Õppejõud: Tiina Lasn , Tiina.Lasn@ut.ee TÜ Arvutiteaduse instituut, J.Liivi 2-341

1. Arvutiõpetus MTAT.03.009Loengud (arvutikäsitusõpetus MTAT.03.010):http://www.ut.ee/~heli_u/ako.html Õppejõud: Tiina Lasn, Tiina.Lasn@ut.ee TÜ Arvutiteaduse instituut, J.Liivi 2-341 Heli Uibo, Heli.Uibo@ut.ee TÜ Arvutiteaduse instituut, J.Liivi 2-339

2. Kursuse sisu Faili- ja kettahaldus • Ketta tüübid • Kaustad - kaustapuu, alamkausta loomine, kausta nime muutmine, kausta kustutamine; kausta sisukorra vaated • Failid - faili tüübid; faili(de) kopeerimine, teisaldamine ja kleepimine, nime muutmine ja kustutamine • Faili(de) otsimine - tüübi, nime, osalise nime (sümbolite * ja ? kasutamine), suuruse ja kuupäeva järgi • Failide arhiveerimine e pakkimine • Failide transportimine

3. Kursuse sisu (järg) Internet • Kirjavahetus veebipõhise vahendiga (https://mailhost.ut.ee) ja Unixi'is programmiga pine (SSH või Putty abil) • Olulisemate Unix'i käskude tundmine • Veebilehitsejad • Erinevate otsimootorite kasutamine • Oma kodulehe koostamine TÜ serverisse

4. Kursuse sisu (järg) Tekstitoimetamine • Kirja kujundamine (fondid, suurused, efektid), stiilid e laadid • Lõigu kujundamine (joondamine real, taanded, vaba ruum lõigu juures, reasamm) • Eri tüüpi loetelude määramine • Teksti ümbritsemine raamjoonega ja varjutamine • Fraasi otsimine või asendamine • Lehekülje seaded (veerised, paberi suund) • Trüki eelvaatlus ja väljatrükk paberile • Päise ja jaluse koostamine

5. Kursuse sisu (järg) Tekstitoimetamine (järg) • Lisamised: • katkestused • leheküljenumbrid • spetsiaalsed sümbolid • kuupäev ja kellaaeg • all- ja lõppmärkused • fail, pilt, tabel, diagramm jm • Teksti paigutamine tulpadesse või veergudesse • Tabeli koostamine ja kujundamine, andmete sorteerimine ja arvutused tabelis • Joonistamisvahendite kasutamine • Sisukorra koostamine

6. Kursuse sisu (järg) Tabelitöötlus • Andmetüübid, nende muutmine • Lahtrite kiirtäitmine • Andmeseeriad ja kasutaja defineeritud seeriad • Arvutuseeskirjad ja funktsioonid • Veateated • Tabeli vormindamine • Andmete graafiline esitamine • Andmete sorteerimine (järjestamine) • Andmete filtreerimine • Vahekokkuvõtted • Liigend- e risttabelid

7. Kursuse sisu (järg) Andmebaasidest • Tabelid, seosed tabelite vahel • Sisestusvormid • Päringud • Aruanded

8. Õppetöö korraldus • Loengud T 16-18 J.Liivi 2-111 1. loeng 17.02. 2. loeng 09.03. 3. loengu aeg teatatakse WebCT foorumis • 14 praktikumi (semestri 3.-16. nädal) Praktikumid toimuvad e-õpikeskkonna WebCT toel (webct.e-uni.ee)

9. Kasutajatunnus TÜ keskserveris • Nõutav mistahes TÜ arvutiklassi kasutamisel. • Kuidas kasutajatunnust saab? Dekanaadist (nõutav isikut tõendav dokument). • Oluline info TÜ arvutivõrgu kasutajale: http://www.ut.ee/it/juhendid/kasutajaks

10. Arvestus Arvestus = praktikumitööd semestri jooksul • failihaldus • internetiteenused • operatsioonisüsteem Unix (töö käsurealt) • tekstitöötlus (MS Word ja OpenOffice Writer) • tabelitöötlus (MS Excel ja OpenOffice Calc) • andmebaasisüsteemi kasutamine

11. Kirjandus • T. Tilk Arvutiõpik I (algajatele). Kuressaare 1999; Arvutiõpik II (Failihaldus, arvuti hooldamine ja täiendamine). Kuressaare 2000. • V.Leping, M.Kaseorg. Informaatika I. Tartu, TÜ, 1996; Informaatika II. Tartu, TÜ, 1997. • J. Pihlau. Infotehnoloogia: käsiraamat koolidele ja iseõppijatele. I, II. “Külim” 1997. • Ettevaatust – arvuti!(koostanud A. Septer), 3. osa • K.Hallik. Interneti juhend algajatele. Tartu, TÜ, 1996. http://www.physic.ut.ee/~valts/internet.html

