VI Rahvusvahelised arveldused. Konsolideeritud aruanded

1. VI Rahvusvahelised arveldused. Konsolideeritud aruanded Ester Vahtre Tallinn 2011

2. Akreditiivid • Akreditiiv on ostja panga kohustus tasuda müüjale kauba eest, kui müüja poolt esitatud dokumendid tõendavad, et kaup on teele saadetud kujul, mis on kooskõlas ostu-müügilepinguga • Akreditiive kasutatakse eelkõige rahvusvahelistes arveldustes finantsriskide maandamiseks

3. Arveldused akreditiividega Akreditiivi avamise teade (3) Kauba saate- dokumendid (8) Ostja pank Müüja pank Taot- lus akre-ditiivi ava- miseks (2) Akredi-tiivi avamise teade (4) Raha (11) Kauba saate- dokumendid (9) Kauba saate- dokumendid (7) Raha (10) Leping akreditiiviga tasumiseks (1) Ostja Müüja Kaup (5) Kaup (13) Kauba saate- dokumendid (12) Kauba saate- dokumendid (6) Transpordi- ettevõte

4. Kontsernisisene riskikindlustus (A.Kraus)USA emafirma ja kontserniettevõtete vahelised nõuded-kohustused (USD) $20 $30 $25 $10 $10 $40 $35 $30 $40 $60 $30 $20

5. Kahepoolne tasaarveldus $10 $15 $25 $20 $10 $10

6. Mitmepoolne tasaarveldus $15 $40

7. Konsolideeritud aruannete koostamise üldpõhimõtted • Konsolideerimine: kontserni finantsaruande koostamine (põhineb IAS 27-l) • Konsolideerimine on vajalik, sest: omanikel on huvi käsitleda kontserni ühtse majandusüksusena • investoritel on vajalik saada infot kontserni kui ühtse majandusüksuse finantsseisukorrast • riikliust seadusandlusest väga paljudes riikide (k.a. Eesti Vabariik)

8. Konsolideeritud aruande koostamine (raamatupidamisseaduse § 27 alusel) • (1) Konsolideeriv üksus on emaettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane, kellel on valitsev mõju teise raamatupidamiskohustuslase üle. Valitsev mõju võib muu hulgas tuleneda järgmistest asjaoludest:1) suurem kui 50%-line osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses;2) seadusest või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega nimetadavõi tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest. • (2) Konsolideeritav üksus on tütarettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane, kelle üle teisel raamatupidamiskohustuslasel (konsolideerival üksusel) on valitsev mõju. • (3) Konsolideeriv üksus koos ühe või mitme konsolideeritava üksusega moodustavad konsolideerimisgrupi. • (4) Konsolideerimine on konsolideerimisgruppi kuuluvate raamatupidamiskohustuslaste aruannete ühendamine nii, nagu oleks tegemist ühe raamatupidamiskohustuslasega.

9. Konsolideerimise üldpõhimõtted • konsolideeritud kasumiaruanne sisaldab ainult neid tehinguid, mis toimusid väljaspool kontserni olevate ettevõtetega • konsolideeritud kasumiaruandes näidatakse: • kasum, millest on elimineeritud kontsernisisesed kasumid ja kahjumid • teiste vähemusaktsionäride osa kontserni kasumist proportsionaalselt nende häältele • konsolideeritud bilansis näidatakse: • ainult kontserni nõuded ja kohustused kontserniväliste ettevõtetega • kontserni teistelt ettevõtetelt ostetud varud ja põhivara kontserni esmases sisseostuhinnas • ainult emaettevõtte omakapital • ainult kontserni ettevõtete investeeringud väljapoole kontserni • kontserniväliste vähemusaktsionäride vähemusosa omakapitalist proportsionaalselt nende häältele • tütarettevõtte omandamisel kallimalt(odavamalt) kui tema netoväärtus, tekib kontserni bilansis positiivne (negatiivne) firmaväärtus

