Algi Samm Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi teadur Tartu Ülikooli doktorant

1. Suitsidaalsusele ja depressioonile viitava sümptomaatika esinemus kooliõpilaste hulgas ning seosed peresuhetega Algi Samm Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja SuitsidoloogiaInstituudi teadur Tartu Ülikooli doktorant Perekonnapsühhoterapeut Tallinn 26.03.2010

2. Teema püstitus Depressiooni ja suitsidaalsust võib vaadelda kui seda soodustavate ja esile kutsuvate bioloogiliste (geneetilised, vanuselised ja soolised), psühholoogiliste (minapilt, enesehinnang, interpersonaalsed suhted jne.) ning sotsiaalsete (normid, standardid) muutujate komplekset fenomeni

3. Depressioonil on mõju lapse ja nooruki toimimisele, mõjutades nii sõprussuhteid kui intellektuaalseid võimeid, st. elukvaliteeti tervikuna. Uurimused on välja toonud depressiooni, sh laste ja noorukite depressiooni kui olulise suitsiidiriski faktori (Hulten et al 1992, Mittendorfer-Rutz 2004).

4. Depressiooni sümptomiteks on: Alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine koos energia vähenemisega, suurenenud väsitavuse ja vähenenud aktiivsusega: • madal enesehinnang • enesesüüdistused • süütunne • lootusetus • energiapuudus • halb keskendumisvõime • rahutus ja muutunud uni, isu ja kaal • suitsiidmõtted ja teod

5. Depressiivsus- normaalne reaktsioon elusündmusele või meeleoluhäire? (1) • Normaalse kurbuse ja depressiooni kui häire vahel on erinevus sügavuses, kestvuses ja meeleolu kvaliteedis • Kliinilise depressiooni kui häire diagnoosiks on nõutav sümptomite vähemalt kahenädalane kestus, selle jooksul ilmnevad põhisümptomid enamusel päevadest enamuse aja jooksul

6. Depressiivsus - normaalne arenguline protsessvõi meeleoluhäire? (2) • Depressiivsed mõtted võivad normaalsel teismelisel esineda ning peegeldavad normaalset arengulist protsessi, mille käigus on noor inimene sügavalt huvitatud ka eksistentsiaalsetest küsimustest – elu ja surma küsimustest • Suitsidaalsete mõtete intensiivsus, nende sügavus ja kestvus, nende ilmnemise kontekst ning võimatus last või noort nendest mõtetest kõrvale juhtida (st. nende mõtete püsivus) on niisugused tegurid, mis eristavad tervet noort sellest inimesest, kes on sattunud suitsidaalsesse kriisi

7. Lapse ja nooruki suitsidaalsel käitumisel on leitud seoseid pereliikmete vahelisete suhetega (Pfeffer 1981, Samm et al 2009) • Lapse vaimne tervis sõltub keskkonnast, kus ta elab – perekonnast • Selle keskkonna oluliseks indikaatoriks on omavahelised suhted

8. Laste depressioonile viitav sümptomaatika 7-13 aastaste Lääne-Eesti kooliõpilaste hulgas Algi Samm, Airi Värnik, Liina-Mai Tooding, Merike Sisask, Kairi Kõlves, Anne-Liis von Knorring

9. Uurimuse eesmärgiks on • kirjeldada depressioonile viitavate sümptomite esinemist Eesti kooliõpilastel • tuua välja soolised ja vanuselised (vanusegrupid 7-10 ja 11-13) erinevused • uurida laste depressioonile iseloomuliku sümptomaatika struktuuri faktoranalüüsi abil

10. Antud uurimuses on vaatluse alla võetud 7-13 aastased Lääne-Eesti kooliõpilased, kokku on 729 õpilast, neist 386 poissi ja 343 tüdrukut • Metoodikana on kasutatud Maria Kovacsi poolt koostatud küsimustikku - Children Depression Inventory (CDI) • Andmed on kogutud aastatel 1996 ja 2004 Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia instituudi poolt projekti EAAD (European Alliance Against Depression) raames

11. Depressioonile omase sümptomaatika levimus Eesti kooliõpilastel (1996 ja 2004 läbiviidud uurimuse põhjal)

12. Tulemused • CDI abil mõõdetud depressiivsuse keskmine näitaja kogu valimi puhul oli 9.96 (SD=6.3, range 0-39, median 9.0) • CDI keskmise näitaja puhul sugude ja vanuse osas erinevusi ei esinenud • CDI üksiktunnuste puhul erinevused sugude osas

13. Erinevused sugude lõikes Poisid “Ma pean alati ennast õppima sundima” “Ma ei ole kunagi sama hea kui teised lapsed” Tüdrukud “Ma nutan iga päev” “Ma ei suuda kunagi midagi otsustada” “Mul on alati halb söögiisu”

