Ühinemine referendumi teel – Kas see toimib?

1. Konverents Kohalik omavalitsus muutuvas ajas Ühinemine referendumi teel– Kas see toimib? Islandi kogemus Róbert Ragnarsson 12. juuni 2006

2. Sissejuhatus • Islandi kohaliku omavalitsussüsteemi tutvustus • Ühinemiste õiguslikest alustest • Islandi kogemus: ühinemine ja referendum • Piits ja präänik • Lõpetuseks... .... vastused esitatud küsimustele

3. Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikud õigused • Kohalikud omavalitsused tegelevad oma asjadega iseseisvalt ja vastavuses seadustega (art 78) • Seda põhimõtet kordab kohaliku omavalitsuse seadus, nr. 45/1998: • Kohalikud omavalitsused otsustavad kohalikke asju ise omal vastutusel (art 1). • Kohalikud omavalitsused võivad tegeleda mistahes ülesannetega, mis puudutavad nende elanikke ning pole seadusega delegeeritud teistele. • Ühtki kohaliku omavalitsuse erihuve puudutavat küsimust ei otsustata ilma nendega eelnevalt konsulteerimata (art 2).

4. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta • Euroopa Nõukogu (1985) • Island ühines hartaga aastal 1987: • Muudatusi kohalike omavalitsuste võimupiirides ei tehta kõnealuse kohaliku kogukonnaga eelnevalt nõu pidamata. Kui seadus lubab, võib seda teha rahvahääletuse teel. (art 5).

5. Islandi kohalik omavalitsus • Tugineb Põhjamaade kohaliku omavalitsuse traditsioonile • Valimised kord nelja aasta jooksul • Väga killustunud, palju väikseid omavalitsusi • Ligikaudu 300 000 elanikku • Islandi pindala on 102 000 km2. • Kaks valitsustasandit • Kohalikud omavalitsused ja riik • Reykjavík on 115 000 elanikuga selgelt suurim omavalitsus • Suuruselt teises omavalitsuses elab 26 000 inimest • Väikseimas omavalitsuses elab kõigest 50 inimest • Ainult 32 omavalitsuses elab üle 1000 inimese. Nende omavalitsuste arvele langeb üle 93% riigi elanikkonnast. • 30 omavalitsuses on alla 500 elaniku. Nende omavalitsuste arvele langeb ligikaudu 2% riigi elanikkonnast.

6. Kohalike omavalitsuste ülesanded Hoolekandeteenused • Põhilised hoolekandeteenused ja rahaline abi • Laste päevahoid (lasteaiad) • Laste hoolekanne Haridus ja noorte huvialategevus • Põhikoolid (6–16 aastat) • Muusikaline haridus • Spordirajatised, kultuurikeskused, muuseumid ja raamatukogud • Toetused kunstile, teatrikollektiividele, spordiklubidele, vabatahtlike ühendustele jne Infrastruktuur ja tehnilised teenused • Munitsipaalplaneerimine ja ehitusinspektsioon • Tänavate, kanalisatsiooni ja veevarustuse ehitus, hooldus ja käigushoidmine • Avalikud pargid ja üldkasutatavad alad • Rahva ja keskkonna tervise seire • Tuletõrjeteenused • Prügimajandus ja -kogumine • Sadamad. Haridus

7. Islandi kohaliku omavalitsuse tugevad küljed Väiksus ja lähedus • Kohalikud võimud on rahvale väga lähedal ja teavad inimeste soove • Suhteliselt lihtne on saavutada tasakaalu nõudluse ja pakkumise vahel • Suur paindlikkus teenuste osutamisel • Poliitikutel ja ametnikel on hea ülevaade ühiskonnast Islandi kohalikke omavalitsusi iseloomustab solidaarsus ja ühtekuuluvustunne. • Elanikud usaldavad üksteist • Sotsiaalne kapital on suhteliselt suur Kohalikud võimud toodavad kõrge kvaliteediga hoolekandeteenuseid Osalusprotsent kohalike omavalitsuste valimisel on riikidevahelises võrdluses väga kõrge • Ligikaudu 85% • Üldsus tunneb üsna suurt huvi kohaliku omavalitsuse tegemiste vastu

8. Islandi kohaliku omavalitsuse nõrgad küljed Suurem osa kohalikest omavalitsustest on liiga väikesed ja nõrgad • Väikeste kogukondade tulubaas on väga nõrk ja nad sõltuvad suuresti tasandusfondist • Demograafilised muudatused mõjutavad KOV tuluallikaid, samas aga nõuavad elanikud endiselt kõrgetasemelisi teenuseid • Probleemi lahendus pikas perspektiivis peab lähtuma tasandusmehhanismist, teatud määral ka omavalitsuste kokkuliitmistest • Väikestel omavalitsustel on raskusi oma elanike soovide rahuldamisega • Väikesed omavalitsused ei suuda valitsuselt rohkem ülesandeid üle võtta Väikestes omavalitsustes on hääletustel osalemine kõige loium • Alla 500 elanikuga omavalitsustes on hääletusaktiivsus suuremate omavalitsustega võrreldes tunduvalt madalam • On täheldatud märke sellest, et naistel on väiksemates omavalitsustes raskem võimu juurde pääseda.

