LUULE LÄÄNE-EUROOPAS JA USA-s XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM I

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS JA USA-s XIX sajandi II poolelSÜMBOLISMI Eelkäijad, mõjutajad, tunnused TPL 2009 – 2012

19. sajandi II pool Alates 1830. aastatest hakkas kirjanduse ja kunsti üldpilt teisenema: proosas võeti kasutusele realistlik ja naturalistlik meetod; luules valitses sümbolism; kujutavas kunstis oli sümbolismi paralleelnähtuseks impressionism.

Claude monetlapromenadesurlafalaise

Sümbolism • ... on üleeuroopalise leviku ja tähtsusega kirjandusvool, mis tekkis 19. sajandi viimasel veerandil prantsuse luules. • Sümbolismile valmistas pinna ette Charles Baudelaire. • Nime andis voolule Jean Moréas* sümbolismi manifestiga (1886). • Sümbolismi suurkujud on Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, StéphaneMallarmé. _________ * kreeka literaat (1856–1910), kes kirjutas prantsuse keeles

MIS ON SÜMBOLISMIS UUT? • Suurim erinevus romantismist oli see, et luuletajad hoidusid isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. • Oma elutajumust anti edasi viimistletud kujundite kaudu. • Metafoorid peitsid vihjeid ja varjundeid, varjundid koos kõlaefektidega lõid sümboleid. • Sümbolid on meelelised kujundid, mis vihjeliselt annavad edasi mingit vaimset-filosoofilist tajumust. • Sümbolistlik kirjandus ja kunst ei taotle, et vastuvõtjad sümbolit ühesuguselt mõistaksid. • Sümbolistliku kujundi juures pidi säilima teatud „hämarus”.

THÉOPHILE GAUTIER (1811–1872) • ... oli prantsuse kirjanduses sümbolistliku suuna algataja; • ...väljendas „kunst kunsti pärast”-põhimõtet oma kunstnikuromaanis „Preili de Maupin” (1835); • ...on öelnud: Ma armastan asju ja inimesi pöördvõrdeliselt selle kasuga, mida nad mulle toovad. Kunstiteos on seda hinnalisem, mida vähem temast kasu on. Nadari foto aastast 1856

Kunst kunsti pärast • Sümbolismi iseloomustab „kunst kunsti pärast”-suhtumine, l’artpourl’art: • kunstniku kohus pole kaasa elada ühiskondlikele sündmustele ega väljendada kõlbelisi ideaale; • kunst peab piirduma iseendaga, st kunsti ülim eesmärk on peen ja viimistletud kunst, mis peegeldab autori sisemisi tajumusi; • puhta kunsti põhimõttest võrsub estetism (nt Oscar Wilde).

SÜMBOLISM JA NATURALISM • Sümbolism arenes rööbiti naturalismiga, vältides vastureaktsioonina sellele kõike kasvatuslikku, moraliseerivat, ühiskondlikku. (Tegelikkuses oli ühiskonnas toimuva suhtes ükskõikseid kunstnikke-kirjanikke vähe.) • Kuigi nende kahe suuna vaimsus oluliselt erines, leidus ka sarnasusi: • neutraalse ja ebaisikliku kaemuse taotlus; • meelelisus (lihalikkus, seksuaalsusega seonduv.)

pettumusmeeleolud • Suurt osa sümbolistlikku luulet iseloomustab elupettumuse pessimistlik filosoofia: • sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukann inimene on. • XIX saj lõpu sümbolismi on nimetatud dekadentlikuks, st mandunud kunstiks ja kirjanduseks.

DEKADENTS • XIX saj lõpus levisid (Prantsusmaal) hukkumise ja maailma lõpu eelaimused – findesiécle. • Mõiste décadence (‘langus, allakäik, mandumine’) tuli kasutusele XIX saj 2.poolel. • Théophile Gautier kasutas seda sõna Baudelaire’i „Kurja lillede” 2. trüki eessõnas 1868. aastal, kirjutades: • „See on vananeva tsivilisatsiooni äärmise küpsuse astmeni jõudnud kunst, mille stiil on keeruline, tihe, täis varjundeid, peenusi, mis avardab keele piire, võimaldab väljendada väljendamatut; neuroosi pihtimused, vananeva kire avaldumine, pahelisus, hullumeelsus, hallutsinatsioon.“

JORIS-KARL HUYSMANS(1848–1907) • Dekadentliku kirjanduse eredaim ja äärmuslikem kuju; • sündinud Pariisis, isa hollandlane; • Peateos „À rebours” (eesti k “Äraspidi”), 1884 • Huysmansi teos mõjutab Dorian Grayd (Oscar Wilde’i nimitegelast). Arthur Zaidenbergi illustratsioon

JORIS-KARL HUYSMANS(1848–1907) • Peateos „À rebours” (“Äraspidi”) (1884) • kujutab degenereerunud aadlisuguvõsa viimase esindaja Jean des Esseintes’i eluviisi, pettumust kõiges, põlgust kõige vastu. Peategelane arvab, et pole ühtegi hinge, kes teda mõistaks, ta põlgab inimkonda. Olles ise rafineeritud esteet, tahab ta enda ümber luua absoluutse ilu maailma: kuhjab oma majja eklektilise kunstikollektsiooni; armastab kõike kunstlikku (nt kunstlilled); talle meeldivad haiged, ebanormaalsed taimed; nimetab alkoholi (likööri) suuoreliks – maitsmissümfoonia; kuldab üle oma kilpkonna – tal on rafineeritult perversne esteetiline maitse.

