KOOSTÖÖVÕIME KUI HARIDUSE EELDUS JA TULEMUS

1. KOOSTÖÖVÕIME KUI  HARIDUSE EELDUS JA TULEMUS Ülo Vooglaid Sügis, 2009

2. Käsitlusloogika: • PÕHITEESID • PÕHIMÕISTETE MÄÄRATLUSED • KOOSTÖÖVÕME KUJUNEMISE EELDUSED • KOOSTÖÖ JA KONKURENTSI OSAEESTI ARENGUS 2 3 1 KÕIK, MIS SÕLTUB KOOSTÖÖST KÕIK, MILLEST SÕLTUB KOOSTÖÖ KOOSTÖÖ

3. Põhiteesid • Võimed, sh koostöövõime, on SUBJEKTIL; asjadel, nähtustel protsessidel jne võimeid ei ole. • Võimeid saab liigendada mitmel alusel. Ainuõiget võimete liigendust ei saa olla. • Igal alusel koostatud võimete loendid saavad olla informatiivsed vaid sel juhul kui nende loomisel on järgitud klassifitseerimise reegleid.

4. Võimete kujunemisel on kesksel kohal sünnipärased eeldused, ehk ANDED.- Oma osa on kasvatusel ja sellest johtuval huvil, tahtel, vabadusel, kohuse- ja vastutustundel, usul, lootusel, armastusel ja kindlusetundel... - Võimete kujunemise ja ilmnemise eelduseks on tervis – inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu ühtsus.- Oma osa on MITTE PELGALT HARIDUSEL, vaid hariduse, informeerituse ja kogemuse ühtsusel jpm.

5. Eestis ollakse jätkuvalt hädas sellega, et ei suudeta vabanedanõukogudeaegsest autoritaarsest subjekt-objektsest paradigmast. Üliõpilased peavad sooritama nii Tallinnas kui Tartus, Rakveres ja Haapsalus oma pedagoogikaeksami sellise õpiku järgi, milles SUBJEKTI mõistet üldse ei ole.

6. Eestis on ette nähtud aru saada nii, et • haridus on see, mida koolis antakse ja mille olemasolu kontrollitakse... • koolis toimub üks tegevus ja see on õppimine; • põhiprotsessiks on õppetöö; • põhieesmärgiks on endiselt Riikliku Õppekava (RÕK) täitmine; järelikult on nii õpetajad kui ka õpilased selle eesmärgi saavutamise vahendid... • õppe tulemust (sh õppe efektiivsust) näitavad teadmiste kontrollimisel pandud hinded.

7. Järelikult on võimalik käsitleda koostöövõimet hariduse eelduse ja tulemusena peamiselt filosoofilises kontekstis. ------------------------------------------------------------- Praktikas domineerib • HINDAMISHULLUS, • JÄRJESTAMISHULLUS, • VASTANDAMISHULLUS... (näimine olemise asemel) mille tagajärgedeks on soovitule vastupidised hoiakud, normid ja väärtused.

8. Kõik eeldused ja võimed on vastastikku üksteise eelduseks ja toimivad süsteemina. • Rääkida saame eeldustest ja võimetest ka ükshaaval ja eraldi; arvestada saame nende süsteemiga. • Võimed ei arene! Areneb inimene (kui areneb). Võimalik on ka taandareng. • Arendada ei saa üldse mitte midagi ega mitte kedagi. Võimalik on luua ja hoida arengu eeldusi.

9. Kõik inimesed on andekad! Küsimus on eeskätt selles, kellele on loodus (Looja!) mille poolest helde olnud. Teada on vaja, • kuidas anne avaldub (ilmneb), • kuidas anne ära tunda, • kuidas annet hoida, • mida saab ja tuleb teha selleks, et sünnipärased eeldused muutuksid võimeteks, • kuidas kompenseerida kõike seda, mille poolest on loodus (Looja!) olnud väga kitsi.

10. Ehkki rahvuslikuks põhirikkuseks on anne,tuleb siiski tõdeda, et valdav osa andest hävib Eestis enne kui lapsed jõuavad kooliikka.------------------------------ Ande varajane diagnostika ja andehoid on eksistentsiaalse tähtsusega ülesanded.

11. Eeldused ilmnevad erinevalt. Eeldused võivad ilmneda - varakult või hiljem, - avalikult, - latentselt või - varjatult...

12. Koostöövõime kujunemisel on oluline osa suhete ja suhtetoime ühtsusel KÄSITLEDA SAAB SUHTEID ! KÄSITLEDA SAAB SUHTETOIMET KOOSTÖÖ EELDUSEKS ON HEAD SUHTED; SUHETE EELDUSEKS OMAKORDA ON VASTASTIKUNE USALDUS, AUSTUS, TÄHELEPANELIKKUS, AUSUS, ÕIGLUS, TÄPSUS, EHEDUS...

13. Koostöö on interaktsioonisüsteemielement KONKURENTS SUNDUS KONFLIKT Y X MÄNG VAHETUS KOOSTÖÖ NB! NII, NAGU IGA ISEREGULEERUVA SÜSTEEMI ELEMENT SISALDAB PISUT ANTUD SÜSTEEMI TEISI ELEMENTE, NII SISALDAB KA INTERAKTSIOONISÜSTEEMI IGA ELEMENT PISUT KÕIKI TEISI TEISIINTERAKTSIOONILIIKE.