9. Õiguslikud alused Omavalitsuste suurendamist puudutavad reeglid on ära toodud kohaliku omavalitsuse seaduse osas VIII • Ministeerium püüdleb omavalitsuste suurendamise poole väikeste omavalitsuste suuremateks ja tõhusamateks üksusteks kokkuliitmise teel. Antud eesmärgi poole püüdlemisel kohustub ministeerium pidama nõu üksikute omavalitsuste, kohalike omavalitsuste liidu ja regionaalsete omavalitsusliitudega • Omavalitsust ei saa teiste omavalitsustega kokku liita juhul, kui referendumil antakse liitumise poolt vähem hääli kui liitumise vastu.

10. Referendum Sama valijaskond kui kohalike omavalitsuste valimistel • Hääleõigus on Islandi kodanikel, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja omavad sissekirjutust vastavas kohalikus omavalitsuses • Põhjamaade kodanikel, kelle alaliseks seaduslikuks elukohaks on olnud Island vähemalt kolm aastat enne valimiste kuupäeva • Muud välisriikide kodanikel, kelle alaliseks seaduslikuks elukohaks on olnud Island vähemalt viis aastat enne valimiste kuupäeva Referendum korraldatakse kõigis asjaomastes omavalitsustes • Küsimus: Kas olete järgnevate kohalike omavalitsuste ühinemise poolt või vastu?

11. Õiguslikud alused • Nende kohalike omavalitsuste volikogud, mille elanikud on väljapakutud liitumise heaks kiitnud, võivad otsustada vastavad omavalitsused kokku liita, seda isegi juhul, kui liitumist ei kiitnud heaks kõik referendumil osalenud omavalitsused • Seda tingimusel, et ettepaneku on heaks kiitnud vähemalt kaks kolmandikku omavalitsustest, ning et nende omavalitsuste elanikkond moodustab vähemalt kaks kolmandikku kogu vastava piirkonna elanikkonnast

12. Präänik!

13. Kohalike omavalitsuste tasandusfond • Fond annab kohalikele omavalitsustele toetusi, võrdsustamaks nende tuluteenimisvõimalusi ja kulusid. • Fikseeritud toetused • Eritoetused • Tasandustoetused • Tasandustoetused põhikoolide käigushoidmiseks • Liituvatele omavalitsustele antavate toetuste summa jääb aastas 550 ja 1100 tuhande euro vahele. • Möödunud aastal oli toetuste mahuks 2,4 milj eurot

14. 2. Eritoetused • Selle osa raames annab fond välja toetusi liitumiste propageerimiseks • Toetused omavalitsustele liitumise teostatavuse uurimiseks • Abi liitumisprotsessi toetamiseks ja ettevalmistuste, ntreferendumi läbiviimiseks • Eritoetused rahalistes raskustes olevatele omavalitsustele, vähendamaks ebavõrdsust liituvate omavalitsuste vahel • Liituvatele omavalitsustele tagatakse see, et tavapäraseid tasandustoetusi ei vähendata esimese 5 aasta jooksul pärast ühinemist • Eritoetused uuele uutele omavalitsustele uue valitsusstruktuuri ülesehitamisel ja uute teenuste osutamisel

15. Toetused vastavale omavalitsuse suurusele – elaniku kohta-

16. Piits!

17. Minimaalne elanike arv • Kohaliku omavalitsuse seaduse paragrahvis 6 on öeldud, et omavalitsuse minimaalne elanike arv on 50 inimest. • Kui omavalitsuse rahvaarv on kolm aastat järjest olnud alla 50 elaniku, algatab ministeerium selle omavalitsuse liitmise naaberomavalitsusega. Samuti võidakse väikse elanikkonnaga omavalitsus jagada naaberomavalitsuste vahel. • Palju aastaid on väideldud mainitud miinimumarvu tõstmise üle. • Parlamendis vähemuses olev partei on teinud ettepaneku tõsta see arv 1000 elanikuni. • Hiljuti läbiviidud uuring näitas, et suurem osa kohalikest poliitikutest ja parlamendiliikmetest sooviksid tõsta miinimumi 500 või 1000 elaniku peale.

