1 / 24

9. loeng Euroopa Liidu põllumajandus

9. loeng Euroopa Liidu põllumajandus. Põllumajandusettevõtete struktuur Põllumajanduse kogutoodangu struktuur Taimekasvatus Loomakasvatus. Ettevõtete struktuur. Suurus, keskmine pindala Loomade arv Majanduslik suurus. Põllumajandusettevõtete struktuur EL-s 1997. a. Lehmade arv talus.

cira
Download Presentation

9. loeng Euroopa Liidu põllumajandus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. 9. loeng Euroopa Liidu põllumajandus Põllumajandusettevõtete struktuur Põllumajanduse kogutoodangu struktuur Taimekasvatus Loomakasvatus

  2. Ettevõtete struktuur • Suurus, keskmine pindala • Loomade arv • Majanduslik suurus

  3. Põllumajandusettevõtete struktuur EL-s 1997. a

  4. Lehmade arv talus

  5. Lammaste arv keskmise ettevõtte kohta

  6. Emiste arv talus keskmiselt

  7. Ettevõtete majanduslik suurus (ESU) • ESU- European Size Unit- Euroopa suurusühik • Standardkogutulu(SGM - Standard Gross Margin) = Kogutoodangu rahaline väärtus lahutada selletoodangu tootmiseks vajalikud muutuvkulud • ESU = Standardkogutulu / 1200 EUR • Seega: • 2 ESU tähendab, et standardkogutulu ettevõttes on 2400 EUR; • 4 ESU = 4800 EUR; 40 ESU = 48000 EUR jne.

  8. Ettevõtete majanduslik suurus (ESU) Ettevõtted alla 8 ESU 1995. a (%) EU-15: 67,1%

  9. Põllumajanduse kogutoodang

  10. Taimekasvatus • Kultuuride saagikuse kasv tänu tootmise intensiivistamisele: • * mehhaniseerimine ja kontsentreerimine • * väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine, niisutamine • * sordiaretus • Saagikasv: nt. talinisu 3 t/ha  üle7 t/ha; • oder3 t/ha  6 t/ha • teramais 4,3 9 t/ha • Tavapäraste vahenditega saavutatav majanduslikult optimaalne saagikuse tase on arenenud riikides käes. Edaspidine lisanduv toiduvajadus tuleb katta pindade laienemise arvelt. • Saagitasemed kõrgeimad: EL riikides, USAs • Holland (intensiivseim tootmine) nisusaak: kartul: mais: • Kreeka teramais: riis:

  11. Taimekasvatus 2 • Külvipinna struktuuris ELs tähtsal kohal nisu ca 1/4 põllumaast ja 45% teraviljapinnast • Riikide jaotus: Talinisu Kesk- ja Põhja Euroopa riikides (F, GB, DK, D) - toodangumahud kasvanud • Durumnisu: lõunapoolsetes riikides (I, E, P) • 1/5 nisupinnast ja 10% -toodangust durum-nisu • (2/3 Itaalia ja Kreeka ning 1/3 Hispaania nisupinnast. Spetsiaalsed toetused kasvatamiseks traditsioonilistes tootmisregioonides, sest saak tunduvalt madalam: 2,3 t/ha durum - 6,2 t/ha tavanisu) • Ca 73% nisutoodangust EL-s tuleb: Prantsusmaalt (38%), Saksamaalt(20%), ja Suurbritanniast(15%) • + Itaalia 8% =81% • Kogu teraviljatoodangust tuleb kolmest suurimast 65% (vastavalt 32, 22 ja 11%) • + Itaalia 9,8 ja Hispaania 8,5% = 83,3%

  12. Taimekasvatus 3 • Trendid külvipindades: • Kaubaliste kultuuride (Cash crops) osatähtsuse kasv kasvupinnas (viiekordne kasv perioodil 1975-1997) • Teravilja kasvupinna vähenemine (samas nisukasvatuse laienemine) + saakide kasv; Rukki pind vähenenud • Õlikultuuride (raps, päevalill) kasvupinna kasv • Sööda- ja rühvelkultuuride pinna vähenemine (va söödahernes ja silomais) • Söödamaisi (silomaisi) külvipindade kasv kogusaagi suurenemine (saagikus stabiilne 41-43 t/ha) • Teramaisi toodangu kahekordistumine 25 a jooksul (saagikuse tõus ja pindade kasv) • Söötis maa osatähtsus külvipinnast keskm 9% 1997.a • (sh Portugalis kuni 40%, Hispaanias kuni 20%)

  13. Sööti jäetud maa • Fallowland - söötis maa • (% pm maast) 1995. a • Set aside programmid

  14. Teravilja tootmistase elaniku kohta

  15. Kartuli tootmine EL riikides

  16. Viinamarjakasvatus • 2,4% põllumaast viinamarjaistandike all • Ligi 90% istandikest neljas riigis: Hispaanias (33% pindalast), Prantsusmaa (32%), Itaalia (17%), Portugal (7,5%) • Suhkrupeedikasvatus • Maailma toodangust 70% suhkruroost, 30% suhkrupeedist. • EL-s 98% suhkrust suhkrupeedist. • Kvoodid 1968 aastast. Kasvatus koondunud vähestesse EL regioonidesse - vajalik töötlemisettevõtete lähedus (10 regiooni toodavad 50% suhkrutoodangust). • Peamised tootjad: Prantsusmaa, Saksamaa, GB, Hispaania. • Suhkrusaagid ca 7-8 t/ha (4/ha Kreekas, Soomes; • 10 t/ha Prantsusmaal) • (suhkrupeedisaak ca 60t/ha)

  17. Suhkruga isevarustatus • Suhkru ülejääk ELs 30%. • Keskmine tarbimistase 33,8kg/el kohta, mis on 2 korda suurem maailma keskmisest 19,2kg/el

  18. Loomakasvatus • Struktuur • Tihedus • Trendid • Produktiivsus • Tootmine elaniku kohta

  19. Loomakasvatus • Liikmesriigiti suured erinevused. Ettevõtete kontsentratsioon suur - üldine tunnusjoon EL loomakasvatusele. • Suund intensiivistamisele ja spetsialiseerumisele • Sigade arv 1999.a. Saksamaal ca 26 tuhat looma (e. 21%) Hispaania (ca 22 000 e. 18%), Prantsusmaa (13%), Holland (11%), Taani (9,6%) • Lammastest ca30% Suurbritannias(ca 28 000), 25% Hispaanias(24 000) • EL kitsedest 45% Kreekas (5000 looma); ca 23% Hispaania, 12% Itaalia, 9% Prantsusmaa (2000. a) • Veistest ca 23% Prantsusmaal, 16,5% Saksamaa, 13% GB • Piimakarjast 21% Saksamaal, 20% Prantsusmaal, 9,6 Itaalias, 11% GBs • Hobustest 22%Saksamaa, 16% Prantsusmaa, 13 Itaalia • Kanadest 25% Prantsusmaa, 16% GB, 11% Saksamaa, 10,9% Itaalia, 10% Holland

  20. Loomakasvatus (tihedus - LSU/ ha AA) • LSU - Livestock unit • e. LÜ - loomühik • AA - Agricultural area • e. põllumajanduslik maa 1990

  21. Piimakarja tihedus (pead/söödakult ha kohta) • 1995

  22. Liha tootmine EL riikides

  23. Piima tootmine EL riikides

  24. Piimatoodang 2001. a • EL tähtsaim toodanguliik - 13,6 % kogu põllumajandus-toodangust (2000. a) • Toodang liikmesriikidest:

More Related