Kodanikuharidus Eestis – kuhu ja kuidas edasi?

1. Kodanikuharidus Eestis – kuhu ja kuidas edasi? Maris Puurmann Avatud Eesti Fond/Balti-Ameerika Partnerlusprogramm Kodanikuhariduse programm 21.02.2007

2. Mis on kodanikuharidus? • ühiskonnas ja riigis toimetulemise õpetus; • teadmiste, kogemuste, väärtushinnangute, sotsiaalsete ja praktiliste oskuste kogum, mida inimene omandab elukestvas õppeprotsessis; • kogum tegevusi, millega antakse noortele ja täiskasvanutele demokraatias aktiivse osalemise ning ühiskonnas oma õiguste kasutamise ja kohustuste täitmise alane ettevalmistus. Peamiseks ülesandeks demokraatliku poliitilise kultuuriloomine, arendamine ja kaitsmine. Kaasaegse kodanikuhariduse põhialuseks aktiivse kodaniku kontseptsioon - kodanik tunneb lisaks seadusekuulekusele huvi ja osaleb poliitikakujundamises ka valimistevahelisel ajal

3. Mis on kodanikuharidus? Kodanikuharidus põhineb kolmel komponendil: • Teadmised – ühiskonnast, kodanikuks olemise võimalustest; • Oskused – intellektuaalsed oskused: analüüsivõime, kriitiline mõtlemine, jms; osalemiseks vajalikud oskused: suutlikkus jälgida avalikus elus toimuvat, arutleda poliitika kujundamise teemadel, mõjutada ühiskonda kodanikualgatusliku tegevuse kaudu; • Väärtushinnangud – omadused mis motiveerivad ühiste huvide nimel tegutsema: kodanikuidentiteet, kriitikameel, koostöövalmidus, seaduste austamine, soovühiskonda parandada.

4. Mis aitab kaasa kodanikuharidusele? • Ühiskonnaõpetus formaalharidussüsteemis • Demokraatlik koolikeskkond • Kodanikukoolitus elukestva õppena • Osalemine vabaühenduste tegevuses • Meedia • Kaasamine ja osalemise julgustamine

5. Probleemid: • Valdkond projektipõhine; • Kodanikuhariduslike programmide rahastamine ebastabiilne, juhuslik ning ebapiisav; • Kodanikuharidust ei ole seostatud ühiskonna arengu laiema visiooniga – milline on (kodaniku)ühiskond milleni soovime jõuda? • Elanikkonna kaugenemine riigist (nt. valimisaktiivsuse langus, huvi puudumine); • Kodanikuhariduse võimalused ei jõua kõigi elanikegruppideni; • Ühiskonnaõpetus koolis liialt rangelt piiritletud, fakti- ja teadmistepõhine - riiklikud õppekavad, koolikorraldus ja kujunenud traditsioonid ei toeta aktiivõppemeetodite kasutamist kooliprogrammis.

6. Probleemid IEA kodanikukasvatuse uuring (kordusküsitlus 2005): • Ühiskonnaõpetus maakoolides väiksema kasvuefektiga kui linnakoolides; • 44% teismelistest eelistaks alaliselt elada mõnes teises riigis; • Eesti linnakoolides kus teadmiste tase kõrgeim on huvi kaasalöömise vastu madalaim; • Vaid 1/3 teismelisi on valmis osalema heategevuslikes aktsioonides; • Vene noored soovivad eesti noortest enam lüüa kaasa kohalikus elus, kuid see positiivne hoiak ei leia väljundit praktikas; • Vaid 50% vastajatest väidab olevat koolis õppinud kuidas probleeme lahendada. Küsitluses osales 5842 õpilast 129 Eesti koolist, uuringu viis läbi Tallinna Ülikooli uurimisgrupp Anu Tootsi juhtimisel, uuringut rahastas HTM ning Integratsiooni Sihtasutus

7. Ühiskomisjoni kodanikuhariduse töögrupp • Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsioon (EKAK) kiideti Riigikogu poolt heaks 2002.aasta detsembris; • 2003.aasta lõpus moodustati VV ja kodanikeühenduste esindajate Ühiskomisjon – eesmärk avaliku sektori ning vabaühenduste koostöös arutada läbi vajadused ja võimalused kodanikuühiskonna edendamiseks Eestis ning viia läbi selleks vajalikud tegevused; • üks kolmest komisjoni töögrupist tegeleb kodanikuhariduse ning avaliku teadlikkusega.Töögrupi kaasesimeesteks Mall Hellam (Avatud Eesti Fond) ning HTM esindaja. • Ühiskomisjon koostas tegevuskava EKAK-i rakendamiseks 2004-2006.

