“Erinevad mälud, ühised huvid”

1. “Erinevad mälud, ühised huvid” Töögrupp Alfa:Igor Ivanov, Julia Tomberg, Marianna Drozdova, Mihhail Kõlvart, Andrei Titov, Vadim Belobrovtsev Eesti Koostöö Kogu rahvussuhete konverentsil 21. novembril 2008 Sine ira et studio 1 21.11.2008

2. Teemaplokk 1 – Eesti elu aastal 2032: • Lühivisioon Eestist aastal 2032 • Formaalselt Eesti suveräänsus jääb samale tasemele nagu on praegu Euroopa Liidus. • Tekib suur Euroopa-Aasia Liit, mille koosseisu hakkavad kuuluma Euroopa Liidu maad,samas ka Venemaa ja sellised Aasia suur-riigid nagu Kasahstan, Türgi, Hiina, India. • EALhakkab oma olemuselt täitma praeguse Europarlamendi funktsioone, hakkab looma uusi standarte. • NATO, OSCE – transformeeruvad uutesse palju võimsamatesse struktuuridesse, arvestades EAL-i tekkimist.

3. Teemaplokk 1 – Eesti elu aastal 2032: • Eesti põhiseadus aastal 2032 2032. aastaks põhiseadusse tekkib 2 muudatust: 1- kaob preambul, mille tagajärjeks ja tähenduseks saab loobumine rahvusriigi ideoloogiast ja Eesti kuulutatakse multikultuurseks riigiks, kus põhiväärtuseks on inimene. 2- seoses EAL loomisega kuulutatakse välja ühine EAL-i põhiseadus, kui standard mis põhineb inimõigustel ja kus põhiväärtuseks on inimene. • Rollijaotus erinevate võimude vahel jääb põhimõtteliselt samaks, kuid seadusandlik võim saab reguleerituks uue EAL-i tasemel

4. Teemaplokk 1 – Eesti elu aastal 2032: 3. Vähemusrahvuste olukord aastal 2032 • Rahvusvähemused ei saa eraldiseisvaks jõuks, aastaks 2032, kuid hakkavad kuuluma kõikidesse kodanike ja erakondlikke ühendustesse, sealhulgas saavad ka nende juhtideks. • Rahvusvähemuste kompaktne elukoht säilib • Rahvusvähemuste esindatus poliitilises, majanduslikus ja akadeemilises eliidis hakkab tasakaalustuma. • Rahvusvähemused saavad veto õiguse kõigis küsimustes, mis neid otseselt puudutavad.

5. Teemaplokk 2 – Identiteet 4. Eesti – multikultuurne või rahvusriik? • 2008. aasta Eesti on objektiivselt multikultuurne riik, kuid on võtnud kursi rahvusriigi ülesehitamisele. • Rahvusriigi ülesehitamine Eestis ei ole võimalik • “Rahvusriik” ja “multikultuursus” on välistavad vastandid. • „Eesti rahva, keele ja kultuuri säilimine sajanditeks” on võimalik ka multikultuurse riigi kontekstis. • Globaliseerumine, sh majanduslik, ei ühti kuidagi rahvusriigi ülesehitamise mudeliga. • ”Üks rahvas, üks maa, erinevad keeled”. • Eesti ühtne riigi-identiteet - KODUMAA

6. Teemaplokk 2 – Identiteet 5. Mõisted „eestlased“ ja „Eesti rahvas“ • Eesti rahvas - kõik alaliselt Eestis elavad inimesed. • Eestis elavad venelased kuuluvad lahutamatult Eestirahva koosseisu. • 2032. “Eestlane” - riiklik kuuluvus.

7. Teemaplokk 2 – Identiteet 6. Enesenimetus: eestivenelased? • Nimetus „eestivenelased” on adekvaatne ainult praegu. Tulevikus peaks olema nimetus “eestlane” • Patriotism ei tähenda lojaalsust. Lojaalsus ei tähenda patriotismi. • Elukorraldus on parem seal kus meid ei ole (nali).

8. Teemaplokk 2 – Identiteet 7. Mitmekesisus kui väärtus • Rahvuslik mitmekesisus globaliseerumistingimustes on paratamatu. Üldine suhtumine peab olema positiivne. • Eestis ei tunnistata piisavalt rahvuslikku mitmekesisust, seda väärtustatakse veel vähem. • EÜ lausungit „In varietate concordia” ei saa kasutada iseloomustamaks Eestit.

9. Teemaplokk 2 – Identiteet 8. Rahvusliku identiteedi keskne tuum • Me austame eesti keelt, tunnustame seda kui eestlaste identiteedi põhiväärtust ja teadvustame selle õppimise vajadust. • Keel võib olla rahvuse identiteedi määravaks tunnuseks, kuid mitte kogu rahva. • Teise maailmasõja võit ei ole määrav venelaste identiteedis. Niisuguse identiteedi keskse faktori mõtlesid välja kohalikud poliitikud.

10. Teemaplokk 2 – Identiteet • Iga rahvus määrab ise enda jaoks identiteedi olemuse, keegi väljast ei saa seda peale suruda. • Eestlaste ja venelaste rahvuslik identiteet ei muutu. Muutuma peab Eesti rahva identiteedi mõiste.