14. INTERAKTSIOONISÜSTEEM ON SUHTETOIME SÜSTEEMI KOMPONENT SUBJEKT – SUBJEKTSED SEOSED S U H T L E M I N E KOMMUNI- KATSIOON INTER- AKTSIOON SEOS TÄHENDUST OMAVATE MÄRKIDE JA SÜMBOLITE ABIL SEOS TEGEVUSE (KÄITUMISAKTIDE) ABIL VÄGIVALD INFOR- MEERIMINE K O H T L E M I N E SUBJEKT – OBJEKTSED SEOSED

15. Millist osa etendab haridussüsteem koostöövõime ja –tahte kujunemises? Vastus võib olla lühike ja formaalne: 1) Tühist. 2) Keegi ei tea, sest vastavaid uuringuid ei ole. Vastus võib olla pikk ja põhjalik: Siis oleks vastamiseks vaja määratleda ja piiritleda, millest üldse jutt käib, mis on ja milline on • haridussüsteem ja haridus, • kool ja koolivõrk, • teaduse, hariduse ja kultuuri vastastikune seos (sõltuvus), • tegevussüsteemi, sh õppimise ja töö käsitlus, • õiguste, kohustuste ja vastutuse suhe...

16. PEREKONNAL, KOGUKONNAL, SÕPRUSKONNAL, RAAMATUKOGUL, KIRIKUL, MUUSEUMIL, TEATRIL, KINOL, KUJUTAVAL KUNSTIL, MUUSIKAL, TANTSUL, SPORDIL, TELEVISIOONIL, RAADIOL INTRNETIL, TURISMIL, KAITSEVÄEL, LASTEAIAL, KOOLIL, jt INSTITUTSIOONIDEL ning tegevustel Haridussüsteemis on oma osa ühiskonna kõigil institutsioonidel ja neis toimuval tegevusel: Keskkonnal on mingi osa, aga mingi osa on ka ISESEISVAL MÕTLEMISEL ja nähtu-kuuldu mõtestamisel.

17. Õpetuslik võib olla iga eluhetk, aga haritud inimeseks saab kujuneda vaid kultuuriseostes.Haritud inimeseks ja ühiskonnaks kujunemise eelduseks on vaimsus.

18. Vaimsus ei saa olla õppeobjekt • Õpe koosneb paljudest tegevustest. • Õppes oleku ajal küünib õppimise osa 5-6 %. • HARIDUS KUJUNEB ÕPPE JA KASVATUSE ÜHTSUSES, LÄBI KOGEMUSE. • Igas tegevuses on hulk võimalusi aga ka hulk piiranguid. • Igal õpetajal ja õppuril on hulk tugevaid ja nõrku külgi; toimib tervik. • Kasvatuse asendamatuks eelduseks on eeskuju.

19. Igal eluhetkel tunneb inimene end mingis situatsioonis. Situatsioon on psüühiline keskkond, milles võib olla hulk dimensioone: • TÕENE VÕI MÄNGULINE, • PROBLEEMNE VÕI ABSURDNE, • STABIILNE VÕI LABIILNE, • RAHULIK VÕI EKSTREEMNE... • VALIKU- VÕI SUNDSITUATSIOON. Kasvatuslikud efektid saavad kujuneda tõeses, probleemses valikusituatsioonis.

20. Vastutustunne ja aktiivsus kujunevad läbi OTSUSTAMISE. OTSUSTAMINE ON VÕIMALIK VAID VALIKUSITUATSIOONIS. SUNDSITUATSIOONIS PEAB TEGEMA SEDA, MIDA KÄSTUD, NII, NAGU KÄSTUD, SIIS, KUI KÄSTUD, SEAL, KUS KÄSTUD, SELLEST, MIS KÄSTUD Kasvatus, mis on rajatud sundusele (käskimisele-keelamisele, hindamisele-vastandamisele), “toodab” varisere, petiseid, vastandujaid, pugejaid...

21. Kasvatus on meie meelest kasvamise saatmine arenguks soodsa keskkonna kujundamise ja hoidmise kaudu Kasvatuse esmasteks eeldusteks on armastus, hoolivus, vaimsus, järjekestvus, ausus, õiglus, andestus, usaldus, väärikus... Kasvamise eelduseks on uni, liikumine, värske õhk, jook ja söök, puhtus, täpsus, Kasvamise eelduseks on vabadus, kord ja korraaustus...

22. Tänan neid, kes kaasa mõtlesid, kes kavatsevad edasi mõelda ja seda kõike, millest sõltub Eesti arengu üks peamisi eeldusi – KOOSTÖÖVÕIME JA -TAHE nii koguduses kui ka väljaspool kogudust visalt edasi viia! KÜSIMUSED - TÄIENDUSED - SÜVENDUSED - PARANDUSED: Ülo Vooglaid Pukamäe küla, Kohila vald, Raplamaa 79812; 48 33 410; 56 66 01 22 ylo.vooglaid@mail.ee