8. Tegevused 2004-2006 • Ühiskonnaõpetuse ainekava kaasajastamine • Teema integreerimine riiklike õppekavade erinevatesse osadesse; • Õppematerjalide analüüsimine ja täiendamine; • Kodanikuhariduse pilootkoolide konkurss; • Koolide ja kodanikeühenduste koostöö soodustamine; • Õpetajate pädevuse tagamine kodanikuhariduse vallas; • IEA (Rahvusvaheline Haridustulemuste Hindamise Assotsiatsioon) kodanikukasvatuse uuringu läbiviimine; • Kodanikualgatuse tugisüsteemi väljakujundamine; • Kodanikualgatuse alane teavitusprogramm (vabatahtlike tunnustamine); • Ametnike täiendkoolitusprogrammid; • Kodanikuühiskonna alase teabe kättesaadavaks muutmine riiklikes teabeportaalides; • Noorte osaluse suurendamine; • Ainekavad ja metoodilised materjalid vabahariduskoolidele; • Vabahariduskoolide õppematerjalide kirjastamine ja trükkimine.

9. Tegevuskava rakendamisele on kaasa aidanud: • Hea organisatsioonide ja inimeste vaheline koostöö; • Teadlikkus vajadustest ning valmisolek tegutsemiseks; • Euroopa kodanikuhariduse aasta (2005) tähistamine: koostöö paljude organisatsioonide vahel, uued algatused, näited teistest Euroopa riikidest. Tegevuskava rakendamist on takistanud: • Ressursside vähesus - enamik uutest algatustest ellu viidud AEF/BAPP toel ning vabaühenduste jõul; • Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja pikaajaline kõrvalejäämine Ühiskomisjoni ja töögrupi tööst: informatsiooni takerdumine, täpsustamata vastastikused ootused ja võimalused, puudub koostöö avaliku ja kolmanda sektori vahel kodanikuhariduse vallas. Komisjon ei täida sellisel kujul oma eesmärki.

10. Mis võiks toimida: head näited teistest riikidest Suurbritannia ühes gümnaasiumis on iga neljapäeva pärastlõuna jäetud nn vabaks ajaks, mil iga õpilane (algul juhendaja abil, hiljem juba iseseisvalt) leiab endale vabatahtliku tegevuse või osaleb mõnes projektis – näiteks nooremate klasside abistamine, töö kohalikus hooldekodus. Rootsis ja Norras igal aastal üleriigiline “tööpäev”, mille raames näitavad õpilased solidaarsust varem valitud probleemi lahendamiseks selleks raha kogudes. Islandil pööratakse koolidemokraatiale tähelepanu valitsuspoliitikaga. Koos käib töögrupp, mis pakub välja lahendusi koolidemokraatia tugevdamiseks. Välja on valitud pilootkoolid, mis uusi meetodeid katsetavad, et hiljem juhendada ka teisi koole. Soome Valitsuse Kodanikuosaluse Programm (Civil participation Policy Programme) aastateks 2003-2007 raames käivitati Noorte Osaluse projekt - töötatakse välja noorte kodanikuühiskonda kaasamise mudeleid ja julgustatakse kasutama häid praktikaid.

11. Mis võiks toimida: head näited teistest riikidest Programm Youth Venture (USA) ühendab ja toetab noori sotsiaalseid ettevõtjaid. 12-20 aasta vanustele noortele pakutakse muutuste juhtimise ja osalemise kogemust aga ka juhendamist ning algkapitali heade mõtete elluviimiseks. Toetatakse noortealgatusi, mille eesmärk on kutsuda esile positiivseid muutusi koolis või kogukonnas laiemalt. Programm teeb koostööd paljude noorsooorganisatsioonidega. (www.youthventure.com)

12. Mis võiks toimida: head näited Eestist Heateo Sihtasutus korraldab alates 2007. a. kevadest koolides aktsioone: - räägitakse mida oleks noortel võimalik oma koolides ja ümbruskonnas ära teha; • tutvustatakse lihtsaid viise, kuidas oma mõtteid ja plaane teoks teha; • aidatakse kirjutada projekte ja läbi mõelda, mida nende realiseerimiseks vaja; • aidatakse nõu ja jõuga, noortele jääb võimalus projekti ise juhtida ja suunata; • liitlasteks ja nõustajateks kaasatakse kogemustega inimesi; • vajadusel aidatakse projektidele rahastust leida.

