1 / 27

Täiskasvanute oskuste arendamisest PIAAC uuringu taustal

Täiskasvanute oskuste arendamisest PIAAC uuringu taustal. Vivika Halapuu PIAAC uuringu analüütik Haridus- ja Teadusministeerium. XVIII täiskasvanuhariduse foorum 17. oktoober 2014 Tallinnas. PIAAC. Tööandja vajadused. ?. Koolitajate poolt pakutav õpe.

Download Presentation

Täiskasvanute oskuste arendamisest PIAAC uuringu taustal

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Täiskasvanute oskuste arendamisest PIAAC uuringu taustal Vivika Halapuu PIAAC uuringu analüütik Haridus- ja Teadusministeerium XVIII täiskasvanuhariduse foorum 17. oktoober 2014 Tallinnas

  2. PIAAC Tööandja vajadused ? Koolitajate poolt pakutav õpe Täiskasvanu tahtmised

  3. Täiskasvanu tahtmised

  4. 25–65-aastaste Eesti elanike osalus elukestvas õppes • Eestis osaleb formaalõppes ca iga kümnes, mitteformaalõppes ca iga teine täiskasvanu. • Suurem osa õppest tööga seotud, kuid tööga seotud (formaal)õppe osakaal siiski madalam kui mujal. Allikas: Saar et al. (2014)

  5. Osaluse põhjused ja täiendava koolitusvajaduse tunnetamine • Peamine koolitustel osalemise põhjus: soov teha oma tööd paremini. • Kohustus motiveerib madalama haridusega ja madalamatel ametikohtadel töötavaid inimesi. • Nende inimeste osakaal, kes tunnevad, et vajaksid tööülesannetega paremaks hakkama saamiseks täiendavat koolitust, on Eestis selgelt üle OECD keskmise. Allikas: Saar et al. (2014)

  6. Koolitusvajaduse tunnetamine ametigrupiti Ca 39% seadme- ja masinaoperaatoritest ning 24% lihttöölistest tunnetab, et nad vajaks oma tööülesannetega paremaks toimetulekuks täiendavat koolitust. Allikas: Saar et al. (2014)

  7. Tööandjate rahaline toetus • Eestis on tööandjate rahaline toetus töötajate formaalõppes osalemisele oluliselt madalam kui OECD riikides keskmiselt. • Töötajate suhteliselt kõrge haridustase • Tasuta õppimise võimaluste paljusus • Toetused mitteformaalõppe puhul väiksemate erinevustega. Allikas: Saar et al. (2014) • Toetatakse enam mehi. • Toetus väiksem vähese oskustemahukusega ametikohtadel töötavatele • inimestele.

  8. Detailsem sissevaade valitud ametialadesse Põhjamaade võrdluses • Loodus- ja tehnikateaduste tippspetsialistid • Pedagoogika tippspetsialistid • Müüjad • Ehitustöölised, v.a elektrikud • Seadme- ja masinaoperaatorid • Lihttöölised

  9. Funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskuse tase valitud ametialadel Märkus: analüüsis kasutati andmeid 25–65-aastaste inimeste kohta.

  10. Probleemilahendusoskuse tase valitud ametialadel Märkus: analüüsis kasutati andmeid 25–65-aastaste inimeste kohta.

  11. Osalus formaal- ja mitteformaalõppes valitud ametialadel Märkus: analüüsis kasutati andmeid 25–65-aastaste inimeste kohta.

  12. Tööga seotud ja mitteseotud mitteformaalses õppes osalemine Märkus: analüüsis kasutati andmeid 25–65-aastaste inimeste kohta.

  13. Tööandjate rahaline toetus töötajate mitteformaalõppes osalemiseks Märkus: analüüsis kasutati andmeid 25–65-aastaste inimeste kohta.

  14. Tööandjate ajaline toetus töötajate mitteformaal-õppes osalemiseks Märkus: analüüsis kasutati andmeid 25–65-aastaste inimeste kohta.

  15. Infotöötlusoskuste kasutamine tööl

  16. Nende inimeste osakaal ametirühmas, kes ei kasuta oma töös üldse arvutit

  17. Kokkuvõtlikult täiskasvanute tahtmistest • Eesti inimesed tahavad õppida! • Õpingute peamine põhjus on soov teha oma tööd paremini. • Suurem osa koolitustest on tööga seotud. • Lisaks tunnetatakse vajadust koolituse järele, et oma tööd paremini teha. Sh madalamate ametirühmade esindajad. • Lihtsamate tööde tegijate õpet toetavad aga tööandjad vähem. Samas on nende tööde tegijatel ka endil vähem vahendeid. • Üheks variandiks töötajate oskusi arendada, on pakkuda neile oskustemahukamat tööd (töökohtade innovatsioon). Eestis kasutatakse oskusi eeskätt lihtsamatel ametikohtadel Põhjamaadega võrreldes selgelt vähem.