12. Esimeses loengus: • Arvutite riistvara • Arvutite tarkvara • Arvutite liigitus

13. Arvuti riistvara • Riistvara - seadmed (hardware) • Levinumad personaalarvutid: • IBM PC tüüp (USA arvutifirma International Business Machines Corporation) • Apple’i (Macintosh’i) tüüp

14. Arvuti osad • Arvuti “ise” - korpus, milles on hulk trükiplaate ja juhtmeid, kõvaketas, pehmeketta ja CD / DVD-lugeja-kirjutaja • arvuti vältimatud välisseadmed: • monitor (e. kuvar) • klaviatuur • hiir • lisa-välisseadmed: printerid, skännerid, heliseadmed, modemid jt.

15. Arvuti süda - protsessor Protsessori töö on tehete teostamine ja teiste seadmete töö juhtimine Firma Intel protsessorid ajaloolises järjestuses: Intel 8088, 80126, 80286, 80386, 80486, Pentium (80586), Pentium II, Pentium III, Pentium IV Protsessoreid eristab üksteisest - käskude hulk, mida protsessor suudab täita; - bittide arv, mida üks käsk korraga töötleb e. protsessori sisendsõna pikkus; - protsessori kella kiirus e. taktsagedus 1MHz = 1 miljon elementaarkäsku sekundis

16. Millest sõltub arvuti töökiirus? Arvuti töökiirust mõjutavad kõige enam • protsessori taktsagedus (ühik MHz) • töömälu (RAM) suurus (ühik MB) • graafikamälu suurus (graafikakaardil on oma protsessor ja RAM, mis säästavad arvuti keskseadet ressursinõudlikest graafikaarvutustest) • siinide läbilaskevõime (siinid transpordivad andmeid arvuti erinevate osade vahel)

17. Mälu Arvuti mälu on vajalik informatsiooni (programmide ja andmete) säilitamiseks. Mälu liigid: 1. Sisemälu – mäluseade, millele protsessoril on juurdepääs ilma sisend-väljundkanaliteta. a) püsimälu, ainult lugemiseks (ROM = Read-Only Memory) b) põhimälu e. töömälu e. muutmälu (main memory e. RAM = Random Access Memory)– sisemälu see osa, millesse tuleb laadida käsud ja muud andmed enne järgmist täitmist või töötlust. Nii lugemiseks kui kirjutamiseks.

18. Mälu (järg) c) vahemälu (Cache) – Eriotstarbeline puhvermälu, mis on põhimälust väiksem ja kiirem ning milles hoitakse põhimälust võetud ja protsessorile tõenäoliselt järgmistena vajalike käskude ja andmete koopiat.

19. Mälu (järg) 2. välismälu – kõikvõimalikel ketastel: HD (hard disk) – kõvaketas - koosneb hulgast plaatidest, mille mõlemal pool on lugevad-kirjutavad pead FD (floppy disk) – pehmeketas e. diskett CD (compact disk) – laserketas e. laserplaat e. CD-plaat – heli, pildi või teksti optilise digitaalsalvestusega 120 mm läbimõõduga plaat DVD (digital versatile disk) – universaallaserketas MOD (magnetic-optical disk) – magnetoptiline ketas

20. Mälu (järg) DAT-streamer – striimer, s.o. magnetlintsalvesti pausideta laussalvestuseks (kasutatakse näiteks serverarvuti andmete salvestamiseks iga tööpäeva lõpus) • Et arvuti saaks mingit tüüpi kettaga andmeid vahetada, peab arvutil olema vastav kettaseade e. kettaajur (disk drive), mis seda ketast ringi ajab ja sealt andmeid loeb ja sinna andmeid kirjutab.

21. Mälu mõõtühikud 1 bait = 1 sümbol 1 bait = 8 bitti e. 2ndnumbrit 1 kilobait (KB) = 210 = 1024 baiti (Siin pole kilo täpselt 1000) 1 megabait (MB) = 1024 KB = 210 × 210 = 220 = 1 048 576 baiti (ca 1 miljon) 1 gigabait (GB) = 1024 MB = 230 = = 1 073 741 824 baiti (ca 1 miljard)

22. Töömälu vs. välismälu • Töömälu maht on tänapäeva PC-des alates 64 Mb kuni 544 Mb, välismälu maht võib olla tuhandeid kordi suurem (kümneid gigabaite). • Töömälus olev informatsioon kustub pärast arvuti väljalülitamist, välismälus aga säilib. • Töömälu kiire, välismälu aeglane.

