110 likes | 299 Views
13. Utilitarism (ld utilitas , “kasu”). 13. Utilitarism (ld utilitas , “kasu”) 13.1. Sissejuhatus. Utilitarism on tagajärje-eetika teooria, mille järgi mitmest võimalikust käitumisviisist on moraalselt õige see, mille tulemuseks on suurim võimalik õnn või hüve suurimale võimalikule hulgale.
E N D
13. Utilitarism (ld utilitas, “kasu”)13.1. Sissejuhatus • Utilitarism on tagajärje-eetika teooria, mille järgi mitmest võimalikust käitumisviisist on moraalselt õige see, mille tulemuseks on suurim võimalik õnn või hüve suurimale võimalikule hulgale. • Utilitarismi esindajad on Jeremy Bentham ja John Stuart Mill.
13.2. Jeremy Benthami (1748-1832) utilitarism • Moraali aluseks on kasu. • Käitumisviisidest on moraalselt õigustatuim see, millega kaasneb kõige enam naudinguid. • Naudingud: kehalised, moraalsed ja esteetilised (vaimsed, nt kirjanduse ja kunsti nautimine).
Kõik inimesed on moraalselt võrdsed - kõigi naudingutega tuleb arvestada võrdselt. • Oluline on võimalikult suurem nauding võimalikult suuremale hulgale inimestele. • Meid on asetatud kahe valitseja alluvusse - kannatuse ja naudingu, mis määravad meid kõiges, mida iganes teeme. • Mingi valiku tegemisel tuleb mõelda, milliseid naudinguid või kannatusi see endaga kaasa toob.
Naudingute mõõtmisel tuleb arvestada järgmiste teguritega: • Intensiivsus – intensiivsem nauding on väärtuslikum • Kestvus – kauemkestvam nauding on väärtuslikum • Tõenäosus – kui mingit tegu planeerida, siis tuleb eelistada tõenäolisemat naudingut
Lähedus – eelistada tuleb ajaliselt lähemaid naudinguid • Viljakus – nauding on viljakas siis, kui see arendab nautimisvõimet • Puhtus – nauding on puhas, kui see ei põhjusta mingeid kannatusi • Ulatus – kui mingi teguviis puudutab ka teiste huve, siis tuleb arvestada, kui paljudele nauding osaks saab.
Kannatuste puhul tuleb arvestada samade teguritega (Kui pikalt kestab? Kui intensiivne? jne). • Eelistada tuleb valikut, mille puhul kannatused oleksid vähemkestvad jne ning mille naudingud kestaksid võimalikult kaua, intensiivselt jne.
13.3 Milli seisukoht • Mill leidis, et Bentham alahindas intellektuaalseid naudinguid, mis on kõrgema kvaliteediga (nt luulekunst). • Kvaliteedi üle saab otsustada ainult asjatundja. • Kui kõik või enamik “kvalifitseeritud ja kompetentseid kohtunikke” eelistab teatud naudingut, siis eelistatu ongi kõrgema kvaliteediga.
13.4. Utilitarism tavatähenduses • “…selleks on “püüe saada kõigest materiaalset kasu”. Nii on siis arusaadav, et tavatähenduses on utilitarist inimene, kelle silmis hinnatavad on vaid materiaalsed väärtused ning kõik on mõõdetav rahalistes ühikutes. Surnud vanaemadest tuleks taolise inimese seisukohalt suppi keeta sellepärast, et pole mõtet neid niisama maapinda kõdunema jätta - neile võib ju veel “rakendust leida”.
Ürgühiskonna teatud arenguetapil tõenäoliselt nii tehtigi. Märkigem veel, et surnud vanaemadest supi keetmise näide (näide pärineb B. Russellilt - P.S.) oli oskuslikult valitud: mõte keeta suppi näiteks surnud ämmast ei oleks paljude jaoks kindlasti nii hirmus” (Meos 1998:205).
Kasutatud infoallikad • Meos, Indrek. Filosoofia põhiprobleemid. Tallinn, Koolibri 1998. • Meos, Indrek. Filosoofia sõnaraamat. Tallinn, Koolibri 2002 • http://et.wikipedia.org/wiki/Jeremy_Bentham • http://www.hot.ee/indrme/eetika.htm