Eesmärgid

1. Eesmärgid

2. ÜPP eesmärgid (kohandatud) Tõsta põllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise ning põllumajandusliku tootmise ratsionaalse arengu tagamise ja tootmistegurite, eelkõige tööjõu optimaalse kasutamise teel • Tehnoloogiate kaasajastamine eelnevate aastate investeeringuvajakut arvesse võttes • Traditsiooniliste avatud kultuurmaastike säilitamine • Viljaka põllumajandusmaa säästlikus põllumajanduskasutuses hoidmine • Põllumajandusliku tööhõive osatähtsuse säilitamine kogu tööhõives Selle kaudu kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase eelkõige põllumajanduses töötavate inimeste isikutulu suurendamise teel • Suurendada lisandväärtust põllumajanduses hõivatud töötaja kohta tasemele, mis võimaldab töötajate sissetuleku tõusu Eesti keskmisele lähedasele tasemele Stabiliseerida turud ja tagada mõistlikud tarbijahinnad • Tagada elanikkonna varustamine kvaliteetse, traditsioonilise, ohutu ja mitmekesise ning tervisliku toidukaubaga • Kvootide ja pakkumist piiravate instrumentide võimaluste ärakasutamine Keskkond, ohutus ja loomade heaolu • Bioloogiline mitmekesisus, väärtuslikud maastikud, poollooduslikud kooslused

3. Eesti spetsiifilised eesmärgid • Tagada maapiirkondade konkurentsivõime tõus • Tõsta ja ühtlustada eri tüüpi põllumajandustootjate majanduslikku jätkusuutlikkust • Kasvatada Eesti kaupade turuosa kolmandate maade lähiturgudel • EL liitumisega seotud üleminekuprobleemide pehmendamine • Soodustada keskkonnasõbralike tootmisviiside kasutamist ning maastiku kvaliteedi säilimist ja parandamist

4. SWOT

5. SWOT – tugevused • piisav puhas maa- ja veeressurss ning sobivad looduslikud tingimused mitmekesiseks keskkonnasõbralikuks põllumajandustegevuseks; • soodne põllumajandusettevõtete struktuur - 75% põllumajandustoodangust toodetakse tehnoloogiliselt tugevates üksustes; • rahvusvahelistele nõuetele vastava töötleva tööstuse olemasolu primaarsektori saaduste ümbertöötlemiseks; • põllumajandussektoris hõivatud tööjõu suhteliselt hea vanuseline struktuur; • kaasaegne ja arenev tõuaretussüsteem, • aktiivsed põllumajandustootjate organisatsioonid; • metsandussektoris töötava personali teadmiste ja oskuste kõrge tase, mille tõttu suudetakse efektiivselt majandada võrreldes tänasegasuurem pindala metsa; • looduslike koosluste ja elustiku suur mitmekesisus, mis soodustab ja võimaldab keskkonnasõbraliku põllumajanduse arengut.

6. SWOT – nõrkused • madala asustustihedusega ja põllumajanduse arenguks vähesoodsate alade suur osatähtsus (sh saarte isoleeritus, piirkondliku arengu ebaühtlus); • põllumajandusest hiljuti väljajäänud ja alternatiivset kasutust mitteleidnud maade suur osatähtsus; • madala viljakusega muldade suur osakaal, muldade seisundi halvenemine; • nitraaditundlike alade asumine viljakate muldadega piirkonnas; • 2/3 põllumajandusmaa viljakus sõltub maaparandusest; • pikaajaline investeeringute puudujääk (investeeringute maht lisandväärtuse kohta on kolm korda madalam kui keskmiselt EL liikmesriikides); • vähene teadlikkus keskkonnahoiust, tootearendusest ja otseturunduse korraldamisest; • suur arv väheefektiivseid sissetuleku tagamiseks ebapiisavalt kaubatoodangut tootvaid põllumajanduslikke majapidamisi; • põllumajandusettevõtluse madal maine; • pikaajaline struktuurne töötus ja kvalifitseeritud tööjõu puudus maapiirkondades; • madal sissetulekute tase nii põllumajandussektoris, kui ka maapiirkonnas tervikuna;

7. SWOT – nõrkused (jätk) l) sektori ümberstruktureerimisega kaasnevate kohustuste, sealhulgas vabanenud tööjõu probleemidega vähene toimetulek; m) põllumajandusteaduse ja põllumajandushariduse pidurdunud areng ja alafinantseerimine; n) väiketootjate vähesed erialased teadmised; o) traditsiooniliste põllumajandusmaastike kadumine ja maastikulise mitmekesisuse vähenemine; p) põllumajandustootmise kohatine liiga kitsas spetsialiseerumine (nt monokultuuris teraviljakasvatus), millega on seotud mitmed keskkonnaprobleemid; r) ebaefektiivne nõustamissüsteem (liiga kitsas spetsialiseerumine jms)

8. SWOT – võimalused • elaniku kohta (võrreldes EL-i liikmesriikidega) suhteliselt palju põllumajandusmaad (sealhulgas poollooduslikud kooslused), mis sobivad ekstensiivseks ja alternatiivseks majandamiseks; • maastikulise mitmekesisuse ja väärtuste säilitamine ja maafondi otstarbekam kasutus tootmispotentsiaali säilitamise huvides läbi diferentseeritud toetusskeemide rakendamise; • kaasaegne tõuaretuse tase ja rohumaade olemasolu võimaldavad kvaliteetse loomakasvatustoodangu olulist suurendamist, sh väikeste piimatootjate ümberorienteerumist kvaliteetse veiseliha tootmisele; • võimalus suurte turgude ärakasutamiseks (Sankt-Peterburg jne); • Euroopa turgude avanemine, eriti keskkonnasõbralike tootmismeetoditega toodetud toodetele ning nišitoodetele; • tehniline baas tööjõu ümber- ja täiendõppeks.

