210 likes | 578 Views
Missa sissejuhatus. Jumalateenistuse sisu ja vormi käsitlev jutluste sari Viljandi Jaani kirikus II. Jumalateenistusel kasutatavad sümbolid. Sõna (tekstid) Visuaalsed sümbolid Liigutused Muusika Vaikus. Missa struktuur. Sissejuhatus Sõna Armulaud (Püha Õhtusöömaaeg) Läkitamine.
E N D
Missa sissejuhatus Jumalateenistuse sisu ja vormi käsitlev jutluste sari Viljandi Jaani kirikus II
Jumalateenistusel kasutatavad sümbolid • Sõna (tekstid) • Visuaalsed sümbolid • Liigutused • Muusika • Vaikus
Missa struktuur • Sissejuhatus • Sõna • Armulaud (Püha Õhtusöömaaeg) • Läkitamine
SISSEJUHATUS EHK ALGUSLITURGIA • Missa sissejuhatus ehk algusliturgia ühendab koguduse ja valmistab ta ette Jumala Sõna ja armulaua jaoks. See on otsekui häälestumine Sõna kuulmiseks ja armulaua vastuvõtmiseks • Alguslaul • Tervitus • Ühispiht • Issand, halasta • Au olgu Jumalale • Päeva palve
Ettevalmistus enne missat • Võimalus nädala sees või pühapäeva hommikul lugeda läbi pühapäeva piiblitekstid ja mõtiskleda nende üle • Kodune palve pühapäeva hommikul üksinda või perekonna ringis • Kirikutee – võimalusel võta aega ja jaluta • Kirikusse sisenedes – vaikne palve uksel • Vaikushetked enne missa algust – kas need on võimalikud ja vajalikud? • Kirikukellade helistamine
protsessioon • Jumalateenistus võib alata protsessiooniga, mille käigus vaimulikud ja missal teenivad ilmikud liiguvad üheskoos altari ette • Protsessioon tuletab meelde Jumala rahva rändamist taevase kodumaa poole. • Samuti väljendab protsessioon – eriti kui selle ees kantakse risti – Kristuse tulekut maailma ja koguduse keskele ning Kristuse järgimist. • Kogudus väljendab oma liitumist protsessiooniga püsti tõusmisega
protsessioon • Jumalateenistus võib alata protsessiooniga, mille käigus vaimulikud ja missal teenivad ilmikud liiguvad üheskoos altari ette
alguslaul • Muusika on jumalateenistuse ja kirikliku talituse osa, mis aitab kogudusel osaleda liturgias, tunnistada ja väljendada oma usku, palvetada ja ühiselt vastata kuulutatud sõnale • Alguslaul juhatab jumalateenistuse sisse • Alguslaul väljendab pühapäeva (püha) teemat, kokku tuleva Jumala rahva osadust ning häälestab koguduse Jumala ligiolu kogemiseks
Psalm • Psalm on Piiblist Psalmide (Laulude) raamatust võetud palve-, ülistus-, tänu- või patukahetsuslaulu tekst. Psalmid on kõige vanemad kristlikud laulud • Kirikukäsiraamat annab igaks pühapäevaks ja pühaks sobiva sisuga psalmi, mis haakub selle pühapäeva piiblilugemistega • Psalmi võib lugeda või laulda introituspsalmina (alguslaulu asemel või selle järel) või Vana Testamendi lugemise vastusena
PSALM • Vanas jumalateenistuskorras luges õpetaja psalmi peale alguslaulu, kogudus vastas sellele lauldes NÕNDA KUI ALGUSES OLI… • Uues jumalateenistuskorras peame soovitavaks, et kogudus loeks või laulaks kogu psalmi • A) koor laulab psalmi alguslaulu asemel või kombineerituna koos kogudusega • B) kogudus loeb psalmi üheskoos VT lugemise järel
tervitus • Liturg: ISA JA POJA JA PÜHA VAIMU NIMEL. • Kogudus: AAMEN. • Nendes sõnades väljendub jumalateenistuse kolmainsuslik iseloom ja meie kokkutulemise alus. • Liturg ja kogudus võivad õnnistada endid ristimärgiga
tervitus • Liturg: ISSSAND OLGU TEIEGA • Kogudus: JA SINU VAIMUGA • Liturgi ja koguduse omavaheline tervitus on Issanda ligiolu soovimine – õigupoolest selle soovimine, et me tunneksime ja kogeksime Issanda ligiolu ja lähedust • Siinkohal võib liturg tutvustada ka pühapäeva teemat ja iseloomu
ühispiht • Kogudus valmistab end ühise pihiga Jumala sõna kuulamiseks ja armulauale tulekuks • Ühispiht (meeleparandusakt) lähtub ristimisest, see on ristimise meenutamine ja tagasipöördumine ristimises saadud armu juurde • Liturg valmistab patutunnistuse ette lühikese kõne või manitsusega, mis võib olla seotud kirikuaasta või pühapäeva teemaga • Meie koguduses on tavaks enne patutunnistust VAIKUSHETK
ühispiht • Jumalateenistuse vihikus on kaks patutunnistuspalvet: pikem (traditsiooniline) ja lühem • Kogudus loeb patutunnistuspalvet üheskoos • Liturg kuulutab pattude andeksandmist (absolutsioon), tehes koguduse üle ristimärgi. Samal ajal võivad koguduseliikmed õnnistada end ristimärgiga. • Kogudus vastab lauldes: AAMEN.
