ATH sündroomiga laps

1. ATH sündroomiga laps Uurimustöö Helge Käär 28.veebruar 2010

2. Hüperaktiivsus-mis see on? • Aktiivsus – ja tähelepanuhäire tähendab häireid aktiivsuses ja tähelepanuvõimes. • Praegusel ajal peetakse hüperaktiivsust psüühikahäireks, kui see on keskmiselt või tugevasti väljendunud. • Diagnoosi saavad kindlaks määrata ainult lastepsühhiaater koos erialaspetsialistidega Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 11.Tartu Ülikooli kirjastus

3. AJALOOLISED KÄSITLUSED • Juba 1902.a kirjeldas Still lapsi, kes olid agressiivsed, kuritegevusele kalduvad, ei allunud distsipliinile. Nad olid vähese tähelepanuvõimega ja väga püsimatud. • Hüperaktiivsust peeti kuni 1960ndate aastateni peamiselt ajukahjustustega laste probleemiks. • Euroopas kehtivasse haiguste kvalifikatsiooni jõudis hüperaktiivsus 1978.a. ja Ameerikas 1980.a. Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 12.Tartu Ülikooli Kirjastus

4. Hüperaktiivsuse närvisüsteemiga seotud põhjused • Hüperaktiivsete laste ajuvedelikus on leitud dopamiini sisalduse langust. • Praeguseks on kinnitust leidnud aju otsmikusagara olulisus ATA tekkel. • Paljud hüperaktiivsed lapsed on olnud sündides madalakaalulised. • Ainult 5% sünnitraumadega lastest on hüperaktiivsed Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 13. Tartu Ülikooli Kirjastus

5. Pärilikud põhjused • On uuritud hüperaktiivsete laste lähisugulasi, võimalusel kaksikõdesid-vendi. Tulemuseks osadel lastel on pärilik eelsoodumus olemas. • Täpselt ei teata, kuidas hüperaktiivsuse eelsoodumus põlvest põlve edasi kandub.

6. Ümbritseva keskkonna mõjutused • Hüperaktiivsete laste vanemad keelavad ja kamandavad lapsi ja ei suuna ega õpeta. • Hüperaktiivsuse kujunemisele aitab kaasa ema masendus, alkoholi-ja narkosõltuvus, toimetulekuraskused ja suhtlemisprobleemid - erinevate tegurite koosmõju. Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk14,Tartu Ülikooli Kirjastus

7. Hüperaktiivsuse esinemine • Keskmiselt 3-5% lastest on hüperaktiivsed. • Mõnede uuringute põhjal isegi kuni 20%. • Eestis tähendaks see umbes 7000-12000 hüperaktiivset last vanuses 0-15 aastat. Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 15. Tartu Ülikooli Kirjastus

8. Hüperaktiivsuse avaldumine -ülemäärane aktiivsus • Laps ei suuda rahulikult paigal püsida; • on pidevas liikumises - jookseb, ronib, hüppab – ka olukordades, kus see ei sobi; • on paigalpüsimatu, ei suuda rahulikult istuda või seista, niheleb, vehib käte – jalgadega. Roomeldi M. jt Hüperaktiivne laps Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003 lk 19

9. Impulsiivne käitumine • Laps käitub mõtlematult, asub tegutsema enne, kui korralduse lõpuni kuulanud; • räägib vahetpidamata, segab teiste jutule vahele; • sekkub teiste tegevustesse luba küsimata, sageli kohatult; • ei suuda mängudes ja grupitöös oodata oma järjekorda. Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 20. Tartu Ülikooli Kirjastus