14. Faktorid (1) F1, Psühhosomaatilised kaebused ja rõõmutus(kehalised kaebused, unehäired, elurõõmu puudumine) • tüdrukutel tugevamalt väljendunud võrreldes poistega; • noorematel enam väljendunud võrreldes vanema vanusegrupiga F2, Negatiivne hinnang toimetulekule (ebaefektiivsuse tunne) • poistel pessimistlikum nägemus oma toimetulekust võrreldes tüdrukutega; • vanemal vanusegrupil ebaefektiivsuse tunne tugevamalt väljendunud võrreldes noorematega

15. Faktorid (2) F3, Negatiivne enesehinnang(madal enesehinnang;tunne, et ei ole armastatud) • tüdrukute puhul tugevamalt väljendunud võrreldes poistega • vanemal vanusgrupil enam väljendunud võrreldes noorema vanusgrupiga F4,Alanenud meeleolu(kurbus, süütunded) • sugude ja vanuse osas erinevusi ei esine F5, Sotsiaalsed suhted ja seotus (suhtlemisraskused, üksildustunne) • sugude ja vanuse osas erinevusi ei esine

16. ISE TUNNEB: Kurb Allasurutud Tühi Jõuetu Hüljatud Lootusetu TEISED NÄEVAD:sünge, pessimistlik, küüniline, negatiivne,tujukas,kuri

17. Kokkuvõte • CDI abil mõõdetud depressiivsuse keskmise näitaja puhul sugude ega vanuse osas erinevusi ei esine. • Faktoranalüüs toob välja laste depressiivsuse multifaktoriaalse struktuuri. Tüdrukute puhul on enam väljendunud alanenud meeleolu, psühhosomaatilised kaebused ja negatiivne enesehinnang. Poiste puhul on iseloomulikuks käitumuslikud komponendid, negatiivne hinnang toimetulekule.

18. Publikatsioon: Algi Samm, Airi Värnik, Liina-Mai Tooding, Merike Sisask, Kairi Kõlves, Anne-Liis von Knorring (2007). Children’s Depression Inventory in Estonia. Single items and factor structure by age and gender. Child & Adolescent Psychiatry. 17(3) 162-170.

19. Suitsidaalsuse ja depressioonile viitava sümptomaatika esinemus kooliõpilaste hulgas ning seosed peresuhetega Algi Samm, Liina-Mai Tooding, Merike Sisask, Kairi Kõlves, Katrin Aasvee, Airi Värnik

20. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring • Rahvusvaheline küsitlusuuring (HBSC) on läbi viidud 2005/2006 õppeaastal, küsitletud on õpilasi 86 Eestimaa koolis • Käesoleva uurimus on koostöö Tervise Arengu Instituudi ja ERSI vahel

21. Uurimuse eesmärgiks oli selgitada välja perekeskkonna tegurite mõju laste vaimsele tervisele (depressiivsuse ja suitsiidimõtete esinemine) Valimiks kooliõpilased, kelle peres oli vähemalt ema või isa • 4382 õpilast poisid 2174 (49,6%) tüdrukud 2208 (50,4%) • Valim oli jaotatud kolme vanusgruppi – 11-,13- ja 15-aastased

22. Hüpoteesid • Lapse poolt subjektiivselt tajutud head suhted perekonnas on kaitsvaks teguriks depressiivsuse ja suitsiidimõtete esinemise osas • Pereliikmete omavahelise suhtlemise kergus on kaitsvaks teguriks depressiivsuse ja suitsiidimõtete esinemisel • Lastel, kes elavad mõlema bioloogilise vanemaga, on väiksem risk depressiivsuse ja suitsiidimõtete esinemiseks • Depressiivsust ja suitsiidimõtteid esineb enam noorukitel, kes kasvavad majanduslikus kitsikuses olevates peredes.

23. Tulemused Vanemliku ressurssi olemasolu lapse kasvukeskkonnas: • 65.9% õpilastest (n = 2882) elasid koos mõlema bioloogilise vanemaga • 18.7% õpilastest (n = 820) elasid üksikvanemaga perekonnas • 15.5% õpilastest (n = 680) elasid kasuvanemaga perekonnas

24. Õpilaste subjektiivse hinnangu kohaselt olid peredes väga head suhted (10-pallisel skaalal keskmine näitaja 8)

25. Depressiivsuseesinemine kahe või mitme nädala kõikidel päevadel viimase 12 kuu jooksul; suitsiidimõtete esinemine viimase 12 kuu jooksul • Depressiivsuse esinemine 11-aastased 15,8% 13-aastased 23,1 % (tüdrukud 27,0% ja poisid 19,1%) 15-aastased 33,1% (tüdrukud 33,1% ja poisid 24,9%) • Suitsiidimõtete esinemine 11-aastased 23,8% 13-aastased 11,4% 15-aastased 13,5% (tüdrukud 16,5% ja poisid 10,6%)