AAMEN • Aamen on palve lõpus olev lühike heebrea keelest kõigisse keeltesse tõlkimata üle võetud kinnitus ja tunnistus: ‚tõesti!, sündigu nii!’ • Jumalateenistusel aamenit öeldes või lauldes ühineb kogudus liturgi või eestpalvetaja peetud palvega ja tunnistab selle oma ühiseks palveks • Aameniga võtab kogudus õnnistuse ja armukuulutuse vastu, ülistab ja tunnistab Jumalat.
Issand, halasta (kyrie) • Vanemas liturgias liitus see patutunnistusega, kuid on oma sisult avaram • Pühakirjas on see Jumalaga kooskõlas oleva inimese põhipalve (Matteuse 9:27; 15:22) • Halasta, heida armu, pöördu mu poole, kuule mind, tõtta mulle appi, ära hülga mind, õnnista mind • See palve toetub esimesele käsule: MINA OLEN ISSAND, SINU JUMAL, SUL EI TOHI OLLA MUID JUMALAID MINU KÕRVAL • Siin pöördub kogudus JUMALA poole ja tunnistab ta oma ainsaks aitajaks
KYRIE-LITAANIA • Liturg laulab kolm palvet, mis võivad olla seotud kirikuaasta perioodi teemaga, kogudus vastab kõigile palvetele ISSAND, HALASTA; KRISTUS, HALASTA; ISSAND, HALASTA
AU OLGU JUMALALE (gloria) • Jumalateenistuse esimese osa (sissejuhatuse) kõrghetk • Liturg: Au olgu Jumalale kõrges • Kogudus: Ja maa peal rahu ja inimestest hea meel. • Luuka 2:14 – jõuluööl kõlanud inglite laul • Jeesuse sündimises andis Jumal vastuse inimkonna palvetele ja sügavamatele vajadustele
LAUDAMUS VÕI ÜLISTUSLAUL PÜHALE KOLMAINSUSELE • Laudamus on vanakiriklik hümn, mida lauldakse suurtel pühadel või ka igal pühapäeval vaheldumisi liturgi (eeslaulja, koori) ja koguduse poolt • Ülistuslaul Pühale Kolmainsusele: Kas AU KIITUS OLGU IGAVEST (KLPR 1:1) või mõni teine sobiv laul lauluraamatust.
PÄEVA PALVE • Päeva palve kajastab pühapäeva või kirikupüha teemat, võtab kokku algusliturgia ja juhatab edasi sõnaliturgiasse • pöördumine – nimetatakse, kelle poole kogudus pöördub, ja väljendatakse seda, kellele palvetaja oma lootuse paneb; • meenutamine – tuletatakse meelde Jumala tegusid ajaloos koguduse ja kogu ristirahva keskel ja tänatakse Jumalat selle eest. Meenutamine võib sisaldada ka tänu Jumala abi ja tegutsemise eest
PÄEVA PALVE • palumine – siin tuuakse Jumala ette inimeste olukord ja vajadused, milles palutakse Jumalalt sekkumist ja abi. Palves toetub kogudus mitte oma headusele ja võimekusele, vaid Jumala tegudele ja armule; • kokkuvõte – palve lõpeb lõpusõnadega, mis toonitavad, kellele palve ja tänu usaldatakse ja kelle nimel palvetatakse; • aamen.