Tervisliku ja edendava koolikeskkonna kujundamine

1. Tervisliku ja edendava koolikeskkonna kujundamine Jelena Tomasova Tervisekaitseinspekstioon Peadirektori asetäitja arenduse alal Pärnu 31.01.08

2. Laste elu koondub

3. Laste tervist mõjutavad • Kodukeskkond • Eluviis • Koolikeskkond • Väliskeskkond

4. Kooliõpilaste tervis Igal aastal kasvab: • lampjalgsete • nägemishäirete • allergiaga • rühihäiretega õpilaste arv

5. Viimase viie õppeaasta jooksul on õpilastel sagenenud • suhkrutõbi – 1,2 korda • rasvumus – 1,1 korda • ülekaalulisus – 1,2 korda • alatoitumus – 2,8 korda • respiratoorsed allergiad – 1,3 korda • astma – 1,6 korda.

6. INIMESE TERVIST MÕJUTAVAD • 10% ARSTIABI • 20% PÄRILIKKUS • 20% KESKKOND • 50% ELUVIIS

7. Lapsed ja keskkond • Lapsed on erakordselt haavatavad. Nende kasvuajal esineb erilise vastuvõtlikkuse perioode, mil laste organid ja elundkonnad alluvad keskkonnamõjudele eriti kergesti

8. Kool • on ennekõike koht, kus luuakse õpilastele võimalused hariduse omandamiseks • on koht, kus kujundatakse tervisliku eluviisi harjumusi ja väärtusi Koolikeskkonnast ja õppekorraldusest sõltub suuresti lapse vaimne ja füüsiline tervis

9. Koolikeskkond (millised tegurid mõjutavad?) • Siseõhu kvaliteet • Kooliruumide valgustatus • Kooliruumide korrashoid • Koolimööbel • Õpi- ja kasvatuskorraldus • Kehalise kasvatuse tingimused koolides • Toitumine

10. Koolikeskkonnaga seotud terviseriskid • Ebakvaliteetne siseõhk – peavalu, kontsentreerumishäired, seletamatu väsimus, riniit, allergilised reaktsioonid jms • Liigne õpikoormus – stress, väsimus • Kestev nägemistöö mitteküllaldase kunstliku valgustusega töökohal – nägemishäired • Kestev õppetöö ebasoodsates, kasvule mittevastavates tingimustes – lühinägevus, rühihäired, väsimus • Ülemääraselt raske koolikott, eriti algklassides – rühihäired

11. Laste tervis • Laste kehva tervise põhjusi võib olla palju ning tõenäoliselt ei põhjusta tervisehäiret vaid ühe nõude eiramine • Laste kooliväsimuse ja sagenevate tervisehäirete põhjustajateks on vale õpikoormuse ja õpikeskkonna ebasoodsate tingimuste koosmõju

12. Laste tervis • Ühegi koolikeskkonna normeeritud parameetri (pindala ühe õpilase kohta, valgustus, ventilatsioon, koolimööbli suurus jms) kõrvalekalle ei mõju akuutselt ega põhjusta kindlalt haigust või tervisehäiret koheselt. Õpikeskkonna ebasoodsad parameetrid koosmõjus ebaõige õpikoormusega suurendavad laste kooliväsimust ja põhjustavad tervisehäireid aastate jooksul

13. Kooliväsimus • Nimetakse ülemäärast väsimust, mis on seotud kooliga. Kooliväsimuse tunnusteks on pidev väljapuhkamatuse tunne, rusutud meeleolu ja soovimatus koolis käia • Väsimus on oma olemuselt kesknärvisüsteemi kaitsepidurdus organismis, mis viitab füsioloogilistele ressursside kurnatusele, kaitsemehhanismide funktsionaalse aktiivsuse langusele ja adaptatsioonimehhanismide piirilisele seisundile, mis avaldub psühhosomaatiliste kaebuste sagenemise näol, nt peavalu, kõhuvalu

14. Tervisekaitsealane järelevalve • Tervisekaitseinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet tervisekaitsenõuete täitmise üle koolides • Kogu ümbritseva keskkonna riskivabaks muutmine ei ole meie võimuses, kuid järelevalve ja riikliku sunni kohaldamise kaudu on võimalik luua eeldused lasteasutustes tervisliku keskkonna kujundamiseks

15. Kehtiv seadusandlus • RAHVATERVISE SEADUS • §4 lg 8 õppe- ja töötingimused ning õppe- ja töövahendid peavad olema tervisele kahjutud • teenuste osutamine laste-, õppeasutustes ei tohi kahjustada tervist • §3 lg 7 ehitised, rajatised ja transpordivahendid peavad olema projekteeritud ning ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist ning arvestaks liikumispuuetega inimeste vajadusi • Lg 11 ruumide valgustus ei tohi kahjustada nägemist ning peab võimaldama töö-ja õppeülesannete täitmist • joogivesi peab olema tervisele ohutu

