, inflatsioon, sissetulekute muutumine) võiks kasutada pere-eelarve stressitaluvuse kalkulaatorit. www.minuraha.ee/12387

7. Kuidas käituda probleemide korral? • Parim finantsinspektor on inimene ise – kui ta on oma vajadusi ja võimalusi algusest peale õigesti hinnanud (ei ole võtnud liiga suurt laenu, on sõlminud sobiva kindlustuskaitsega kindlustuslepingu jne), on tõenäosus probleemidesse sattumisel väiksem. • Paljud probleemid on lahendatavad, kui pöördud teenusepakkuja poole, uurides võimalikke lahendusi. • Kui tunned, et sinu õigusi on rikutud, saad esitada teenusepakkuja peale kaebuse.

8. Kaebuse esitamine • Kaebuse võid esitada: • Teenusepakkujale • Finantsinspektsioonile (panga- ja kindlustusteenused, investeerimisteenused) • Tarbijakaitseametile (liisingfirmad, kiirlaenufirmad) • Kindlustuse vaidluskomisjonile (liikluskindlustus) • Politsei ja prokuratuur (finantspettused, kuriteod) • Kohus. Kui pole saanud kohtuvälises vaidluses soovitud lahendust. Tähendab aja- ja rahakulu!

9. Kuidas käituda makseraskustes? • Probleemiga tuleb kohe tegeleda, see ei lahene iseenesest! • Teenusepakkuja (nt pank) poole tuleks pöörduda juba enne, kui oled esimesed maksed võlgu jäänud. Koos teenusepakkujaga tuleks proovida lahendus leida. Võib pöörduda ka võlanõustajate poole. Tasuta nõustajate kontaktid: www.minuraha.ee/volanoustajad • Üldjuhul ei tohiks võtta uut laenu vana laenu tasumiseks. Kindlasti ei tohi mõeldagi SMS-laenule. • Koosta eelarve. Pööra tähelepanu kuludele – kas on võimalik neid vähendada ja kas on võimalik tulusid suurendada?

10. Kindlustus – õhu müük või kindlustunne? • Kindlustuse eesmärk on vältida kindlustusvõtja ja/või tema lähedaste materiaalse heaolu vähenemist. • Kindlustus võimaldab inimesel anda riskid kindlustus-seltsi kanda. Pakub rahalist kaitset või võimalust taastada kindlustatud objekti kahjujuhtumieelne seisund. • Kindlustus maandab riske ootamatute sündmuste puhul. Riskid peavad seejuures olema täpselt kindlaks määratud ja mõõdetavad. • Mistahes ettetulevaid riske ei ole võimalik kindlustada. Alati on riske, mida kindlustusseltsid ei kindlusta. Samuti on sündmusi, mille korral hüvitist ei maksta.

11. Kindlustus: piirangud ja välistused • Kindlustuslepingutes on kirjas piirangud ja välistused, mille puhul seltsil ei ole kohustust hüvitist maksta. Välistused on seltsiti erinevad, kuid on ka selliseid välistusi, mis on üldjuhul iga seltsi tingimustes kirjas. • Näiteks: üldjuhul ei hüvita ükski selts kaskokindlustuse raames kahju, kui autojuht oli õnnetust põhjustades alkoholi- või narkojoobes. Reisitõrkekindlustuse puhul on levinud välistuseks streik: kui su reis jäi ära või lükkus edasi streigi tõttu, siis kahjusid ei hüvitata.

12. Kindlustusteenuste pakkujad • Kindlustusseltsid. Äriühing, kellega inimene sõlmib kindlustuslepingu ja kes kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitab. • Kindlustusvahendajad (kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid). Kindlustusmaakler esindab kindlustuse ostja huve, otsides tema kindlustushuvile sobivaimaid pakkumisi. Kindlustusagent esindab ühte konkreetset kindlustusseltsi. • Kindlustuse pakkujad peavad olema registreeritud Finantsinspektsioonis. Nimekiri veebis www.fi.ee

13. Kindlustuse põhiliigid • Kahjukindlustus ehk varakindlustus. Selle eesmärk on riskide maandamine. • Elukindlustus. Kindlustusandja peab kindlustatud isikule teatud sündmuse korral (näiteks kokkulepitud eluea saabumine, tema abiellumine, surm) maksma vastavalt lepingule kokkulepitud summa. Seega on elukindlustuse eesmärk lisaks riskide maandamisele ka säästude kogumine.

14. Kindlustuse vormid • Vabatahtlik kindlustus – kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest.Näiteks kodukindlustus, kaskokindlustus, õnnetusjuhtumi kindlustus jt. • Kohustuslik kindlustus – isik on seadusega kohustatud sõlmima kindlustuslepingu. Näiteks liikluskindlustus. • Sundkindlustus – on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile, näiteks sotsiaalmaksu vahenditest finantseeritav ravikindlustus.