18. Valitsuse algatus 2003-2005 • Kolmest kohalikust poliitikust, kolmest parlamendisaadikust ja Sotsiaalministeeriumi kantslerist moodustatud komiteele tehti ülesandeks ettepanekute esitamine omavalitsuste liitumise osas. • Komitee pidas nõu kohalike poliitikutega kõigis asjaomastes omavalitsustes ja viis läbi küsitluse, mis näitas laialdast toetust ühinemisele. • Kui kõik ühinemisettepanekud oleksid vastu võetud: • Vaid 19 omavalitsusse oleks jäänud alla 1000 elaniku • Omavalitsuste koguarv oleks 46 • Keskmiselt 6400 elanikku omavalitsuste kohta • Alles oleks jäänud ka väga väikese elanike arvuga omavalitsusi • Saared ja muud geograafiliselt isoleeritud alad

19. Uued ülesanded nõuavad uuendatud omavalitsusi • Valitsuse algatuse eesmärgid: • Suurendada detsentralisatsiooni avalike teenuste pakkumisel • Suurendada kohalike omavalitsuste osakaalu avalike teenuste tarbimisel • On tehtud ettepanekuid teatud avalike teenuste üleandmiseks riigilt omavalitsustele • Baastaseme tervishoiuteenused • Eakate ja puuetega inimeste hooldus • Kui need ettepanekud ellu viiakse, suureneb omavalitsuste osakaal ühiskondlike teenuste tarbimises u 40 %-ni • Uued ülesanded on paljude väiksemate omavalitsuste jaoks liiga keerulised • Ühinemine suurema omavalitsusega on sageli õigeks lahenduseks

20. Tulemused!

21. Omavalitsuste liitumine Islandil • Liitumisküsimused on kuulunud Islandi kohalike omavalitsuste päevakorda alates 1950. aastatest • 1950. aastal oli kohalikke omavalitsusi 229 • 1953. ja 1986. aasta vahel erilisi muudatusi ei toimunud • 1986. aastal täiendati kohaliku omavalitsuse seadust paragrahviga, mis sätestas elanike minimaalse arvu omavalitsuses. • Omavalitsuses peab olema vähemalt 50 elanikku • 1986-1991 vähenes omavalitsuste arv 21 võrra • Kõigi liitumiste taga ei olnud miinimumpiirangu kehtestamine, kuid suurem osa siiski, samuti soodustas seda alanud debatt.

22. Omavalitsuste liitumine Islandil • Diskussioon ulatuslike liitumiste kohta sai alguse 1990. aastatel, kui keskkomitee tegi 1993. aastal ettepaneku vähendada kohalike omavalitsuste arvu 204-lt 39-le. • Üks ettepanek võeti vastu • 1993-1996 vähenes omavalitsuste arv 26 võrra, s.t 13% • 1996. aastal võtsid kohalikud omavalitsused üle vastutuse põhikoolide eest • Järgneva 6 aasta jooksul vähenes omavalitsuste arv 65 võrra, s.t 38%. • 2005. aastal esitas uus keskkomitee ettepaneku vähendada omavalitsuste arvu 104-lt 46-le. • Üks ettepanek võeti referendumil vastu. • Väitlused enne referendumit ja sellele järgnenud kuude jooksul tõid kaasa omavalitsuste arvu vähenemise veel 20 omavalitsuse võrra • Oodata on uusi liitumisi eelolevatel kuudel ja aastatel

23. Omavalitsuste arvu vähenemine1953–2006

24. Nüüd aga vastused küsimustele... • Islandi kogemus näitab, et ühinemine referendumi kaudu toimib. Kuid - areng on aeglane. • Meie meetodi eeliseks on asjaolu, et soovitust ulatuslikumate ühinemiste risk sisuliselt puudub, kuna rahval on vetoõigus. • Me järgime Euroopa kohaliku omavalitsuse hartat. • Kui ühinemine on referendumil heaks kiidetud, on tõenäolisem ka konsensuse saavutamine uues omavalitsuses. • Hääletusaktiivsus referendumitel on langemas, eriti piirkondades, kus ühinemiste osas on korraldatud mitu referendumit. • Kas see tähendab, et meie meetodit on nendes omavalitsustes kasutatud liialt sageli? • Põhiliseks puuduseks on protsessi aeglus, mis muudab pikaajaliste strateegiate väljatöötamise kohaliku omavalitsuse valdkonnas raskeks. • Lisaks on väiksemaid omavalitsusi selle meetodi abil kõige raskem kokku liita. • Suhteliselt lihtne on häälestada paari tosinat või mõndasadat inimest liitumise vastu.