Kuresoo raba loodushüvede majanduslik väärtus

1. Kuresoo raba loodushüvede majanduslik väärtus Aija Kosk Tallinn, 30.08.2012

2. Töö eesmärk • Määrata Kuresoo raba ökosüsteemi teenused; • Hinnata Kuresoo raba ökosüsteemi teenuste majanduslik väärtus.

3. Sisukord • Ökoloogilise ökonoomika ajalugu ja eesmärk; • Avalikud hüved, loodushüved, ökosüsteemi kaubad ja teenused; • Ülevaade Kuresoo raba ökosüsteemi teenustest; • Kuresoo raba ökosüsteemi teenuste majandusliku väärtuse tulemused; • Milleks kasutada Kuresoo raba ökosüsteemi teenuste majandusliku väärtuse tulemusi.

4. Ökoloogilise ökonoomika ajalugu • USA 1936.a. „State Flood Control Act“ • Riigi peamistele jõgedele võib ehitada tammi juhul, kui see suurendab ühiskonna heaolu; • Pareto kriteerium – heaolu suureneb, kui kasvõi ühe asjasse puutuva inimese heaolu suureneb ja teiste heaolu ei vähene; • Ökoloogilise ökonoomika objekt on ökosüsteem ja uurimismeetod – majanduslikud meetodid.

5. Avalik hüve, loodushüve ja ökosüsteemi teenused • Avalik hüve on kaup ja/või teenus, mille puhul on raske selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kasu ei kahane lisatarbijate lisandumise korral; • Ökosüsteemi teenused on ökosüsteemi poolt pakutavad kaubad ja teenused (hüved), mis rahuldavad inimeste vajadusi otseselt või kaudselt.

6. Ökosüsteemi teenused Kultuur Varustab Reguleerib • - Toit • - Kiudained • Ravimid • Ehitusmaterjal -Hingelised väärtused - Inspiratsioon - Ilu - Kaubanduslike liikide elupaik - Rändlindude elupaik - Taimekool -Veepuhastus -Üleujutuste kaitse -C-ringe Elupaik

7. Turuhind ja majanduslik väärtus • Turuhind näitab raha kogust, mida inimesed, kes kaupa ostavad, maksavad; • Turuhind kujuneb ajahetkel hüvise pakkumise ja nõudluse tasakaalu tulemusel; • Majanduslik väärtus on mõõdetav suurimaga, millest inimene on nõus loobuma, et saada teist hüvist/hüve; • Majandusliku väärtuse mõõtmine baseerub inimeste eelistuste uuringutel – maksevalmiduse uuringutel.

8. Avalike hüvede majandusliku väärtuse mõõtmise meetodid • Otsene väärtuste uuring: • Turu uuringud; • Tingliku hindamise meetod. • Kaudne väärtuste uuring: • Hedonilise hinna meetod; • Reisikulu meetod; • Kulupõhised meetodid.

9. Kuresoo e. Leemeti raba

10. Kuresoo raba • Kuresoo raba kuulub Soomaa rahvuspargi koosseisu; • Asub Viljandi maakonna loodeosas Navesti, Raudna, Halliste ja Lemmjõe vahelisel alal; • Pindala on 10 842 ha; • Toitumistüübilt sademeveetoiteline; • Peamisest inimmõjutusest - kuivendusest - suhteliselt puutumata; • Raba läbib kirdeosas Hüpassaare ja lõunaosas Ingatsi õpperada.

11. Kuresoo raba ökosüsteemi teenused • Varustamise teenused – kütteturvas, aiandus- ja alusturvas, marjad (jõhvikad); • Reguleerivad teenused – loodusliku vee reservuaar, süsiniku sidumine; • Elupaiga teenused – elurikkuse hoidmine ja suurendamine; • Kultuurilised teenused – emotsionaalsed, esteetilised, hariduslikud, puhke- ja virgestusvõimalused.

12. Teenuste majandusliku väärtuse leidmise metoodikad • Varustamise teenused – turuhinna meetod; • Reguleerivad teenused – kulupõhine meetod; • Elupaiga teenused – tingliku hindamise meetod; • Kultuurilised teenused – individuaalne reisikulu meetod.

13. Varustamise teenus - turuhinna meetod • Turuhinna meetod mõõdab nende ökosüsteemi teenuste majanduslikku väärtust, mis on turul ostetavad ja müüdavad. • Võttes aluseks turustatava kauba pakkumise ja nõudluse, turuhinna ja nõutava kauba koguse, leitakse tarbija ja tootja heaoluvõit ning sellele tuginedes neto majanduslik kogutulu turustatavale hüvele.

14. Varustamise teenus - turvas • Kütteturvas – 131,89 milj. m3, mahukaal 131 kg/m3; • Energiasisalduse 0,39 MWh/m3 juures on selle maksumus turul 12*0,39 €/MWh; • Kütteturba majanduslik väärtus on 617,25 milj. eurot. • Aiandus- ja alusturvas – 230,15 milj. m3, mahukaal 88 kg/m3; • Aiandus- ja alusturba majanduslik väärtus on minimaalselt 1 767,55 milj. eurot ning maksimaalselt 2 619,11 milj. eurot.