  18. Koolitajate poolt pakutav õpe (õppes osalejate vaade)

  19. Koolituse kasulikkus • PIAACis küsiti: „Kui palju oli Teil neist õpingutest kasu töös või ettevõtluses, millega Te samal ajal tegelesite?“ • Vaid kolmandik täiskasvanud õppijatest pidas koolitust väga kasulikuks. • Samas on Eestis suhteliselt enam neid, kelle õpingud ei olnud tööga seotud. • Hinnang siiski pigem kehv ka nende hulgas, kelle koolitus oli tööga seotud. • Võimalik lahendus: koolituste tugevam seostamine igapäevaste töö-ülesannetega. Koolituste disainimine vastavalt töökohale. Norra näide. Allikas: Saar et al. (2014)

  20. Tööandja vajadused

  21. Õppes osalemist mõjutavad olulisemalt töö sisu ja töökoha karakteristikud kui inimese oskused ja omadused Elukestva õppe aruande üks põhisõnum: Eestis mõjutab elukestvas õppes osalemist eeskätt nõudlus oskuste järele! Allikas: Saar et al. (2014)

  22. Mida annab töötajate koolitamine ettevõtjale? Miks peaks nõudlus paremate oskuste järele ja sellest tulenevalt vajadus töötajate koolitamise järele kasvama? • Kanadas on läbi viidud projekt UPSKILL. Demo-projekt, milles eesmärk oli hinnata töökohapõhise baasoskuste koolitusega kaasnevaid mõjusid. • Viidi läbi 8 provintsis, 110 uuringuga liitunud firmast jäid valimisse 88, töötajaid ühtekokku 1454. • Tegu enamasti hotellidega (uuring viidi läbi ühe sektori põhiselt), uuriti eesliini töötajate (vastuvõtu administraatorid, toateenindajad, ettekandjad, baarides töötavad inimesed, kokad, abikokad) koolitamise mõjusid. • Koolitusvajadus tuvastati peamiseks verbaalse suhtlemise, probleemilahenduse, dokumentide kasutamise ja matemaatilise kirjaoskuse valdkonnas.

  23. Vt aruannet: http://www.srdc.org/media/199770/upskill-final-results-es-en.pdf Vt tehnilist raportit: http://www.srdc.org/media/199774/upskill-technical-report-en.pdf Vt lühikokkuvõtet: http://www.srdc.org/media/199763/upskill-highlights-en.pdf Tulemused • Projekti raames jagati valimisse sattunud ettevõtted/töötajad kahte gruppi: kontrollgrupp ja testgrupp. Viimasesse kuulunud töötajatele pakuti kuni 40-tunnist töökohapõhist koolitust. • Testgrupi ja kontrollgrupi andmete võrdlus näitas, et: • ettevõtted, kes said koolitust, teenisid hiljem kõrgemat tulu (kliendid olid rahulolevamad, vahest läbi selle), • hoidsid kokku kulusid (vähenes tööjõu voolavus, töötajate mentorlusele kulunud aeg ja sellega seotud kulud), • kui ettevõtted peaks kogu koolitustele kuluva summa ise katma, teeniks nad siiski iga töötaja pealt, kes programmis osaleks, 577 CAD, mis teeb keskmiseksinvesteeringu tasuvuseks (ROI) 23%. • Lisaks tulu inimestele endile ja ühiskonnale laiemalt.

  24. …kui rahulolevamatest töötajatest. Kasu ettevõttele tuleneb nii otsesest kasumi kasvust…

  25. Tööandja vajadused ? Koolitajate poolt pakutav õpe Täiskasvanu tahtmised

  26. Tööandja vajadused Kolme osapoole huvide ühisosa ja arenguvõimalused ? Koolitajate poolt pakutav õpe Täiskasvanu tahtmised • Soov, tahtmine • Vahest enam vaja muuta tööandjate suhtumist; „Inimene on koolidetoodang ja tööandjajaoksressurss“ • Tekitada soov, tahtmine nendes, kes senini õppes osalenud pole • Vajadus • Konkreetse ettevõtte töötajatele disainitud praktilised koolitused • Töökohtade innovatsioon • Kasulikkuse tajumine • Eestis Kanadale sarnane näide puudub • Positiivsete kogemuste jagamine

  27. Aitäh! vivika.halapuu@hm.ee www.hm.ee/piaac → Aruanded

More Related