Põhjamaade ja Balti riikide maksejõuetusmenetlus – tänapäev ja edasised arengud

1. Põhjamaade ja Balti riikide maksejõuetusmenetlus – tänapäev ja edasised arengud Paul Varul Tartu Ülikooli tsiviilõiguse professor Advokaadibüroo VARUL partner

2. Skandinaavia – Balti koostöövõrgustik • osalevad: Rootsi, Soome, Norra, Taani, Läti, Leedu, Eesti • esimene töökoosolek: 26. mail 2011 Tallinnas • järgnevad töökoosolekud: Uppsala (nov. 2011); Helsingi (märts 2012); Aalborg (jaan. 2013); Oslo (mai, 2013); Riia (okt. 2013); Vilnius (apr. 2014) • veel: Tartu (sept. 2014) ja Stockholm (dets. 2014)

3. Eesti töögrupp • Moodustatud justiitsministri, Koja esimehe ja õigusteaduskonna dekaani ühisotsusega 2011. aastal; on sõltumatu • Koosseis: • Kersti Kerstna-Vaks, Tartu Ringkonnakohus • Villu Kõve, Riigikohus • Martin Käerdi, Tartu Ülikool • Indrek Niklus, Justiitsministeerium • Toomas Saarma, pankrotihaldur • Paul Varul, Tartu Ülikool, töögrupi juht • Annemari Õunpuu, Swedbank • Osaleb: Triin Tõnisson, Justiitsministeerium

4. Töökorraldus ja eesmärk • Käsitletakse pankrotimenetlust ja saneerimist • Igaks töökoosolekuks – konkreetsed probleemid • Tööjaotuse alusel valmistatakse ette projektid • Projektide alusel kujundatakse ühised seisukohad • Lõpptulemus: soovitused siseriiklike seaduste parandamiseks ja ühtlustamiseks

5. Vajadus siseriiklikuks ühtlustamiseks • Palju tähelepanu seni – piiriülene maksejõuetusmenetlus (EL 2000.a määrus) • Esmane menetlus: universaalsuse põhimõte • Parem kohaldada, kui seadused sarnased, sh nõuded halduritele • Ka EL-is: suund siseriiklikule ühtlustamisele • Suurem praktiline tähendus: ühistes regioonides • Mitte täielik sarnasus, vaid eelkõige põhimõtete ja oluliste reeglite ühtlustamine

6. Seadused Skandinaavia ja Balti riikides • Skandinaavia: pankrotiseadused (juriidiliste ja füüsiliste isikute kohta) ja saneerimisseadused • Eesti: pankrotiseadus (1992) ja saneerimisseadus (2008) • Läti: maksejõuetusseadus (2007; 2010) • Leedu: • ettevõtte pankrotiseadus (1992; 1996; 2002; 2008; 2011) • ettevõtte saneerimisseadus (2001, 2010, 2011) • füüsiliste isikute maksejõuetusseadus (2012)

7. Erinevused ja sarnasused – pankrotiseadused • Skandinaaviamaad omavahel sarnased • Eesti pankrotiseadus on oluliselt mõjutatud Rootsi pankrotiseadusest • Läti, Leedu ja Eesti pankrotiseadused on detailides küllaltki erinevad • Põhimõtete ja peamiste reeglite osas on Skandinaaviamaade ja Balti riikide pankrotiseadustes palju ühist

8. Erinevused ja sarnased –saneerimisseadused • Skandinaaviamaad omavahel sarnased • Eesti ja Leedu omavahel sarnasemad, Läti erinevam • Rakendamispraktika on Skandinaavias ja Balti riikides oluliselt erinev • Balti riikide praktika sarnane • Saneerimise osas on Balti riikidel palju Skandinaaviast õppida • Majanduskeskkonna mõju, praktika kujunemine

9. Kesksed küsimused –pankrotiseadus (1) • Pankrotimenetluse algatamine; eelmenetlus; raugemine • Lepingute täitmine ja jätkamine; kohtumenetluse jätkamine • Pankrotihalduri määramine; halduri staatus; pankrotipesa probleem • Järelevalve pankrotimenetluses • Nõuete kindlakstegemine

10. Kesksed küsimused –pankrotiseadus (2) • Tagasivõitmine • Tasaarvestus, sh tasaarvestuse piirangud • Pandipidaja positsioon pankrotimenetluses • Väljamaksete järjekord • Nõuete rahuldamise järjekord • Juhatuse liikmete vastutus • Menetluse lihtsustamine ja kiirendamine

11. Kesksed küsimused –saneerimine • Avalduse esitamine; ka võlausaldajad (?) • Menetluse algatamine ja selle mõju • Saneerimiskava: koostamine, esitamise tähtajad, sisu • Võlausaldajate grupid; pandipidajate positsioon • Kohtu roll • Saneerimisnõustaja roll • Saneerimiskava muutmine • Tagasivõitmine saneerimismenetluses • Saneerimiskava tühistamine

12. Edasine tegevus • Viimane töösessioon: dets. 2014 Stockholmis • Lõppdokument valmis: jaan. 2015 • Edasine sõltub riikidest • Balti riikides vajadus muudatusteks suurem • Eestis: • SanS parandusettepanekud – sügis 2014; menetlus Riigikogus – 2015 • PankrS parandamine – võiks kavandada 2015

13. Tänan!Paul.Varul@ut.eePaul.Varul@varul.com