10. Tähelepanu puudulikkus • Laps suudab ühele tegevusele keskenduda vaid lühiaegselt, enamasti 15-25 minutit; • suudab keskenduda ainult ühele tegevusele, esemele või inimesele korraga; • suunab oma tähelepanu pidevalt ühelt tegevuselt, esemelt või inimeselt teisele; • jätab kõnetamisel mulje, nagu ei kuulekski, et tema poole pöörduti; • ei pane tähele väikesi detaile, teeb hooletusvigu; • teeb vastumeelselt vaimset pingutust nõudvaid ülesandeid; • ei tule toime oma tegevuse ja tööülesannete planeerimisega; • kaotab sageli oma asju, sest ei pane tähele, kuhu need unustas; • on igapäevases tegevuses halva mäluga. Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 20. Tartu Ülikooli Kirjastus

11. Lapse kirjeldus • Elav, liikuv, rõõmus • Vaimsed võimed kõrgemad kaaslastest • Motoorika korras, käekiri lohakas • Rahutu - niheleb, käed, jalad ei püsi paigal • Keskendumisraskused – alustab tööd tunduvalt hiljem, ei leia järge üles • Tegutseb muude asjadega – joonistab sõjateemalisi pilte, ise kaasa häälitsedes • Unustab asju koju, tõuseb pingist ja võtab teistelt vajaminevat • Asjad kotis ja sahtlis sassis

12. Suhted kaaslastega • On rõõmsameelne, tal on sõpru • Tihti kaklused – tahab olla liider • Meelistegevus: koolikottide loopimine, togimine – põhjustab õiendamisi, riidu • Trügib kampa, kus teda ei soovita • Kutsub sõpru külla – mäng lõpeb tihti kaklusega • Jookseb vahetunni ajal sõbraga sihitult ringi • Pärast tunde kolab ringi, ei taha koju minna

13. Lapse tööd, tegemised

14. Positiivsed tegevused • Loeb soravalt, räägib palju • Arvutab kiiresti, enamasti veatult • Joonistab ja meisterdab innukalt talle sobivatel teemadel • Peab õpetajat heaks ja korraks kuuletub

15. Näiteid elust enesest • Pidevalt on tintenpen kadunud. ,,Kus on ?”,,Kodus, kadunud.” Alustab tööd hariliku pliiatsiga. Varsti avastab asjade vahelt penni. Rõõmsalt: ,,Ah, leidsin!” • Sünnipäevakaardile kirjutatakse nimed õnnitluse alla. Kõik teevad nii, ainult hüpik kirjutab suurelt õnnesoovi kohale oma nime. • Algamas on aktus. Klass on rivis saaliminekuks. Puudu hüpik - on jooksmas. Kohale ta jõuab - ainult, et saalis lauldakse juba hümni. • Poiss muretseb tekstülesannete pärast. Tegemist ühe küsimusega ülesandega. Kas peaks tegema ühe või kahe küsimusega? Teeb igaks juhuks kahe küsimusega ja vastus tuleb üle saja (pole veel koolis õppinud). • Ei alusta kirjalikke töid peaaegu kunagi õigeaegselt. Ei tea järge, tunneb end ebalevalt. Üleminek uuele tegevusele raske.

16. Minu tegutsemine • Näitan üles heatahtlikkust: tegijal juhtub nii mõndagi! • Tähelepanu köitmine – märguanded. • Tagasiside – miks nii juhtus, analüüs. • Tunnis virgutusharjutused. • Sobiliku koha ja pinginaabri valik. • Vajadusel struktureeritud ülesanded. • Edu puhul tunnustamine.

17. Laste tegutsemisviisid (Aunola & Nurmi) ÕigeEi ole Kui koolis tehakse ülesandeid, siis kardan, et mina ei oska. x Kooli on tore tulla. x Kui mõni asi on raske, siis küsin kohe õpetajalt abix Kooliülesanded on mulle rasked x Kooliasju on tore tehax Mõnikord ma viivitan ülesande alustamisegax Kui mõni asi on koolis raske, siis teen meeleldi midagi muudx Pingutan ja teen ära ka rasked ülesanded x Tahan teha kõik koolitööd ilma abita x Teen koolitööd alati lõpuni ärax Kui koolitöödest midagi on raske, jätan selle kohe poolelix Ma oskan ka raskeid koolitöid kohe õigesti tehax Minu arvates on paha kooli tulla x Alati ma ei suuda teha kõiki koolitöidx Mõnikord ma jätan keerulised ülesanded pooleli x Tahan alati, et õpetaja kontrolliks minu töö ülex Mulle meeldivad ka rasked ülesanded ja mängudx