16. Kehtiv seadusandlus • PÕHIKOOLI- JA GÜMNAASIUMISEADUS • ERAKOOLISEADUS • Sm 29.08.2003. a määrus nr.109 “Tervisekaitsenõuded koolidele” • Sm 07.06.2004. a määrus “Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele” • Sm 27.03.2001. a määrus nr.36”Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele”

17. Kehtiv seadusandlus • TOIDUSEADUS • Sm 27.06.2002. a määrus nr.93 “Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis” • VV 15. 03. 2007. a määrus nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele” • Sm 31. 06. 2001. a määrus nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”.

18. EVS standardid • SISEKLIIMA • Valgus ja valgustatus • Mööbel ( Haridusasutuste toolid ja lauad)

19. Tervisekaitsenõuded • puudutavad klassiruumide valgustatust, õhutatust, laste jaoks eakohase koolimööbli kasutamist, õppekorraldust ja tervislikku toitumist

20. TKI eesmärgiks • on juhtida tähelepanu tervisekaitsealastele puudustele, et aidata seeläbi kaasa laste jaoks tervislikuma õpi- ja kasvatuskeskkonna loomisele

21. Tervisekaitseinspektsiooni poolt vaadatuna on hea tõdeda, et aasta-aastalt tõuseb nende koolide osakaal, kus muu kõrval pingutatakse ka selle nimel, et lastel oleks tagatud ka tervise arenguks sobivad tingimused.

23. Tervisekaitsealased probleemid koolides Siseõhukvaliteet • 2005-2006. aastal läbi viidud koolide siseõhu uuringu tulemuste kohaselt ei vastanud süsihappegaasi kontsentratsioon siseõhus nõuetele ligi kolmveerandis uuritud koolides • Järelevalve käigus tõdeti, et paljudes koolides tuulutatakse klassiruume väga harva. Õpilased on vahetundide ajal klassides, aknaid ei avata ja nii käivad kabinetsüsteemiga koolides lapsed sageli ühest õhutamata ruumist teise

24. Tervisekaitsealased probleemid koolides • Koolides, kus on olemas mehhaaniline ventilatsioon, ei lülitata seda pahatihti raha kokkuhoiu nimel tööle või pannakse tööle poole võimsusega, mis ei taga siseõhu puhtust nõutaval tasemel • Probleemiks osutus ka juba paigaldatud ventilatsioonisüsteemi hoolduslepingute puudumine, mille tulemusena võivad halvasti hooldatud ventilatsioonisüsteemid põhjustada hoopis paljude haigustekitajate levikut ja allergiat.

25. Süsihappegaasi mõõtmise tulemused koolides

26. Tervisekaitsealased probleemid koolides Õppekorraldus • Laste õpitegevus ja puhkus ei ole tasakaalus • 9 -12 ndate klasside õpilaste koolipäev on pikk ning on võrreldav täiskasvanute tööpäevaga • Koolilapse tööpäev koos kodutööga on 12 tundi, mis on pikem, kui täiskasvanute tööpäev • Laste koolipäev on ülemäära väsitav ning sellest tulenevalt ebatervislik • Õppekoormuse kontrollimisel ei arvestatud kehalise kasvatuse, muusika, tööõpetuse ja kunstiõpetuse arvestuste ja tunnikontrollide tegemise aega

27. Tervisekaitsealased probleemid koolides Õppekorraldus 2007. a kontrolli tulemused: • 17 % koolides ületas nädala koormus lubatut • 23% koolides oli kontrolltöid planeeritud esmaspäevale ja reedele • 20% koolides oli kontrolltöid planeeritud esimesele ning viimasele õppetunnile • 16% koolides anti 1.klassis koduseid õpiülesandeid • 15% koolides pikapäevarühmas osalevad õpilased ei saa koolis täiendavat eine- või lõunasööki

28. Tervisekaitsealased probleemid koolides Valgustatus ja koolimööbel • Mitmetes koolides ei vastanud koolitahvlite valgustatus nõuetele • 72 % kontrollitud koolidest, võib ühe olulisema puudusena välja tuua asjaolu, et koolilaudu ja istmeid ei ole võimalik lapse kasvule vastavalt reguleerida • Mitmes koolis vajaks kasutatavad koolipingid ammu väljavahetamist ja mõnel pool tuleks suuremat tähelepanu pöörata mööbli paremale paigutusele klaasiruumis