10. Erandid (EV RP seadus) • 1) äriühing, kelle aktsiate või osadega esindatud häältest vähemalt 90% kuulub Eestis registreeritud konsolideerivale üksusele, kes on kohustatud koostama konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande;2) äriühing, kelle aktsiate või osadega esindatud häältest vähemalt 90% kuulub lepinguriigis registreeritud konsolideerivale üksusele, kes on asukohamaa seaduste kohaselt kohustatud koostama konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande;3) konsolideeriv üksus, kelle vähemalt kaks järgmisest kolmest konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on väiksemad kui: äriühingul müügitulu (netokäive) ja teistel raamatupidamiskohustuslastel tulu 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10;4) konsolideeriv üksus, kelle konsolideeritavate üksuste bilansimahud kokku ei ületa 5% konsolideeriva üksuse bilansimahust ja müügitulu ei ületa 5% konsolideeriva üksuse müügitulust;5) konsolideeriv üksus nende äriühingutest konsolideeritavate üksuste osas, kelle aktsiad või osad on omandatud kauplemiseks või edasimüümise eesmärgil lühiajalise perioodi jooksul.

11. Konsolideerimisprotseduurid tütarettevõtte omandamisel • elimineeritakse ema investeering tütresse • tütre valduses olevad ema aktsiad näidatakse konsolideerimisel ema tresooraktsiatena • elimineeritakse tütre omakapitali kõik komponendid (aktsiakapital, aažio, reservid, jaotamata kasum) • elimineeritakse vastastikused nõuded ja kohustused • näidatakse vähemusosa tütre aktsiakapitalis konsolideeritud bilansi eraldi real • netovara reaalväärtus = vara reaalväärtus - kohustuste reaalväärtus, kus reaalväärtus = väärtus turuhinnas investeering - netovara reaalväärtus = firmaväärtus • kui vara reaalväärtus ületab vara bilansilist väärtust, siis lisatakse konsolideeritud bilansi vastavale varale üleshindluse summa (või vähendatakse allahindluse võrra) • Kui ema osalus on alla 100%, siis võetakse konsolideeritud bilanssi ainult emaettevõttele kuuluv proportsionaalne osa

12. Äritegevuse tulemusmõõdikud • Müügitulud • Tegevuskulud = Ärikasum enne kulumit (EBITDA) • Kulum = Ärikasum (-kahjum) +- Finantstulud ja –kulud = Majandustegevuse kasum (kahjum) (EBT) • Tulumaks = Puhaskasum (-kahjum) (Net Profit)

13. Tegevuse marginaalid • Brutomarginaal % - Gross margin % • Tegevuse marginaal % - Operating profit margin % • Majandustegevuse marginaal % - Management/Business margin % • Tasuvusmarginaal – Net operating margin %, Profit margin % • Tegevusmarginaalide abil analüüsitakse kasumiaruandes esitatud või tuletatavate tulemite suhet müügituludesse. Neid kasutatakse võrdluses teiste ettevõtetega ning nad on kasumiaruande vertikaalanalüüsi (kasumiaruande kirjete osakaalu analüüsi) väljundid

14. Brutomarginaal% • Brutomarginaal näitab, mitu % igast müügitulu kroonist on alles peale müüdud kaupade ja teenuste kulude mahaarvamist. Suhtarvu arvutatakse kasumiaruande skeem II baasil • Brutokasum x 100 Müügitulud • Rusikareeglit ei ole, võrdle teiste ettevõtetega samal tegevusalal • Suhtarvu saab kasutada ainult nende ettevõtete puhul, kes kasutavad kasumiaruande skeem II