18. Kuidas toime tulla? • Märka varakult ATH sündroomiga last. Esimesed märgid avalduvad juba 3-4 aastastel lastel. • Pole paha last, näe lapse juures neid omadusi ja enneta lapse halba käitumist. • Kaardista, millised oskused lapsel puuduvad. Nõua seda, millega laps toime tuleb. • Diagnoosi määrab pädev komisjon. Koolituse materjalid, 27.11.2009 Tarja Orellana ja Terhi Ojala

19. Õpetaja tegevused • Märkamine - õpetaja näeb mind, kuuleb mind, mina olen õpetajale tähtis, mind oodatakse. • Tagasiside – neutraalne seletus tegevustele, ei tohi ära kaduda soov heale pürgimuslikule õppimisele. Sul on probleem ja ma aitan sind. • Piirid - reeglid, karistused koos paika panna. • Motiveerimine - positiivsete omaduste rõhutamine, positiivse minapildi kujundamine – saan hakkama, , toimetulekustrateegiad – ma tahan seda teha. • Tunnustamine

20. Kontakt lapsega • Lühike pilkkontakt, puudutus. • Juhendid lihtsate sõnadega. • Selged tunniüleminekud. • Struktureeritud ülesanded. • Sagedane tagasiside. • Rahulik õhkkond klassis. • Kokkulepitud märgusõnad nagu ,,Stopp!” jne. Neuhaus,C (2001)Hüperaktiivne laps, lk 142-143 Tallinn: Kunst

21. Koostöö lapsevanematega • Individuaalne vestlus - mida rohkem infot lapse kohta, seda tegusam on koostöö • Tugirühmad – sarnaste muredega lastevanemate kokkuviimine spetsialistidega • Koolitused, loengud

22. Koostöö tulemuslikkus • Lapsevanem on toetav, huvitatud lapse käekäigust. Kohtume vajadusel. Info liigub päeviku ja interneti kaudu. • Ema on vähendanud poisi internetis viibimise aega. Sõbrad käivad külas ainult siis, kui vanemad on kodus. • Poiss käib jalgpallitrennis. • Õpetaja vastutab koolis toimunu pärast, vanemad kodus.

23. Struktureerimine • Õpetatav materjal tükeldatakse osadeks nii, et õppimine oleks lapsele omastatav. • Struktuur võimaldab keskendumist. • On õpetuse süsteemne planeerimine ja täideviimine. Pibacka – Rönkä T. Loengumaterjal 02.02.2010 põhjal

24. Tulevikuvisioon • Laps on klassi sulandunud. Kasutan erinevaid tehnikaid tähelepanu köitmiseks: näit rütmi - ja virgutusharjutusi, mõistatusi, vanasõnu, õppemänge, vaikuse kuulamist jne • Laps peab tundma eduelamust, et eneseväärikustunne saaks välja areneda. • Koolitusest ja kirjanduse läbitöötamisest on olnud tuge. Püüan praktikas kasutada neid nõuandeid ja jagada teadmisi teistega. • Lapsevanemate ja õpetaja tasakaalukus, hoolivus, järjekindlus ja armastus aitavad ATH laste probleeme leevendada.

25. Kasutatud kirjandus • Roomeldi,M. jt (2003) Hüperaktiivne laps,Tartu Ülikooli Kirjastus • Neuhaus, C. (2001) Hüperaktiivne laps, Kirjastus ,,Kunst” • Pibaca-Rönkä, T. Koolitusmaterjalid Tallinn, 02.02.2010 • Orellana, T. ja Ojala T. Koolitusmaterjalid Tallinn, 02.02.2010