13. Mis võiks toimida: head näited Eestist Vabatahtliku tegevuse võimaluse pakkumine kooliprogrammi raames. Näiteks: Järve Taastusravi Haigla teeb koostööd Kristiine Gümnaasiumiga – õpilased käivad vabatahtlikena haiglas abiks, haiglapersonal aitab kooli terviseõpetusega; Simulatsioonid. Näiteks: Surju Põhikooli projekt “Oma riik”, mille raames õpilased valisid esinduskogu ning moodustasid valitsuse. Ministritel on kindel vastutusala, igale ministrile abiks õpetaja. Koostöö kohaliku ühendusega kogukonna probleemide lahendamiseks. Näiteks: MTÜ Laheda Valla Team-i, Vana-Koiola kooli ja RMK Ilumetsa metskonna koostööprojekt, mille raames õpilased aitavad istutada metsa, ehitada pesakaste. Ühiselt rajatakse kooli maa-alale supluskohta. Kooli eestvedamisel toimuvad mitmed üritused ning küla ühised heakorrapäevad.

14. Mis võiks toimida: head näited Eestist Koostöö kohaliku ühendusega noorte kaasamiseks. Näiteks: Raeküla Gümnaasiumi ja Raeküla Seltsi koostöö. Korraldati Pärnu Linnavolikogu simulatsioon; ürituste sari “Raeküla talendid, legendid”; avalik konkurss “Huvitavat elu elanud Raekülalane”; omaloomingukonkurss “Kodupaik”, fotokonkurss “Vaatan ja märkan – so Raeküla”; konverents “Raeküla minevik ja tulevik”, Raekülaga seotud tuntud isikute austamine; Raeküla avaliku elu tegelase valimine, “Lootustandvaima Raeküla noore” valimine”; ühistööpäevad; spordiüritused “Vähem pulli, rohkem palli!” • Kuidas sobitada algatused kooliprogrammi?  • Kuidas panna õpetajad ja koolijuhid algatuste vastu enam huvi tundma? • Kuidas kaasata vähemaktiivseid koole, õpetajaid, õpilasi?

15. Mis selleks vajalik? • Riiklik strateegiline plaan (ressursid, vastutajad) kodanikuhariduse edendamiseks; • Õpetajakoolituse ja metoodiliste materjalide väljaandmise toetamine; • Võimalused paindlikumaks õppeprotsessi planeerimiseks, heade näidete jagamine, tegevusmudelite laiem tutvustamine; • Aktiivsem koostöö koolide ja kodanikeühenduste vahel; • Toetus vabahariduskoolide kodanikuhariduslikele programmidele ning kodanikeühenduste tegutsemissuutlikkuse tõstmisele; • Pikaajaline riiklik programm noorte osalusaktiivsuse tõstmiseks; • Eraldi tähelepanu vajavad elanikkonnagrupid, kelleni ei jõua erinevate põhjustel avalik informatsioon, vabahariduse või osalemise võimalused; • Riigieelarveline toetus vabatahtliku tegevuse süsteemi väljaarendamiseks; • Vabatahtliku tegevuse toetamine: näitekstöötajatele 1-2 vaba päeva vabatahtlikuks tegevuseks mõne vabaühenduse juures.

16. Dilemmad: • Rangemad ettekirjutused vs vabadus ja loovus • Demokraatia mudelid ja kodanikukäsitlused: ideaal vs reaalsus Liberaalne demokraatia – aktivist, oma õiguste eest seisja – õiguste, vabaduste, kohustuste tundmine Esindusdemokraatia – ratsionaalne hääletaja – kompetentsus hääletusvaliku tegemiseks Elitaardemokraatia – usaldav, mittesekkumine – usaldus, lojaalsus, informeeritus mitteoluline Pluralistlik demokraatia – aktivist, grupihuvide eest seisja – tolerantsus, läbirääkimisvõime, koostööoskused Kogukonnademokraatia – kaasalööja – koostöövõime, eestvedamine, algatamine

17. Aruteluküsimused: • Millised on võimalused kodanikuhariduse edendamiseks riiklikul tasemel? • Kuidas peaks jagama vastutust kodanikuhariduse arengu jälgimise ning toetamise eest? • Millised võiksid olla riiklikud programmid ning uued algatused kodanikuhariduseedendamiseks Eestis? • Kuidas saaksid avalik-, era- ning kolmas sektor teha tõhusamat koostööd kodanikuhariduse edendamisel?