Peamised väljakutsed üldhariduses järgmise viie aasta jooksul

1. Peamised väljakutsed üldhariduses järgmise viie aasta jooksul Janar Holm Üld- ja kutsehariduse asekantsler

2. Õpilased Munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide 1.-6. klasside (sünniaastad 1995 – 2000) õpilaste arvu muutus õppeaastatel 2001/02 – 2006/07 õppeaastal ja võimalik õpilaste arv 1.-6. klassis õppeaastal 2011/12.

3. Õpilased Õpilaste arv üldhariduskoolides õppevormiti 1999/00-2005/06. aastal

4. Õpilased Õpilaste arvu muutus üldhariduse päevases õppes aastatel 1992/03-2005/06 ja prognoos aastateks 2006/07- 2010/11

5. Õpilased - katkestamine % 20-24.a. eagrupist kes on vähemalt keskharidusega (ISCED 3), 2005.a.

6. Õpilased - katkestamine Varajane koolist väljalangemine % 18.-24. aastaste eagrupist kes on vähemalt põhiharidusega (lower secondary education) ning ei osale enam haridussüsteemis, 2005.a.

7. Õpilased - katkestamine

8. Õpilased - katkestamine • 2004/2005 õppeaastal jättis põhikooli pooleli 586 õpilast, mis moodustab 1% põhikooli III astme õpilastest (0,62% põhikoolis õppivatest õpilastest). • Gümnaasiumiõpingud katkestas 822 õpilast - 2,2% gümnaasiumi­õpilastest.

9. Õpilased Koolieelses lasteasutuses käivate laste osakaal eagrupist 2000. ja 2004. aastal

10. Õpilased

11. Õpilased - täiskasvanud

12. Õpilased - täiskasvanud

13. Õpilased - täiskasvanud Osalemine elukestvas õppes 25-64.a. osakaal eagrupist kes on osalenud haridus- ja koolitussüsteemis viimase nelja küsitlusele eelnenud nädala jooksul

14. Koolid Üldhariduskoolide arv koolitüübiti, muutus aastati

15. Õpetajad

16. Õpetajad

17. Õpetajad

18. Õpetajad

19. Õpetajad Pedagoogilise ettevalmistusega üldhariduskoolide õpetajad ametikohtades ja osakaaluna õpetajate koguarvust maakonniti 2005/06. õppeaastal

20. Õpetajad Erialase ettevalmistusega üldhariduskoolide õpetajad ametikohtades ja osakaaluna õpetajate koguarvust õppeaineti 2005/06. õppeaastal

21. 5 peamist EL poolt püstitatud eesmärki • Vähendada madala funktsionaalse lugemisoskusega (PISA) 15-aastaste noorte arvu 20% võrra; • Varakult koolist väljalangenuid (early school-leavers) ei peaks olema mitte rohkem kui 10%; • 85%noortest inimestest peaks olema vähemalt keskharidusega (upper secondary education); • Tõsta MST (matemaatika-, loodus- ja täppisteaduste) lõpetajate arvu 15%; • Vähemalt 12,5% täiskasvanutest peaks osalema elukestvas õppes.

22. Teised olulisimad Euroopa Komisjoni poolt püstitatud eesmärgid • Pakkuda lasteaia võimalust vähemalt 90%le lastele vanuses 3 aastat kuni kohustuslik kooliiga ning vähemalt 30%le alla 3.aastastele lastele (Barcelona 2002); • Tõsta põhioskuste (basic skills) taset, sh õpetades lastele võimalikult varajases eas vähemalt kahte võõrkeelt (Barcelona 2002); • Koolid ning koolitusasutused, kõik internetiühendusega, peaks välja arendatama universaalseteks kõigile kättesaadavateks kohalikeks koolituskeskusteks (Lisbon 2000); • Oluline tõus aastati inimressursi investeeringutes per capita (Lisbon 2000).

23. Üldharidussüsteemi arengukava • Aastaks 2010 on 95% ja aastaks 2013 on 98% 1. klassi õpilastest osalenud eelõpetuses (Aastal 2005 vastav osalus 87%). • Aastaks 2010 on arenguliste erivajadustega laste koolieelsesse lasteasutuste tegevusse kaasatute osakaal 3 – 6 aastaste hulgas 60 % ning aastaks 2013 70% (aastal 2005 40%). • Aastaks 2010 on väljalangevus põhikooli kolmandalt astmelt (7. – 9. klass) 1% ning gümnaasiumist (10. klass) 3% , aastaks 2013 vastavalt 0,8 % ja 2,5 % (2003/04 vastavalt 1,2% ja 3,7%). • Puudulike aastahinnete arvu suhe õpilaste koguarvu päevases õppevormis väheneb aastaks 2010 0,14ni ja 2013. aastaks 0,10-ni (2004. a. vastav suhe 0,18). • Aastal 2010 on teadusandekate õpilaste toetus- ja haridusprogrammides hõivatud 3000 õpilast, aastal 2013 3600 õpilast (2006. a. hõivatus 2600).

24. Üldharidussüsteemi arengukava • Aastaks 2009 on PISA tulemustes Eesti õpilaste tulemused osalevate riikide esikolmandikus (Esimesed tulemused selguvad 2006.a.). • Aastaks 2013 on 50% -s gümnaasiumides välja arendatud täppis-, loodus-, tehnika- ja/või tehnoloogia õppesuunad (2007 kaardistatakse algtase). Aastal 2013 on 50-aastaste ja vanemate õpetajate osakaal õpetajate koguarvust 34% või väiksem (2005/2006. õppeaaastal oli osakaal 34%). • Aastaks 2013 on erialase pedagoogilise haridusega vähemalt 92% üldhariduskoolide õpetajatest (2004/2005. õppeaastal 89,1%).