Definiitsuse väljendamine eesti vanas kirjakeeles

1. Definiitsuse väljendamine eesti vanas kirjakeeles Aune Esinurm Juhendaja dotsent Külli Habicht

2. Sissejuhatuseks • Definiitsus • Indefiniitsus • Olulisemad markerid (pronoomenid see ja üks) • Definiitsuse väljendamine 17. sajandi alguse ja 18. sajandi teise poole tekstides • Järeldused

3. Definiitsus • Substantiivifraasi omadus, referent on kuulajale tuttav • eelnevast tekstist • kõnesituatsioonist • üldteadmistest • Inglise keeles artikkel the

4. Definiitsuse markerid • Demonstratiivid • Pronoomenid (see, too) ja proadverbid (siin, seal) • Definiitse artikliga sarnane kasutus • Fundamentaalne roll suhtluses • Demonstratiividest on arenenud paljud keelendid • artiklid, relatiivsed ja 3. isiku pronoomenid, possessiivid jm)

5. Demonstratiivide grammatiseerumine • Deiktiline funktsioon ja tähendus jääb tagaplaanile, kujuneb grammatiliseks markeriks • Markeerib referenti, kuid puudub viitav funktsioon • soome (kõne)keele pronoomen se

6. Definiitsuse markerid • Personaalpronoomenid • mina, sina, meie jt • Possessiivid • Omajasuhe • minu, sinu, oma jt • Omajat väljendavad genitiivatribuudid, sh genitiivivormis pärisnimed

7. Definiitsuse markerid • Hulgasõnad • kõik, iga, enamik, mitu • Pärisnimed • Isiku- ja kohanimed • Rõhutamine – tuntud referent nõrgarõhuline • see mees vs üks mees

8. Indefiniitsus • Substantiivifraasi omadus, referent on kuulajale tundmatu • Nähtus, mille puhul esineb indefiniitsuse marker või puudub definiitsuse marker • 0-markeri hüpotees • Inglise keeles artikkel a

9. Indefiniitsuse markerid • Pronoomen üks • algupäralt numeraal • indefiniitse ja numeraalse funktsiooni eristamine • Rõhuasetus, tähendus, kontekst • Referentsiaalsus

10. Indefiniitsusemarkerid • Pronoomenid mõni, mingi, keegi • referenti ähmastav funktsioon • pronoomenite üks ja mingi teineteisega asendatavus

11. Pronoomenid see ja üks • see kui demonstratiiv – viitav funktsioon • see kui definiitne artikkel – grammatiline marker • üks kui numeraal – arvuline tähendus • üks kui indefiniitne artikkel – näitab referendi määramatust, esmamainimist

12. Analüüsitud materjal • Tartu Ülikooli eesti vana kirjakeele korpus • Georg Mülleri 1. jutlus 17. sajandi algusest • Jutlus 18. sajandi teisest poolest

13. Analüüs ja meetod • Substantiivifraaside jaotus neis sisalduva markeri järgi • see • üks • 0-marker • seesinane • possessiiv • hulgasõna

14. Analüüs ja meetod • Substantiivifraaside jaotus tähenduse järgi semantilistesse kategooriatesse (10): • jumal/vaimolend, inimene, tekst, elutu objekt/aine, koht, aeg, loom, omadus, tegevus/protsess, kehaosa • Eesmärk leida seoseid referendi tähenduse ja markeerituse vahel

15. Georg Mülleri 1. jutlus • Tallinna Pühavaimu kiriku abipastor • 39 jutlust aastatest 1600–1606 • Keelekasutus tugevalt saksamõjuline

16. Georg Mülleri 1. jutlus

17. Georg Mülleri 1. jutlus • Pronoomen see enamjaolt definiitne artikkel • Liitpronoomenid seesinane,seesugune jt demonstratiivi funktsioonis • Pronoomen üks kui indefiniitne artikkel • 0- substantiivifraasidena pärisnimed, üldtuntud entiteedid

18. see-substantiivifraasid • ..minck|prast Iumal olli Adamille Ninck Eualle sen Meßiame kül toiwutanut, Waidt se|sama Naÿß|poel, kumbast se Meßias piddi ilmale tullema, se toiwutut Meßias piddi.. • Tulle nente Pagkanate Oñis|tegkia ninck Erra|lunnastaÿa, ninck neuta se Sündmus sest Poÿast, kumb seel v¨chest Neuwtzist piddab sündima /--/ piddame meÿe kindlaste vsckma, eth med se Neutzikene Maria, enne, siddes ninck prast se Sündmuße..

