170 likes | 332 Views
Ühistegevusest lähtuv kasu väikemetsaomanikule Soomes. Jaanus Aun SA Erametsakeskus. Taust. S oomes on 735 000 füüsilisest isikust erametsaomanikku, kelle omandisse kuulub 344 000 metsakinnistut Keskmine erametsakinnistu suurus 30,3 ha ehk kokku erametsaomanike omandis 10,4 milj ha.
E N D
Ühistegevusest lähtuv kasu väikemetsaomanikule Soomes Jaanus Aun SA Erametsakeskus
Taust Soomes on 735000 füüsilisest isikust erametsaomanikku, kelle omandisse kuulub 344 000 metsakinnistut Keskmine erametsakinnistu suurus 30,3 ha ehk kokku erametsaomanike omandis 10,4 milj ha
Metsandusliku ühistegevuse süsteem Metsaühistute süsteem Metsäliitto - süsteem Keskliit MTK Tütarettevõtted (3) Metsäliitto Ühistu (MetsäliittoOsuuskunta) Piirkondlikud metsaomanike liidud (8) Kohalikud metsaühistud (107) Metsaomanikud (127 000) Metsaomanikud (312 000)
Metsaühistute süsteem Mida metsaomanikule pakutakse? Puidu müügi korraldamise teenus • Müügiüksuse (langi) ettevalmistamine ja nõuanne • Raieõiguse müügi korraldamine • Raie korraldamine ja metsamaterjali müük • Raietööde kvaliteetsuse ja mõõtmise kontroll
Metsaühistute süsteem Mida metsaomanikule pakutakse? Metsakasvatus: • Metsa uuendamine • Taimede ja seemnete tarnimine • Metsakultuuri ja noore metsa hooldus • Metsateede ja kraavide korrastamisteenus
Metsaühistute süsteem Mida metsaomanikule pakutakse? Muud teenused: • Metsamajandamiskavade koostamine • Metsakinnistute hindamine • Metsakinnistu müügi korraldamine • Metsakahjustuste hindamine • Nõuanne ja maksudeklaratsioonide koostamine • Toetuste taotlemise abistamine
Metsaühistute süsteem – finantseerimine Kohustuslik metsahoiumaks (2010 keskm. 2,16 eur/ha), teatud tingimustel saab vabastuse Metsahoiumaksu osakaal ühistu tegevuse finantseerimisel on langemas (2010.a. oli keskm. 16%) Metsahoiumaksu saab kasutada: • Metsaomanike nõustamiseks ja koolitamiseks • Ühistu administratiivkulude katteks
Metsaühistute süsteem –arengud • Puidumüügi mahud ühistute kaudu kasvamas – 2009.a. erametsade kogu müügimahust jõudis ühistute abil turule 16,8 milj.tm (ca 75% erametsade müügimahust). Valdav müügiviis raieõiguse müügi korraldamine (ca 40%). • Väiksemate ühistute liitumine saanud iga-aastaseks protsessiks (2011.a. algusest 5 ühistut vähem)
Metsäliitto Tegevus: • Puidu varumine oma liikmetelt • Ümarpuidu töötlemine (saematerjali, tselluloosi ja paberitoodete tootmine) Aastane käive üle 5 miljardi EUR, töötajaid 14000, tootmis- ja müügiüksused 30 riigis Õiguslikult vormilt ühistu. Liikmeks saab olla Soomes vähemalt 3 ha metsamaad omav isik (127 000 liiget)
Metsäliitto Kuidas motiveerib koostööle? Liikmetel ei ole otsest ML-le müügikohustust, kuid ML motiveerib liikmeid neile puitu müüma liikmelepingute süsteemi kaudu: • ML annab puidule teatud hinnagarantii • Metsaomanik peab puidu ostuõiguse pakkuma esmajärjekorras ML-le • ML maksab teatud puidukogustelt lisahinda
Mida meil võiks olla Soomest õppida? Soome metsaomanik võidab metsade majandamisel: • ühistegevusest tekkivast mahuefektist • kasutab ära professionaalset tugistruktuuri • osaleb ka puidu töötlemise kasumi jaotamisel (ka riskide kandmisel). Eestis mõeldamatu?
Mida Eesti ühistud pakuvad? • Erametsandusega seotud üldinfot • Metsaomanike huvide kaitset kohalikul tasandil • Abi toetuste taotlemisel • Metsa majandamisega seotud nõuannet • Õppepäevadel osalemisvõimalust • Raieõiguse müügi korraldamist • Raietööde organiseerimist ja puidu müügi korraldamist • Metsakasvatustööde korraldamist
EESTI TEE Metsanduse arengukava kuni 2020 : Tõhustada ja toetada erametsade majandamist erainitsiatiivil baseeruva jätkusuutliku ühistulise tugisüsteemi kaudu Riik soovib, et erametsad oleks kasutuses ja näeb olulist rolli metsaühistutel
Konkreetsem tugi Erametsakeskusel metsaühistu toetamise meede (seal alammeede “majanduskoostöö”) – aastal 2011 toetuse kogumaht ca 300 000 EUR, sellest ca 130 000 EUR puidu müügi korraldamiseks Lisaks riigipoolne nõustamistoetus 380 000 EUR (metsaomanikule 15 tundi toetatud nõuannet aastas)
Kokkuvõtteks Euroopa praktika kinnitab: • ühistute olulist rolli metsaomanike teenindamisel, sh puidu müügi korraldamisel; • riigipoolse toetamise vajalikkust ühistute süsteemi ülesehitamisel; • metsaomanike endi tahte vajalikkust ühistegevuseks Igaüks teeb enda valikud ise, ühistute abi kasutamine on siiski võimalus, mitte kohustus.