15. Tegevuse marginaal/tasuvus % • Suhtarv näitab, mitu % igast müügitulu kroonist on alles enne finantskulusid ja tulumaksu. Võrreldakse samal tegevusalal tegutsevate ettevõtetega, kuna suhtarv näitab tegevuse efektiivsust ja ei kajasta finantseerimisviisi • Kasum enne finantskulusid ja makse (EBIT) x 100 Müügitulud • Saab kõikide ettevõtete puhul arvestada • Rusikareegel – peaks olema positiivne • Võrreldakse teiste sama tegevusala ettevõtetega • Olukord paraneb, kui EBIT suureneb või müügitulud vähenevad

16. EBITDA • Paralleelselt analüüsitakse EBITDA suhet müügituludesse. EBIT ja EBITDA marginaali väljatoomine on tingitud asjaolust, et üks ettevõte investeerib põhivarasse, orienteerudes kvaliteetse toodangu strateegiale, teine elab “vanast rasvast” niikaua kui võimalik – teise marginaalid on sel juhul kõrgemad ja vabad rahavood suuremad. Samal ajal võib paari aasta pärast märgata teise ettevõtte kasvu seiskumist.

17. Majandustegevuse marginaal/tasuvus % • Näitab, mitu % igast müügituluna kajastatud kroonist on alles peale finantskulude mahaarvamist • Majandustegevuse kasum x 100 Müügitulud • Saab kõikide ettevõtete puhul arvestada • Sõltub ettevõtte kapitalistruktuurist ja võõrkapitali kuludest • Rusikareegel: peaks olema positiivne • Olukord paraneb, kui majandustegevuse kasum suureneb või müügitulud vähenevad • Võrdle teiste sama tegevusala ettevõtetega, kellel on sama kapitali struktuur

18. Tasuvusmarginaal • Tasuvusmarginaal % näitab, mitu % igast müügitulu kroonist on alles pärast finantskulude ja tulumaksu mahaarvamist • Puhaskasum x 100 Müügitulud • Saab arvestada kõikide ettevõtete puhul • Rusikareegel – peaks olema positiivne • Olukord paraneb, kui puhaskasum suureneb või müügitulud vähenevad

19. Vara tasuvus ja rentaablus % • Vara tasuvus: näitab vara tasuvust enne maksustamist. Tasuvus peab võrduma või ületama kapitali hinda. Varade tasuvusest kaetakse maksud, võlausaldajate intressid ja omanike dividendid • Kasum enne intresse ja makse (EBIT) x 100 Keskmine vara • Rusikareegel: peaks olema positiivne • > riskivaba intressimäär • > hoiuste tootlikkus • > keskmine finantskulude määr • > tegelik kaalutud keskmine kapitalikulu • Olukord pareneb, kui EBIT suureneb või keskmine vara väheneb • Tegevuse tasuvus x Vara käibesagedus = Vara tasuvus

20. Vara rentaablus • Näitab vara maksudejärgset tootlikkust • Puhaskasum x 100 Keskmine vara • Rusikareegel – peaks olema positiivne • > keskmine maksudejärgne finantskulude määr • > keskmine tegelik kaalutud kapitalikulu • Olukord paraneb, kui puhaskasum suureneb või keskmine vara väheneb • Investeeritud kapitali rentaablus (ROIC) • EBIT või ärikasum Intressikandvad kohustused ja omakapital

21. Omakapitali tasuvus ja rentaablus% • Suhtarv näitab omakapitali tootlikkust enne maksustamist (OpROE %) – Omakapitali tasuvus • Majandustegevuse kasum x 100 Keskmine omakapital • Rusikareeglit ei ole • Olukord paraneb, kui majandustegevuse kasum suureneb või keskmine omakapital väheneb • Omakapitali rentaablus % • Puhaskasum x 100 Keskmine omakapital

22. Omakapitali rentaabluse Du Pont esitus Puhaskasum Tasuvuse marginaal Müügitulud Vara rentaablus ROA Vara käibesagedus Keskmine vara Omakapitali rentaablus ROE Keskmine vara Finants- võimendus Keskmine omakapital