29. Tervisekaitsealased probleemid koolides Arvutiklassid • Arvutiklassides napib põrandapinda, õpilasi on korraga klassis liiga palju • Arvutiklassid puudusid 19 protsendil kontrollitud koolidest Spordirajatised • 2007. a andmete põhjal puudus viiendikul koolidest oma võimla • 17 protsendil koolidest ei olnud spordiväljakut • On koole, kus õpilastel pole võimalikpärast kehalise kasvatuse tundikasutada duširuume • Kooliujulates ebarahuldavad vee analüüside tulemused • Ujula ruumide puudulik koristus

30. Tervisekaitsealased probleemid koolides Toitumine • pooltel juhtudel ei vastanud kokkade teoreetiliste arvestuste tulemused toidu kalorsuse osas tervisekaitse nõuetele. Sellised arvutused sageli kas puudusid või ei olnud usaldusväärsed • Kontrollitud koolidest veerandis oli koolisööklale lisaks olemas ka puhvet ja neist vaid pooltes võis pidada pakutavat toiduvalikut tervislikku toitumist soodustavaks • Rikkumisi avastati ka söögiaja kestvuse osas. Enam esines rikkumisi suurtes koolides, kus õpilaste suure arvu tõttu lühendatakse söögivahetundide pikkust • Koolitoidu riigipoolse toetusega on sööjate arv koolides suurenenud ning õpilased ei mahu enam söögisaalidesse. Näiteks, kui lõunat pakutakse 4 korda päevas, siis sööb esimene vahetus lõunat juba kell 9.30, mis ei ole kooskõlas lapse füsioloogilise vajadusega

31. Tervisekaitsealased probleemid koolides • Ülemääraselt raske koolikott, eriti algklassides!!!!!

32. Sihtuuringud 1. “Allergiat ennetav keskkond koolides” Eesmärk: uurida ja hinnata koolikeskkonna seisundit Tallinna ja Pärnu linna koolides; välja selgitada allergikute osakaal küsitletud õpilaste hulgas; • tõsta koolipersonali teadlikkust väliskeskkonnast pärinevate allergeenide, allergia põhjuste ja ennetavate meetmete osas; aidata kujundada koolikeskkonda allergikutele soodsamaks. 2. “Õpilaste toitumine koolis” Eesmärk: uurida õpilaste toitumist, tuua välja võimalikud puudujäägid kooliõpilaste toitumises, väärtustada ja kinnistada tervisliku toitumise harjumusi ning juhtida toidukäitlejate, kooliomanike, koolijuhtide, hoolekogude, õpilaste ja lastevanemate tähelepanu tervisliku toitumise olulisusele

33. Õpilaste vaktsineerimise ajakava • 7 a difteeria+teetanus ; poliomüeliit • 12 a difteeria+teetanus • 13 a leetrid+mumps+punetised; B-viirushepatiit • 17 a difteeria+teetanus

34. Vaktsineerimisega hõlmatus • 1999 – 2004. a vaktsineeriti 12-13-aastaseid koolilapsi B-hepatiidi vastu • 2000/2001 õ-a 5528 õpilast, 90,8% • 2001/2002 õ-a 5757 õpilast, 94,2 %

35. Äge B-viirushepatiit. Haigete jaotus vanuse järgi, 1997-2006

36. INIMENE KUI TERVIK individuaalne SISEMINE VÄLIMINE kollektiivne

37. Kehaline transformatsioon Kas ma olen normaalne?

38. Viimase aastakümne jooksul on oluliselt muutunud eesti tütarlaste kehakuju 22.05 kg/m2 23.23 kg/m2 20.25 kg/m2 1926 1985 1997

39. “kõik ju teevad nii”

40. Noorte seksuaalkogemus USA-s % eluaastad Alan Guttmacher Institute

41. Mida oleks vaja teha?

42. Tervisliku ja edendava koolikeskkonna kujundamine Kus on siin tervisekaitse tegevusväli? s

43. Mida on vaja? • Arendada koolis koolitervishoiu süsteemi, mis võimaldab õpilastel omandada tervist arendavat eluviisi ja oskuseid kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu saavutamiseks • kõikide koolikeskkonnas tervisekaitse, terviseedendamise ja haiguste ennetamise tegevust läbi viivate isikute koostöö arendamine (arst, kooliõde, hambaarst, psühholoog, eripedagoog, kooli sotsiaalpedagoog ja tervisekaitse spetsialist)

44. Tervist säästva ja edendava koolikeskkonna kujundamisel tuleb lähtuda: • heast hügieenitavast; • tervisekaitsenõuetest; • EV Lastekaitsestrateegiast; • tervisetrendidest; • ja sellest, et inimese tervist mõjutavatest teguritest moodustab keskkonna ja eluviisi mõju ca 50%.

45. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!