Sümbolism maalikunstis –GUSTAVE MOREAU (1826–1898) Ilmutus (1874 –76) Autoportree (1850) Moreau’ pildid kaunistasid Huysmansi teose „À rebours”peategelase des Esseintes’i kodu

SÜMBOLISTLIKU LUULE EELKÄIJAD EDGAR ALLAN POE (1809 – 1849) • Kuulsaim kogu „Kaaren ja teisi luuletusi” (1845) • Essees „Poeetiline põhimõte” peab Poe luule ülimaks sihiks hingelise erutuse ja ülenduse ning kõrgema ilu edasiandmist. • Poe luules esines irooniat ja groteski – irooniline eemaldumine kujutatavast, nn esteetiline distants iseloomustas sümbolismi. • Poe otsis luules kõlaefekte, muutes meloodia ja helivarjundid sümboli osaks.

SÜMBOLISTLIKU LUULE EELKÄIJAD CHARLES BAUDELAIRE (1821–1867) • XIX saj prantsuse kirjanduse üks omanäolisematest annetest, varasümbolistlik luuletaja. • Peateos – luulekogu „Kurja lilled” (1857); • proosaluule kogu: „Väikesed poeemid proosas” (1869). • Baudelaire’i luulet iseloomustab lõhestatus, kõikumine madala ja üleva vahel. • Toob luulesse suurlinna ja võõrandumise teema (flanöör, spliin). • J.-P. Sartre nimetab teda enese kohale kummardunud inimeseks, nartsissistiks.

KÕIK POLE SÜMBOLISTID! WALT WHITMAN (1819–1892) • Ameerika kirjanduse „suurim looduslik anne”, demokraatia ja vabaduse ideaalide laulik • Algupärase loomelaadi ja filosoofiaga luuletaja. • Luulekogu „Rohulehed” • Temas nähakse XX saj alguse ekspressionismi eelkäijat. • Esimene lääne luuletaja, kelle loomingus valitses riimita vabavärss – luulevorm, mis alates modernismist XX algul Lääne luules ülekaalukalt valitseb.

Sümbolismi levik • Kirjandusliku sümbolismi kodumaa on Prantsusmaa – Verlaine’i ja Rimbaud’ looming. 1870. aastatel saavutasid need noored poeedid loomingulise küpsuse. • Üleeuroopalise vooluna hakkas sümbolism levima alates 1880-ndatest. • Sümbolistlik luulelaad valitses Euroopa luules XIX ja XX sajandi vahetusel, vaibudes I maailmasõja eel ja ajal. • Ida-Euroopas, sh Venemaal valitses sümbolism luules kuni II maailmasõjani.

SÜMBOLISTLIKU LUULE VORM • Au sees oli klassikaline riimi- ja vormipuhtus, kuid... • uue elujõu sai uudsete rütmide ja struktuuride otsing; • kasutusele võeti ka vabavärss, pms riimitud vabavärss; leidus ka lõppriimita, range rütmi ja silpide arvuta luuletusi, mille salmid jaotati mõtte järgi; • suurimad sümbolistid ise vabavärssi kuigivõrd ei kasutanud; • luuletajal pidi olema täielik vabadus vormi valikul; • vormi tuli allutada sisule.

Henri MatissePunane tuba. Jeanne MÄNGULISUS • Sümbolism tõi luulesse, eriti selle vormi artistlik-mängulisi võtteid. • Mängulisusega kaasnes sageli iroonia ja huumor. • Musikaalsus – kõlaline sugestioon; värsi kõlaline korrastatus pidi vastama väljendatavale meeleolule.

„LUGU” ASENDUB MULJETE JA ELAMUSTEGA • Võrreldes romantilise luulega, vähenes sümbolismis jutustuslikkus. • Isiklike elamuste vahetu ja siiras väljendamine; domineeriv oli väljendus / ekspressiivsus. • Kujundid muutusid iseseisvaks, ei olnud omavahel tihedalt seotud. • Ei taotletud „loo” selget esitust; seda asendasid vaistlikud muljed ja elamused, seosed kujundite vahel. • Kujundid ja nendevahelised seosed ei pruukinud olla loogiliselt arusaadavad.

Sümbolid • Sümbolistid ei pidanud vajalikuks selgust ja arusaadavust; • kujundeile, sõnadele, häälikuile sümboolse tähenduse andmine, nüansside, varjundite ähmasus; • luulesse tuuakse alateadvus, irratsionaalsus, unistuslikkus; • mõtet ja tundeid sugereeritakse sümbolite kaudu, mitte ei kujutata.

Sümbolismist ja sümbolistidest • “Oma äärmuslikes vormides sai sümbolism olla vaid elitaarne mäng. Luksust ülistada surma, dekadentsi, kurjust ja haigusi võisid endale tõesti lubada vaid aristokraatlike maneeridega boheemlased, kes tegid elu kahtlasest pahupoolest iseendile justkui väljavalitute privileegi. Sümbolistid olid enamasti noored kunstnikud ning elades oma osasse liiga tõsiselt sisse või pruukides ennasthävitavalt narkootikume, põlesid ruttu läbi: kes suri noorelt, kes tegi enesetapu või jäi vaimuhaigeks; kes kibestus ja kaotas võime olla loov niipea, kui sajandilõpp läbi.” (Heie Treier “Juugend ja sümbolism”)

Allikad Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999. Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999 A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud T. Liivi loenguis. Wikipedia artiklid Interneti-avarused

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS JA USA-s XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM I