Igast gümnaasiumist hea haridus

1. Igast gümnaasiumist hea haridus Andrus Saare 04.04.2013 1

2. Haridusstrateegia 2012-2020 projekt Eesti Hariduse viis väljakutset: Kõige kiiremat lahendust vajavateks ülesanneteks Eesti hariduses on haridusasutuste võrgu korrastamine, sealhulgas põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine; õpetajakoolituse kvaliteedi tõus koos õpetajatele väärika palga tagamisega; põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatu tegelik ellurakendamine; kõrg- ja kutsehariduses õiglast juurdepääsu kindlustava ning õppekvaliteeti toetava rahastamismudeli juurutamine; tööandjate tunduvalt suurem kaasamine õppekavaarendusse nii kutse- kui ka kõrghariduses. 2

3. Gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamise eesmärgid • kõrge õppe kvaliteet • võrdne kättesaadavus piirkonniti • süsteemi tõhusus Just selles järjekorras Selles, kui hea on hea, kui kauge on lähedane ja millisest hetkest hakkab peale raiskamine, peaksimegi kokku leppima, sest absoluutset tõde selle kohta pole.

4. Kesk-Soome gümnaasiumivõrk koos 10 km tegevusraadiusega

6. 6

7. Õpilased, koolid, gümnaasiumid aastatel 1995/6 ja 2011/12 Praegune koolivõrk on loodud lastele, keda pole. 7

8. Klassid tühjenevad Klasside keskmine täituvus 8

9. Sündivus aastate lõikes • 1988: 25 060 • 1998: 12 167 • 2011: 14 679

10. Koolide arvu muutus gümnaasiumiastme õpilaste arvu järgi 10

11. Gümnaasiumiikka jõudvate noorte arvu muutus maakonniti 2011-2026 sünnistatistika põhjal 11

12. Gümnaasiumivõrgu korrastamise kriteeriumid: • Gümnaasiumiastmes peaks olema vähemalt 3 paralleelklassi ehk arvestuslikult 252 õpilast. • Suuremates linnades (Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas) on otstarbekas vähemalt 5 paralleeli ehk arvestuslikult 540 õpilasega gümnaasiumid, sest see annab rohkem valikuvõimalusi ja suuremat ökonoomsust koolipidajale. • Piirkondlikest eripäradest tingituna võib lahendustes olla erinevusi, aga mitte õppekvaliteedi arvelt. 12

13. õppesuunad võimaldavad erinevat õpetust reaalselt toimivad õppesuunad hulk valikkursusi 4 erinevat võõrkeelt õpilane valib kitsa ja laia matemaatika vahel samade huvidega kaasõpilased ja kolleegid, kellega konsulteerida Suure ja väikse kooli võimalused pakkuda õppesuundi ja valikaineid • õppesuunad võimalikult kattuvad • kõigil õpilastel „samad huvid“ • osad paberil olevad valikkursused ei rakendu • 2 kohustuslikku võõrkeelt • kõigile lai või kõigile kitsas matemaatika • nii õpilased kui õpetajad on üksiküritajad 13

14. Olulised küsimused: a) kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti ja korraga või pikema aja, st 3 gümnaasiumiaasta jooksul; b) kas gümnaasiumide pidaja peaks tulevikus olema kohalik omavalitsus või riik? c) kas peate vajalikuks rakendada riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel? d) kas lävend gümnaasiumisse õppima asumiseks peaks kõigis gümnaasiumides olema ühesugune? 14

15. Olulised sammud: • Kuni 2012. a veebruari lõpuni tutvustas Haridus- ja Teadusministeerium maavalitsustele, omavalitsusliitudele jt partneritele gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealuseid • 2012. a I kvartali jooksul toimuvad kõikides maakondades riigi ja omavalitsuste esindajate osavõtul koolivõrguarutelud ning nende alusel luuakse ülevaade maakonna soovitavast gümnaasiumivõrgust. • 2012. a maikuus täpsustatakse aruteludele tulemusi arvestades edasist tegevuskava ja gümnaasiumide kvaliteedinõudeid • 2012. a IV kvartaliks hinnatakse soovitava gümnaasiumivõrgu taristu vajadusi kooliti ERFi programmi tarvis (ERM?) • 2012. IV kvartaliks lepitakse kokku ning sätestatakse gümnaasiumivõrgu korrastamise lõpptähtaeg. 15

16. PGS -§ 71. Üldkeskhariduse kättesaadavus 2) Kvaliteetse ja valikuterohke gümnaasiumihariduse omandamise võimaluse ning gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastava üldkeskhariduse andmise tagavad riik ja kohalik omavalitsus, pidades igas maakonnas õpilaste arvust lähtuvalt vajalikul arvul gümnaasiume. Riik kohustub pidama igas maakonnas vähemalt ühte gümnaasiumi. 16

17. Riigi kohustuse piiritlemine maakonnas vähemalt ühe gümnaasiumiga on vajalik selleks, et • tagada kõigi maakondade õpilastele võrdsed valikuvõimalused ja kindlustunne kvaliteetse gümnaasiumihariduse omandamiseks oma maakonnas • piiritleda riigi kohustuste miinimumtase üleminekuperioodiks, kui valdava osa koolide gümnaasiumiastmete pidajateks on endiselt kohalikud omavalitsused. • vältida olukorda, et riigile soovitakse üle anda koolid, mis ei ole jätkusuutlikud ja maakonna koolivõrgu arengut silmas pidades ka vajalikud.

18. Tegevuskulude katmine • Riigigümnaasiumi tegevuskulud katab riik ning kohalike omavalitsuste ja riigi arvlemist ei kavandata • Ühe riigigümnaasiumi maksumus? • Munitsipaalgümnaasiumide puhul jätkavad tegevuskulude katmist jätkuvalt kooli pidajad. 18

19. Maakonnakeskuste riigigümnaasiumide loomise võimalik ajakava: • 2102- Viljandi Riigigümnaasium • 2013- Jõgeva ja Läänemaa Riigigümnaasiumid • 2015- Tartu, Jõhvi, Pärnu • 2015-2018- Põlva, Võru, Valga, Paide (soovi avaldanud) - ülejäänud maakonnakeskuste gümnaasiumid 2014+ eurorahadest • 2020- gümnaasiumide struktuurne reform lõpule viidud ka Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus (kas gümnaasiumivõrk riigi käes või linnad toimetavad halduslepingute alusel). • Lisaks eraldi KOV gümnaasiumid - Türi, Sillamäe (tänase seisuga) • RAPLA? 19

20. 20

21. Rapla gümnasistid Rapla(maa) valikud? 21

22. Tänan kuulamast! Otsustame täna, et mitte lõpetada homme nii ….! 22