23. Sisend-väljundseadmed … võimaldavad inimesel arvutiga infot vahetada • monitor e. kuvar (visuaalne väljund) a) CRT (cathode ray tube) = elektronkiiretoru-kuvar b) LCD (liquid cristal display) = vedelkristallkuvar (sülearvutitel tavaline) Tavaliselt on arvuti kirjelduses antud kuvari diagonaalipikkus tollides. Igapäevatööks piisab 17” (15”)

24. Sisend-väljundseadmed (järg) • klaviatuur (sisend) • hiir (sisend) • printer e. trükkal (väljund) • maatriksprinter • juga- e. tindiprinter • laserprinter • skänner (sisend) • kõlarid (heli väljundseade) • mikrofon (heli sisendseade)

25. Mis on multimeedia? • Multimeedia– mitme kommunikatsioonivahendi (tekst, pilt, heli, animatsioon, video) kooskõlastamine

26. Arvutite tarkvara Tarkvara (software) – programmid arvuti töö juhtimiseks

27. Arvutite tarkvara (järg) • Baastarkvara– teiste programmide käivitamiseks vajalikud baasprogrammid • Rakendustarkvara– programmid mitmesuguste nn. rakendusülesannete lahendamiseks

28. Arvutite baastarkvara Baastarkvara näiteid: • operatsioonisüsteemid– programmide kogumid, mis reguleerivad arvuti riist- ja tarkvara koostööd (Unix, Linux, MS-DOS, Windows '95, '98, 2000, NT, OS/2) • kestprogrammid– arvutiga suhtlemist hõlbustavad, nn. töökeskkonda loovad programmid (MS Windows 3.1 jne, X-Windows, Norton Commander)

29. Arvutite baastarkvara (järg) Baastarkvara ja rakendustarkvara vahepeale jäävad programmeerimiskeelte translaatorid– programmid mingis kõrgtaseme programmeerimiskeeles kirjutatud programmide tõlkimiseks masinkoodi Näiteid kõrgtaseme programmeerimiskeeltest: Java, Delphi, C, C++, Basic, Pascal, Ada

30. Arvutite rakendustarkvara Rakendustarkvara “kolm vaala”: • tekstitoimetid e. tekstitöötlusprogrammid (Notepad, WordPad, Word, vi, emacs, pico, WordStar, WordPerfect) • tabelitöötlussüsteemid– programmid tabelite moodustamiseks ja töötlemiseks (Lotus 1-2-3, Quattro Pro, MS Excel, SuperCalc) • andmebaasisüsteemid– programmid andmebaaside loomiseks ja töötlemiseks (MS Access, MySQL, Oracle, Fox Pro, dBase)

31. Arvutite rakendustarkvara (järg) Veel näiteid rakendustarkvarast: • raamatupidamisprogrammid (HansaRaama) • statistikapaketid (StatGraphics, SysStat, SPSS) • graafikatoimetid(CorelDraw, AutoCad, Adobe Photoshop, Illustrator) • inseneripaketid (MathCAD) • integreeritud paketid– tekstitoimeti + tabelitöötlussüsteem + andmebaasisüsteem +... (MS Works, MS Office, StarOffice) • jne. jne.

32. Arvutite liigitus - 1 1.SUURARVUTID (mainframe) • Kallis ja suur arvuti, vajab suurt saali. • 1950 - … • põhimälu e. töömälu mõnikümmend megabaiti • kiirus miljoneid tehteid/sek • mõnikümmend välismäluseadet • palju S/V seadmeid • EC, IBM • 5 – 20 mln. $

33. Arvutite liigitus - 2 2. SUPERARVUTID • Eriti suure jõudlusega arvuti, tavaliselt mitme paralleelprotsessoriga. • 1960ndad - … • üle 100 mln tehte/sek • põhimälu mõnisada megabaiti • arvutuslikult keeruliste ülesannete lahenda-miseks (tuumafüüsika, ilmaennustamine jt.) • Cyber, Cray (USA) • ETA (Jaapan) • 1995: 1 triljon t/sek

34. Arvutite liigitus - 3 3. MINIARVUTID • 1960ndate keskpaik - … • SUN, VAX • 25 - 350 tuh. $

35. Arvutite liigitus - 4 4. MIKROARVUTID - mikroprotsessoriga arvutid. • 1970ndad - … • A) personaalarvutid (PC) – individuaalseks kasutamiseks omaette seadmena • lauaarvuti (desktop) • sülearvuti (laptop) • elektrooniline märkmik (notebook) • pihuarvuti (palmtop) • PC-de esindajad: Apple 1976, Yamaha, Robotron, Macintosh, IBM PC

36. Arvutite liigitus - 4 B) masinatesse ja aparaatidesse sisseehitatavad arvutid (plaat- ja kiiparvutid) Näited: automaatpesumasinad, automaatjuhtimisega tööpingid tehastes jne.