170 likes | 511 Views
PÕUDADE AJALINE JA RUUMILINE MUUTLIKKUS EESTIS KASUTADES PALMERI PÕUASUSE INDEKSIT. Katre Luik Magistritöö Juhendaja: prof. Jaak Jaagus Tartu Ülikool. Sissejuhatus. Kliima muutumine Õhutemperatuur tõusnud Kevaded, talved soojemad Lumikatte kestus vähenenud
E N D
PÕUDADE AJALINE JA RUUMILINE MUUTLIKKUS EESTIS KASUTADES PALMERI PÕUASUSE INDEKSIT Katre Luik Magistritöö Juhendaja: prof. Jaak Jaagus Tartu Ülikool
Sissejuhatus • Kliima muutumine • Õhutemperatuur tõusnud • Kevaded, talved soojemad • Lumikatte kestus vähenenud • Äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine • Põud (30% maakerast põua all)
Mis on põud • Ajaperiood, kus sademeid on erakordselt vähe, valitseb intensiivne päikesepaiste ning kõrge õhu- ja mulla pinna temperatuur koos õhu kuivusega on põhjustanud vee suure äraauramise • Eestis loetakse põuaperioodiks 20 päevast sadudeta perioodi
Eelnevad põuauuringud Eestis • Kõige kuivemateks paikadeks on rannikualad, eriti läänekaartest tulevate õhuvoolude suunas tuulevarju jäävate Väinamere, Soome lahe, Peipsi ja Võrtsjärve äärsed alad
PDSI • Palmer Drought Severity Index • Wayne Palmeri poolt välja töötatud valem 1965. a • Näitab niiskuse hulka • Sisaldab endas sademete ja õhutemperatuuri andmeid • Skaala -4 kuni 4
Metoodika • Andmed pärit East Anglia Ülikooli kliimauurimise keskusest • Võrgustik
Metoodika • Aegrida 1901-2002 • Analüüsiti aastat, kevadet, suve, eraldi kuid
Kokkuvõte • PDSI ei pruugi olla parim võimalus Eesti alal põuasuse uurimiseks • Tulemused ei lähe kokku eelnevalt uurituga • Eeldades, et suurim niiskuse puudus esineb rannikul ja saartel, siis sellel meetodil selgus, et hoopiski Kirde-Eestis ja Lõuna-Järvamaal