19. seesinane-substantiivifraasid • Sÿß tulleb se wanna Sÿmeon lebbÿ sen Pöha Waimo siße andmene, kaas sinna iure, wottab tæma se Lapsukeße oma Sülle siße, hüppap ninck karkab suhre röhmu kaas, ninck paiatab, se|sama Lapsukene on Iumala Oñis|teckia

20. üks-substantiivifraasid • ..se|perrast piddi tæma kaas v¨chest puchtast Neutzikeßest ilmalle tullema. • Eßimelt, eth neet onsat Wanambat v¨x pitk igkatzemene ninck palwe kaas omat se toiwutuße Meßiame peele omat othnut..

21. 0-substantiivifraasid • ..ninck et meÿe kaas Iumala keicke tæma hee tegkomeße eddest keickest.. • ..kæ Mehe ninck Naÿß|pohlest, keicke Pattu siddes Ilmale tullewat..

22. Pärisnimed • Waidt nuit teedame meÿe, Iumal olkut kÿtetut ninck tænnatuth, eth meddÿ Ißandt I¯h¯2 Chr¯2, kumb se Bethlehemi Linnas ohn sündinut, ninck Nazarettisv¨lleß|kaswatuth, ninck Iherusale˜mis, kuÿ tæma kogkonis lebbi se Iuda Ma·a· olli kewnut..

23. Jutlus 18. sajandi 2. poolest • 18. sajandi teise poole kirjakeel tänapäevasem • Ortograafiliselt, grammatiliselt kui ka häälikuliselt üsna ühtlane

24. Jutlus 18. sajandi 2. poolest

25. Jutlus 18. sajandi 2. poolest • 0-substantiivifraasid ülekaalus, olenemata referendi tähendusest • Pronoomenil see enamjaolt demonstratiivi funktsioon • Pronoomen üks kui indefiniitsuse marker • Referentsiaalsus

26. see-substantiivifraasid • kui armsad on nende jallad, kes röömsad sannumed andwad kuulda; eks igga üks römoga neid wasto ei wötta? /--/ Ja neid röömsaid sannumid kulutakse teile nüüd Öppetajatte läbbi..

27. seesinane-substantiivifraasid • ..et piddi töeks sama, mis ööldud on Prohweti läbbi, kes ütleb: üttelge Sioni Tütrele: wata, sinno Kunningas tulleb sulle tassane.. /--/ Se samma sanna, mis Jummal laskis üttelda Sioni tütrele, se on Juda rahwale, se on meile ka ööldud.

28. üks-substantiivifraasid ja referentsiaalsus • ..ja sedda maid leiate teie ühhe kinniseutud emma-eeslijaühhe sällo temma jures, peästke neid lahti ja toge minno jure. /--/ wata, sinno Kunningas tulleb sulle tassane, ja istub emma- esli selgas, ja sällo selgas /--/ Siis läksid need Jüngrid ärra, ja teggid, nenda kui Jesus neid olli käsknud, ja töid se emma- eesli ja se sällo..

29. 0-substantiivifraasid • Siis joudis Jesus meile appi, Jummalastseie ilma sisse läkkitud. • ..ja Ma peäl peab rahwal ahhastus ollema ilma nouta, et merri ja wee woud kohhisewad.

30. Järeldused • Pronoomen see • 17. sajandi alguses definiitse artikli roll • 18. sajandi teisel poolel demonstratiivi roll • Pronoomen üks • Indefiniitsuse marker • Kasutussagedus 18. sajandi 2. poolel vähenenud • Numeraalne kasutus üksikutel juhtudel

31. Järeldused • 0-markeeritus • 17. sajandi alguses pärisnimede ja üldtuntud entiteetide puhul • 18. sajandi teisel poolel 0-markeeritus üldine

32. Kokkuvõtteks • Definiitsus ja indefiniitsus • olemus ja peamised markerid • Definiitsuse avaldumine • analüüs 17. sajandi alguse ja 18. sajandi teise poole jutluste põhjal • Pronoomenite see ja üks funktsioonid • 0-markeeritus • Markeerituse ja tähenduse võimalikud seosed