Aastaaegade vaheldumine, soojusvööd, õhu liikumine, tuulte geograafia, õhumassid.

1. Aastaaegade vaheldumine, soojusvööd, õhu liikumine, tuulte geograafia, õhumassid. Janar jõgi 8c 2011/12

2. Sisukord. • Aastaaegade vaheldumine • Õhumassid • Kliima vöötmed

3. Aastaaegade vaheldumine. * Päeva ja öö vaheldumine tingitud Maa pöörlemisest ümber oma telje. 1 täispööre 24 tunniga. * Aastaaegade vaheldumine tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese. 1 täistiir 1 aastaga ehk 365 päevaga. * Maa on orbiidi tasapinna suhtes kaldu 23,5 º nurga all. Tiirlemise vältel see nurk ei muutu. * Seetõttu saab Päike seniidis olla ekvaatorist kuni pöörijoonteni.

4. Õhumassid Õhumass - tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused . Erinevate omadustega õhumassid tekivad eri laiuskraadidel.

5. Kliimavöötmed. • Polaarne kliimavööde Polaarses kliimavöötmes esineb aastaaegadest ainult talv. Seal esineb polaaröö ja polaarpäev, vastavalt sellele erineb ka temperatuur. Polaarpäeval, kui Päike paistab pool aastat järjest, tõuseb õhutemperatuur isegi 10-15 külmakraadini. Talvel, kui Päikest sealsetele aladele üldse ei jõua, on külma isegi kuni 50 kraadi. Kohati võib Antarktikas lume paksus ulatuda kuni 4 kilomeetrini.

6. Lähispolaarne kliimavööde • Lähispolaarsed kliimavöötmed paiknevad suhteliselt kitsaste vöödena polaarjoonte läheduses. • Talviti on siin valitsevateks külmvöö ja suvel parasvöö olud ning tingimused. Lõunapoolkeral, Lähis-Antarktikas, on talviti valdavateks tuuled, mis puhuvad sisemaalt ja muudavad talved seal eriti külmaks ja karmiks. • Suvedki on seal üsna karmid, kuna soojemat õhku toovad tsüklonid liiguvad tavaliselt paralleelselt rannikuga ja mõjutavad kliimat üsna vähe.

7. Parasvööde • Parasvöötme merelist kliimat iseloomustavad üsna jahe suvi ja pehme talv. Mereline kliima on valitsev ookeanidele lähematel aladel, kust läänetuuled toovad niisket õhku ja tekitavad sademeid. Suvel toovad need õhumassid endaga kaasa jahedamat õhku, mistõttu ongi suved jahedamad. Talvel aga pehmendab ookeanilt tulnud suhteliselt soojem õhk kliimat oluliselt ning väga madalaid temperatuure ei esine. Parasvöötme kliima on valitsevaks ka Eestis ja üldse suuremas osas Euroopas.

8. Lähistroopiline • Lähistroopiline kliimavööde jääb peamiselt 30. ja 40. laiuskraadi vahele. Piirneb ta ühelt poolt troopilise kliimavöötmega ja teiselt poolt parasvöötmega. • Suved on enamasti kuivad ja kuumad, talved aga pehmed ja vihmased. • Talvel toovad läänetuuled Atlandi ookeanilt niisket parasvöötme õhku, mistõttu on Vahemeremaades talv soe, tuuline ja vihmane. Isegi lumesadu pole väga haruldane, kuid püsivat lumikatet siiski ei teki.

9. Troopiline kliimavööde • Aastaringselt valitseb troopikas kõrgrõhuala. Suvisel ajal võib temperatuur päeval tõusta 50 kraadini ja isegi üle selle. • Kuna õhk on aga kuiv, jahtub see öösel kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. Talvisel ajal käib päike juba tunduvalt madalamalt ning päevane keskmine õhutemperatuur on 20 kraadi ringis, öösel võib temperatuur langeda aga ka alla nulli • Troopilise kliima aladele jäävad maailma suurimad kõrbed nagu Sahara, Araabia ja Austraalia.

10. Lähisekvatoriaalne kliimavööde • Lähisekvatoriaalne kliimavööde asub kahel pool ekvaatorit, piirnedes ühelt poolt ekvatoriaalse ja teiselt poolt troopilise kliimavöötmega. • Selle kliimavöötme põhiliseks tunnuseks on kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. • Talved on kuumad ja kuivad ning suved samuti kuumad, kuid vihmased. Lähisekvatoriaalne kliima on näiteks ulatuslikel aladel Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Põhja-Austraalias ning Lõuna-Aasias.

11. Ekvatoriaalne kliimavööde • Ekvatoriaalne kliimavööde asub ekvaatori- lähedastel aladel. Kuna päike asub kõrgel horisondil ja valitsevad tõusvad õhu-voolud, püsib aasta läbi kõrge temperatuur ja sajab väga palju. Keskmiselt on sademeid aastas 1500-2000 mm, õhk on pidevalt palav ja väga niiske. Kuu keskmine temperatuur ja sademete hulk muutub vähe.

12. Mäestikud.