15. Millest koosneb kindlustusleping? • Kindlustuse sooviavaldus ehk kindlustusavaldus. Kliendi poolt avalduses esitatud andmete alusel esitab kindlustusselts talle konkreetse pakkumise. • Kindlustuse tüüptingimused. Kindlustustingimused on teataval määral läbiräägitavad. Üldjuhul kindlustus-tingimuste sisus siiski eraldi kokku ei lepita. Kindlustustingimustes on kirjas kogu kindlustuslepingu kohta käiv informatsioon. • Poliis on dokument kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Poliisile on märgitud ka kindlustuslepingus sisalduvad olulised andmed.

16. Enne kindlustuslepingu sõlmimist! • Milliste riskide vastu tahad end kindlustada? Näiteks kodukindlustuse puhul võivad olla erinevad riskid perel, kes elab ahiküttega puumajas ja perel magalarajooni korrusmaja keskmisel korrusel.NB! Koguriskikindlustus ei kindlusta kõikide riskide vastu. • Millise summa ulatuses tahad kindlustada? • Võrdle vähemalt kolme kindlustusseltsi tingimusi. Kuigi erinevad seltsid võivad pakkuda sama nimega tooteid – kodukindlustus, reisikindlustus – on nende tingimused erinevad.

17. Ennekindlustuslepingu sõlmimist! (2) • Ära otsusta ainult kindlustusmakse suuruse põhjal. Uuri eelkõige, milliste riskide vastu ja millistel tingimustel kindlustuskaitset pakutakse. Näiteks millised on välistused kindlustushüvitise maksmisel, kui suur on omavastutus. Vali kindlustusselts kõikide lepingutingimuste põhjal tervikuna. • Pööra tähelepanu, kuidas on kindlustustingimustes erinevad riskid defineeritud. Näiteks mis on torm, vargus?

18. Tarbijaveeb minuraha.ee • Eesmärk on anda sõltumatut infot ning kirjeldada lihtsas keeles finantsteenuste põhitõdesid. Me ei soovita ühtegi teenust osta ega ostmata jätta, tarbija teeb ise valiku. • Objektiivne informatsioon. Finantsinspektsioon ei sõltu ühestki pangast ega kindlustusseltsist ja ei müü ise ühtegi finantsteenust. • Professionaalsed koostajad. Tarbijaveebi tekstid on koostanud Finantsinspektsiooni spetsialistid. Tarbijate vajadustest ja probleemidest saame tagasisidet tarbijakaebuste kaudu.

19. Kasulikud töövahendid: kalkulaatorid • Palgakalkulaator • Pere-eelarve vorm ja pere-eelarve stressitaluvuse kalkulaator • Hoiuste kalkulaator • Igapäevaste pisikulude kalkulaator • Euribori muutuse mõju laenumaksetele • Laenukalkulaator • Investeeringute kalkulaatorid • SMS-laenu intressi kalkulaator • Kohustuslike pensionifondide tasude ja tootluse kalkulaator www.minuraha.ee/kalkulaatorid

20. Kasulikud töövahendid: võrdle teenuseid • Teenuste võrdlustabelid: hoiuste, krediitkaartide, II ja III samba pensionifondide võrdlustabelid. • “Mida võrrelda?” küsimustikud 14 erineva teenuse kohta. Iga finantsteenuse kohta on välja toodud kõige olulisemad küsimused, millele peaksid enne teenuse ostmist kindlasti vastused leidma, lugedes selleks lepingu tingimusi ja konsulteerides klienditeenindajaga. Näiteks mida võrrelda reisikindlustuse, elukindlustuse, II ja III samba pensionifondi, investeerimisriskiga elukindlustuse jt teenuste puhul. www.minuraha.ee/vordle

21. Kasulikud töövahendid: mängud • Oliver otsustab! (eesti ja vene keeles) • Pane oma teadmised proovile! • Üldteadmised finantsteenustest • Laenamine • Kindlustus • Säästmine ja investeerimine • Pension • Rahatsirkus: interaktiivne lauamäng nii eesti kui vene keeles. www.minuraha.ee/mangud

22. Kasulik töövahend: sonaraamat.minuraha.ee

23. Kool.minuraha.ee • Uuenenud sisu ja kujundusega 13–20 aastastele mõeldud tarbijaveeb. • Selgitab rahaasjade korraldamise põhitõdesid noorte vaatevinklist ja noortele arusaadavas keeles. • Teemad: alates igapäevaste rahaasjade ABC-st kuni rahaasjade korraldamiseni edasi õppima minnes, tööle minnes, iseseisvat elu alustades, reisile minnes, autot ostes. • Intervjuud kuulsustega, mängud, noorte tehtud rahateemalised videod. • Rubriik õpetajatele, kust leiab rahateemalisi ülesandeid ja viited kasulikele veebilehtedele.

24. Tänan! Heli Lehtsaar Tarbijahariduse spetsialist, minuraha.ee 6680 849, heli.lehtsaar@fi.ee