26. Kaitsvad tegurid • Subjektiivselt tajutud head suhted pereliikmete vahel vähendasid suitsiidimõtete ja depressiivsuse esinemise tõenäosust kõikides vanusgruppides, nii poistel kui tüdrukutel

27. 11-aastasedpoisid ema isa vanaisa 13-aastasedpoisid isa kasuisa vanem vend 15-aastasedpoisid isa vanem vend Kaitsvad tegurid poistel (1) Muredest rääkimise kergus pereliikmetega vähendas depressiivsuse esinemise tõenäosust

28. 11-aastasedpoisid ema isa vanem õde vanem vend vanaema vanaisa 13-aastasedpoisid ema isa 15-aastasedpoisid ema isa vanem õde vanem vend Kaitsvad tegurid poistel (2) Muredest rääkimise kergus pereliikmetega vähendas suitsiidimõtete esinemise tõenäosust

29. Riskitegurid poistel • Perekoosseisu puhul kasuvanem perekonnas suurendas suitsiidimõtete esinemise tõenäosust 11-aastastelja 13-aastastel poistel võrrelduna nende poistega, kes kasvasid kahe bioloogilise vanemaga perekonnas

30. Kaitsvad tegurid tüdrukutel (1) Muredest rääkimise kergus pereliikmetega vähendas depressiivsuse esinemise tõenäosust 13-aastased tüdrukud • ema • isa 15-aastasedtüdrukud • isa • kasuema

31. 11-aastased tüdrukud ema isa kasuisa vanem õde vanaema vanaisa 13-aastasedtüdrukud ema isa 15-aastasedtüdrukud isa vanem vend vanaema vanaisa Kaitsvad tegurid tüdrukutel (2)Muredest rääkimise kergus pereliikmetega vähendas suitsiidimõtete esinemise tõenäosust

32. Riskitegurid tüdrukutel • Perekoosseisu puhul kasuvanem perekonnas suurendas suitsiidimõtete esinemise tõenäosust 11-, 13- ja 15-aastastel tüdrukutel võrreldes nendega, kelle perekonnas oli kaks bioloogilist vanemat • kasuvanem perekonnas suurendas depressiivsuse esinemise tõenäosust13-aastastel tüdrukutel • üksikvanemaga perekonnas suurenes suitsiidimõtete esinemise tõenäosus 15-aastastel tüdrukutel võrreldes perekeskkonnaga, kus olid mõlemad bioloogilised vanemad

33. Kokkuvõttev mudel prognoosimaks suitsiidimõtete ja depressiivsuse esinemise tõenäosust • Noorukitel, kes ei ole rahul omavaheliste suhetega peresüsteemis, esineb enam depressiivsust ja suitsiidimõtteid • Muredest rääkimise kergus ema ja isaga osutus oluliseks kaitseteguriks depressiivsuse ning suitsiidimõtete esinemisel • Perekoosseisu osas kasuvanem perekonnas osutus riskiteguriks suitsiidimõtete ja depressiivsuse esinemisel võrreldes õpilastega, kes kasvasid mõlema bioloogilise vanemaga perekonnas • Perekonna majanduslik kitsikus osutus riskiteguriks 15-aastaste noorukite puhul.

34. Publikatsioon: • Samm, A., Kõlves, K., Sisask, S., Aasvee,K., Tooding L-M, Värnik,A (2009). Suicidal thoughts and depressive feelings in the context of family relations among schoolchildren in Estonia. Risk and protective factors. European J Child & Adolescent Psychiatry DOI: 10.1007/s00787-009-0079-7.

35. Kuidas aidata suitsidaalset inimest? • Ära ignoreeri ohumärke • Võta abivajajat tõsiselt • Väljenda hoolimist, toetust poolehoidu • Kuula tähelepanelikult • Küsi otseseid küsimusi • Aktsepteeri abivajaja tundeid • Paku välja alternatiivseid lahendusvariante • Ära luba hoida tema saladust • Kaasa teisi inimesi

36. Ravi • Psühhoteraapia võimalused: • pereteraapia • individuaalne teraapia • Antidepressandid • Võrgustikutöö

37. Õpilase vaimset tervist toetav võrgustik Õpetajad jm koolipersonal Perearstid ja õed Kaaslased ja sõbrad PEREKOND Sotsiaaltöötajad Olulised inimesed (sport, kirik vm) Lastepsühhiaatrid ja -psühholoogid Kooliarstid ja koolipsühholoogid

38. Tänan!