11. Teemaplokk 3 – Infoväli ja usaldus • 9. Venekeelne infoväli Eestimaal Ühise infovälja loomine:on võimalik, kuid hetkel eeltingimused ja arusaam on valed Kanalid aastal 2032: üldine pilt oluliselt ei muutu, kuigi suureneb veelgi interneti osakaal Võõrkeelse meedia tarbimine: eestlased ei hakka rohkem jälgima venekeelseid meediakanaleid, eestivenelased tarbivad rohkem infot eesti meediakanalitest Venekeelne meedia Eestis: püsib enam-vähem samal tasemel nagu see praegu ongi ETV2: see kanal ei saa kunagi venekeelseks

12. Teemaplokk 3 – Infoväli ja usaldus • 10. Usaldus Kelle väravas on praegu pall: kahjuks poliitikud väga tihti ei kasuta seda võimalust Gruusia näide: eriarvamuste olemasolu ja killustatus on erinevad asjad Segaabielud: arvatavasti nende arv jääb samale tasemele Majanaabrite suhted: inimesed suhtlevad üksteisega senisest palju vähem Anonüümsed netikommentaarid: sellega võidelda pole vaja, sest see on inimese olemus „Fašistid“ ja „okupandid“:aeg ravib

13. Teemaplokk 4 – Murekohad ja ettepanekud • 11. Eesti üldised murekohad 1. Sotsiaalne kihistumine. Tänases Eestis mõiste „kaks Eestit” muutub aina aktuaalsemaks – eriti praegu, kui kiire majanduskasv asendus majanduslangusega, kui mitte öelda kriisiga. Esimese – jõukama Eesti esindajad elavad kriisi ilusti üle, teise – vaesema Eesti esindajad on silmitsi pidevalt suurenevate raskustega. 2. Rahvusriik vs. multikultuurne riik Tänapäeval peaks kahjuks tunnistama et Eestis siiamaani eksisteerib arusaam, et rahvusriik peaks olema ainuvõimalik valik Eesti Vabariigi jaoks. Meie arvame aga, et iga aastaga paneb see arusaam aina rohkem puuse, ja multikultuurne riik on Eesti Vabariigi ainuõige tulevik.

14. Teemaplokk 4 – Murekohad ja ettepanekud 3. Haridussüsteem Eesti Vabariigil siiamaani puudub kindel ja selge haridusstrateegia, mida riik vajab juba rohkem kui 15 aastat. Tulemuseks on näiteks see, et koolid – eriti väiksemad maakoolid – võistlevad teine teisega koolilaste pärast selle asemel, et tõsta hariduse kvaliteeti. Sama puudutab ka ülikoolide vahelist võitlust: praegu on Tartu Ülikool selge riigisoosik, mis on absoluutselt väärpraktika. Samas tekitab palju küsimusi ka venekeelsete õppeasutuste nö reform. 4. Demograafiline olukord Kahjuks on meie riigis tõsised probleemid demograafilises valdkonnas – rahvaarv on kahanemas, siiamaani sünnib meil vähem inimesi kui sureb, lisaks sõidavad inimesed Eestist ära parema tuleviku otsingus. Tuleb leida viise selle protsessi peatamiseks ja demograafilise olukorra parandamiseks. 5. Keskkonnakaitse Kaasaegses maailmas tuleb aina rohkem tähelepanu pöörata keskkonnaprobleemidele, ja Eesti pole siin mingi erand.

15. Teemaplokk 4 – Murekohad ja ettepanekud 1. Kodakondsuse nullvariant nendele, kes elasid Eestis iseseisvustaastamise hetkel ja kes ei ole siit siiamaani lahkunud, aga omavad Eesti kodakondsuse asemel kas Venemaa või halli passi. Seda on vaja selleks, et kõik Eestimaa elanikud tunneksid oma kuuluvust sellele riigile. 2. Tasuta eesti keele kursused kõigile soovijatele ja nendele, kes soovivad parandada oma keele oskust 3. Kooli reformi ära jätmine, venekeelse koolihariduse säilimine

16. Teemaplokk 4 – Murekohad ja ettepanekud 4. Eesti keele õpetamise taseme parandamine, soovituslikult selle õpetamine keelekandjate poolt 5. Sotsiaalse integratsiooni projektid alates kooli tasemest 6. Loobumine Põhiseaduse preambulis kuulutatud rahvusriigist, mille tulemusena Eestist saab multikultuurne riik

17. Teemaplokk 4 – Murekohad ja ettepanekud 7. Seadused ja määrused, valitsuse, parlamendi ja kohalike omavalitsuste dokumendid tuleb ametlikult tõlkida vene keelde. Asjaajamine kohalike omavalitsuste otsuse järgi 8. Ravimite tarbimise juhendid tõlkida vene keelde.

18. Teemaplokk 4 – Murekohad ja ettepanekud 10. Loobumine punktist, mille järgi presidendiks saab olla ainult “sünnijärgne” Eesti kodanik 11. Keeleinspektsiooni volituste vähendamine ja tulevikus selle asutuse laialisaatmine 12. Enamus noortekeskustest tuleks üle anda jätkusuutlike noorteühenduste juhtimise alla konkursi alusel ja kindlate kriteeriumide alusel