1 / 8

LINNADE LAIENEMINE JA SISESTRUKTUUR

LINNADE LAIENEMINE JA SISESTRUKTUUR. LINNA SISESTRUKTUUR. Kesklinn - ärila Üleminekupiirkond – agul Vana tööstuspiirkond Odavad elurajoonid Kallid (eliidi) elurajoonid Uuskeskus ( edge city ) Uus tootmise piirkond Uus (raske)tööstuspiirkond Keskklassi elamurajoon

anthea
Download Presentation

LINNADE LAIENEMINE JA SISESTRUKTUUR

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. LINNADE LAIENEMINE JASISESTRUKTUUR

  2. LINNA SISESTRUKTUUR • Kesklinn - ärila • Üleminekupiirkond – agul • Vana tööstuspiirkond • Odavad elurajoonid • Kallid (eliidi) elurajoonid • Uuskeskus (edge city) • Uus tootmise piirkond • Uus (raske)tööstuspiirkond • Keskklassi elamurajoon • Eeslinn, eliidi elumajad (suburb) • Regeneratsiooniala (endine agul, tööstuspiirkond)

  3. AGRAARAJASTU LINNAD • Tekkeks oli vaja põllumajandustoodangu ülejääki. • Linnades elasid käsitöölised, kaupmehed, vaimulikud, sõjaväelased. • Linna ümbritsesid kaitserajatised, linna keskel asus pühakoda. • Avalikud asutused, teenindus, tootmine surutud korrapäratult linnamüüride vahele. • Selgelt välja kujunenud klassiühiskond.

  4. AGRAARAJASTU LINNAD • Linnad ebasanitaarsed ja halbade elamistingimustega. • Linnaelanike arvu kasvades tekkisid linnamüüridest väljapoole agulid. • Suured linnad olid ainult pealinnad või soodsas kohas paiknevad kaubalinnad.

  5. TÖÖSTUSAJASTU LINNAD • Asulad kasvasid kiiresti, toimus linnastumine. • Tehnika rakendamisel jäi maal töölisi üle, kes läksid linna. • Linn kasvas laiustesse ja kõrgustesse. • Jõukamad linnaelanikud (valgekraed) ei kolinud mitte ärikeskuse juurde agulitesse vaid äärelinna.

  6. TÖÖSTUSAJASTU LINNAD • Tööstusajastu lõppedes kolis üha enam elanikke linnast eeslinnadesse: • 1960. aastatel hakkas Põhja - Ameerikas ja Lääne - Euroopas linnade rahvaarv eeslinnastumise (suburbanisatsioon) tõttu vähenema. • 1980. aastatel algas vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon) – paljud linnaelanikud asusid elama maale.

  7. INFOAJASTU LINNAD • Väheneb tööstustöökohtade arv (deindustrialiseerumine). • Nn valgekraede ja info- ja teadussektoris töötavate inimeste (kuldkraede) osatähtsus tõuseb. • Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. • Elanikkond jaguneb kaheks: kõrgprofessionaalid ja teenindustöötajad.

  8. INFOAJASTU LINNAD • Tootmis- ja infoteenindusettevõtted kolivad linnast kaugemale. • Uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse. • Paljud inimesed töötavad kodus – kaugtöö.

More Related