15. Varustamise teenus - jõhvikas • Jõhvika kasvukohti Kuresoo rabas ca 2 241 hektaril; • Jõhvika saak Eesti soodes ca 50 kg/ha/aasta; • Jõhvika saak Kuresoo rabas 112 tonni/aasta; • Jõhvika neto majanduslik väärtus – 873 430 eurot/aasta

16. Reguleeriv teenus - kulupõhine meetod • Hinnatakse ökosüsteemi teenuse väärtusi näitajatega, mis tuginevad tehtud kulutustel; • Meetodi kasutamisel eeldatakse, et kui inimesed teevad kulutusi ökosüsteemi kahjustamise vältimiseks või ökosüsteemi teenuste asendamiseks, siis need teenused peavad olema vähemalt samaväärsed tehtavate kulutustega.

17. Reguleeriv teenus – loodusliku vee reservuaar • Kuresoo rabas loodusliku vee keskmine varu ca 338,66 milj. m3 • Eesti 39 vee-ettevõtte kanalisatsiooniteenuste hind elanikkonnale ja asutustele seisuga 31.12.2011.a. on vastavalt 1,34 €/m3 ja 1,56 €/m3. • Kuresoo rabas säiliva loodusliku vee tootmine maksaks seega 453,80 – 528,31 milj. eurot.

18. Reguleeriv teenus – süsiniku sidumine puistus • Eeldatakse, et süsiniku sidumise väärtus on võrdne kuludega, mida tehakse, et tasuda süsiniku emiteerimisega seotud makse; • Kuresoo raba puistutes on seotud 78,18 Gg süsinikku, mis teeb ca 287 tuhat tonni CO2 ekvivalentidesse arvutatuna; • Kui ühe kaubeldava CO2 ühiku hind on 7,3 eurot,siis raba metsades seotud süsiniku väärtuse rahaline ekvivalent on 2,095 milj. eurot.

19. Reguleeriv teenus – süsiniku sidumine turbaalal • Kuresoo lageraba ja siirdesoo seob 1 536,5 tonni süsinikku aastas, mis ümber arvutatuna CO2 ekvivalentideks on 5 633,8 tonni; • Arvestades ühiku hinnaks 7,3 eurot onseotud süsiniku rahaline ekvivalent aastas 41 126,7 eurot.

20. Elupaiga teenus - tingliku hindamise meetod • Meetod põhineb hüve tegelike või võimalike tarbijate intervjueerimisel, eesmärgiga selgitada välja nende valmisolek hüve eest maksta. • Seos on määratud valemiga WTP=ae-bx • WTP - maksevalmiduse summa; • x - inimeste arv, kes vähemalt seda summat oleksid nõus maksma; • a ja b - hinnatavad parameetrid.

21. Elupaiga teenus - tulemused • Populatsiooni suurus 695 900 inimest; • Valimi suurus 524 inimest; • Positiivne maksevalmidus 456 inimest; • Aritmeetiline keskmine maksevalmidus 34,19 eurot; • Aritmeetiline positiivne maksevalmidus 39,46 eurot; • Populatsiooni aritmeetiline keskmine maksevalmidus 23,79 milj. eurot

22. Elupaiga teenus - tulemused • Nõudluskõvera parim lähend on esitatav valemine: WTP=138490e-0,003x • r=0,67; • R2 =0,45; • Maksevalmidus WTP=a/b=138490/0,003=46,16 milj. eurot

23. Kultuurilised teenused - reisikulu meetod • Meetod eeldab, et koha väärtus on mõõdetav aja- ja reisikulu summana, mida inimesed on nõus maksma selle eest, et sinna jõuda. Inimeste maksevalmidus koha külastamise eest on hinnatav reiside arvu ja nendeks tehtavate kulutuste põhjal.   • Seos on määratud valemiga V=f(P,S) • V = külastuste arv; • P = kohalesõidu hind; • S = reisikulu vektor asenduskohtadesse

24. Kultuurilised teenused - tulemused • Populatsiooni suurus 10 567 inimest; • Valimi suurus 165 inimest; • Valimi keskmine reisikulu 27,23 eurot; • Populatsiooni aritmeetiline keskmine reisikulu 287 742,61 eurot;

25. Kultuurilised teenused - tulemused • Nõudluskõvera valem WTP=11251e-0,038x • r=0,86; • R2 =0,74; • Maksevalmidus WTP=a/b=11251/0,038=296 079 eurot aastas

26. Kuresoo raba ökosüsteemi teenuste majanduslikud väärtused

27. Kokkuvõte • Ökosüsteemide sisemine väärtus on hoomamatu ja mõõdetamatu; • Majanduslik väärtus näitab ainult inimese eelistusi keskkonnaseisundi muutustele, mitte keskkonna sisemist väärtust; • Seega on soovitav majanduslikku väärtust mõõta ainult juhul, kui tuleb teha majanduslikke valikuid – valikuid, mille puhul on tegemist kompromissidega ressursside jaotamisel.

28. Leitud majandusliku väärtuse kasutamise võimalused • langetada majanduslikult argumenteeritud otsuseid riigi raha kasutamiseks Kuresoo raba kaitseks, säilitamiseks või taastamiseks; • võtta riigieelarveliste vahendite kasutamise otsustamisel arvesse ühiskonna väärtusi ning julgustada ühiskonda osalema ja toetama keskkonnakaitselisi algatusi; • võrrelda erinevate keskkonnaalaste projektide või programmide tulu, seada neid olulisuse järjekorda; • maksimeerida tulu kulutatud rahaühiku kohta.

29. Autor:Kristo Vaarmar