9. SWOT - ohud • mahajäetud põllumajandusmaade negatiivne mõju keskkonnale, põllumajandusele ja maapiirkondade maastike kvaliteedile (tuleoht, umbrohtude levik, traditsiooniliste maastikuelementide kadumine jne); • maaparandussüsteemide edasine amortiseerumine seoses põllumajandussektori madala investeeringuvõimega; • investeeringuvajaku kiire likvideerimise vajadusest tuleneva laenukoormuse negatiivne mõju majanduslikule jätkusuutlikkusele; • täiendav investeeringuvajadus (valdavalt sõnnikumajandusse) seoses 2006. aastast jõustuvate uute veekaitsenõuetega; • sissetulekuerisustest tingitud sotsiaalsed pinged; • põllumajandusharidust omandajate arvu järsk langus seoses kutseõppeasutustes põllumajanduse erialade mahu ja järelkasvu ettevalmistamise vähenemisega; • infrastruktuuri nõrkus soodustab noorte väljarännet maalt, trend elanikkonna vananemisele; • suurenev trend tootmise kontsentreerumisele ja monofunktsionaalsusele, millega kaasnevad täiendavad keskkonnariskid.

10. Visioon

11. MAK keskpikaks eesmärgiks on saavutada olukord, mida on kirjeldatud alljärgnevalt: Aastaks 2006:

12. Põllumajanduslik maakasutus moodustab ca 850 tuhat hektarit. On alustatud ka väheviljakate maade metsastamisega. Haritava maa 1,12 miljonist hektarist säilitatakse avatud maastik 1 miljonil hektaril, ca 120,000 ha põllumajanduslikult väheväärtuslikke maid metsastub/metsastatakse pikema ajavahemiku vältel.

13. Ülejäänud maadel 150 000 ha, mis tuleb hoida avatud nii edasiste paremate turutingimuste ootuses kui ka keskkonna- ja maastikukaitselistel kaalutlustel, rakendatakse maahooldustoetusi ning arendatakse loodussäästlikke tehnoloogiaid. Selleks on rakendatud soodustused reaalset turuväljundit omavale mittetoidutootmisele (energiavõsa, tööstuslik teravili, raps kütuseks jne)

14. Madala mullaviljakuse ja hõreda asustusega piirkondades on rakendatud vähemsoodsate alade toetus stabiliseerimaks maakasutust ning kompenseerimaks põllumajandustootmise madalam tasuvus

15. Suhteliselt intensiivsem piima ja teraviljatootmine on koondunud viljakama mullastikuga piirkondadesse konkurentsivõimelistesse ja tootmiseks optimaalse suurusega ettevõtetesse. • Kogu Eestis on laienenud alternatiivettevõtluse ja nišitoodete tootmise kaudu piisavat sissetulekut tagav tootmine väiksemates vastavaks tootmistegevuseks sobivates põllumajandusettevõtetes

16. Väheviljakatel ja keskkonnatundlikel (eelkõige saartel ja Kagu-Eestis) aladel on enam levinud ekstensiivsed tootmissuunad nagu lihaveise ja lambakasvatus. On määratletud piirkonnad millistel on eelistatav lihaveisekasvatuse ja lambakasvatuse areng ning rakendatud vastavad täiendavad toetusmeetmed. Samuti eelistatakse vastavate vabade toetusmahtude jaotamisprintsiipides neid piirkondi.

17. Toiduainetööstuses on läbi viidud olulised struktuurimuudatused, mille tulemusena on suurenenud ettevõtete ja toodangu konkurentsivõime. Suurenenud on kõrge lisandväärtusega toodangu osakaal. On laienenud erinevate nišitoodete tootmine väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. • Töödeldud põllumajandussaaduste eksport on suurenenud ning põhineb kõrgema lisandväärtusega toodangul.

18. Toiduainete tööstuses on toimunud struktuurimuudatused, mille tulemusena on suurenenud Eesti toodangu konkurentsivõime nii kodu kui ka välisturgudel. Suurenenud on kõrgema lisandväärtusega toodangu osakaal. On laienenud erinevate nišitoodete tootmine väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. • Töödeldud põllumajandussaaduste eksport on suurenenud ja põhineb kõrgema lisandväärtusega toodangul.

19. On tagatud elanikkonna varustamine kvaliteetse, ohutu ning tervisliku toidukaubaga. Tõusnud on traditsioonilise toidukauba osakaal ning suurenenud on toodangu mitmekesisus. Mahepõllumajandusest pärit põllumajandussaadustest toodetud toidukauba osakaal kasvab ja leiab suuremat tähelepanu nii kauba pakkujate kui tarbijate poolt. Välja on arendatud rahvusvahelises kaubanduses usaldatav mahepõllumajanduse kontrollisüsteem.

20. Põllumajanduse teadus-, haridus- ning nõuandesüsteemi on arendatud vastavalt sektori vajadustele.

21. Põllumajanduspoliitika kujundamisel jälgitakse, et alternatiivsed tegevused on loonud tasakaalu põllumajanduse põhitoodete tootmisega seotud põllumajandusettevõtlusest vabaneva tööjõu rakendamisel.

22. Kohaliku tasandi koostöö parenemise ja erinevate osapoolte ühiste jõupingutuste tulemina on täpsemalt defineeritud erinevate piirkondade vajadused ja on paranenud erinevate võimaluste ära kasutamine, mis omakorda on aidanud kaasa elukeskkonna paranemisele