410 likes | 588 Views
Riigiametite suhted meediaga 2004. Ajakirjanike küsitlus. Turu-uuringute AS Märts 2005. Uuringu taust. Küsitlusaeg 18. jaanuarist – 7.veebruarini 2005 Postiküsitlus väljasaadetud ankeete 473 tagastatud ankeete 193 tagastamise protsent 41 Läbiviija: Turu-uuringute AS/Karin Reivart
E N D
Riigiametite suhted meediaga 2004 Ajakirjanike küsitlus Turu-uuringute AS Märts 2005 Rahandusministeerium 1
Uuringu taust • Küsitlusaeg 18. jaanuarist – 7.veebruarini 2005 • Postiküsitlus • väljasaadetud ankeete 473 • tagastatud ankeete 193 • tagastamise protsent 41 • Läbiviija: Turu-uuringute AS/Karin Reivart • Esimene meediasuhete uuring viidi läbi aastal 1997 • Käesolev elektrooniline aruanne sisaldab tulemuste kokkuvõtte ja joonised, uuringu pabervariandile on lisatud tabelmaterjal ja kõik vastused lahtistele küsimustele. Rahandusministeerium 2
Vastanute jagunemine: • Vastaja ametikoht • Pea/tegevtoimetaja 10% • Toimetaja 48% • Reporter 36% • Korrespondent 6% • Töökogemus ajakirjanikuna • Kuni aasta 5% • 1–3 aastat 12% • 4-10 aastat 41% • Üle 10 aasta 42% • Meediakanal • Kohalik ajaleht 31% • Üleriigiline ajaleht 44% • Ajakiri 4% • Raadio 10% • Televisioon 7% • Uudisteagentuur 5% • Meedia liik • Eesti meedia 87% • Vene meedia 13% • Linn • Tallinn 60% • Muu linn 40% Rahandusministeerium 3
Ajakirjanike ootused pressiesindajatele • Ajakirjanikud ootavad ettevõtetelt ja asutustelt eelkõige usaldusväärset teavet, kiiret päringutele vastamist, avatust suhtlemisel ning pressiesindaja head kättesaadavust • Viimase aasta jooksul on suurenenud usaldusväärse info ja pressiesindaja kättesaadavuse tähtsustamine • Vene meedia hindab olulisemaks pressiesindajate ja juhtide kättesaadavust, teavitamist kodulehekülgedel (sh. ettevõtte majandustulemustest ja tegevusest ühiskonna arengu toetamisel) • Vastajatele väljastpoolt Tallinna on keskmisest olulisem teavitamise regulaarsus ja pidevus. Rahandusministeerium 4
Pressiesindajate suuremad vead • Peamiseks pressiesindajate probleemiks on jätkuvalt liigselt bürokraatlik suhtlemine • Ajakirjanike arvates esineb ka olulise info varjamist pressiesindajate poolt ning ei osata leida organisatsioonis piisavalt uudislikku infot • Üldise tendentsina on paranenud päringutele vastamise kiirus, pressiteadete ajakirjanduslik tase, pressiesindajate töökultuur ja kursisolek ettevõttes/asutuses toimuvaga. • Vene meedia esindajaid häirib enam pressiesindajate vähene informeeritus, info varjamine ja aeglane päringutele vastamine • Majandusajakirjanike arvates on keskmisest suurem probleem pressiesindajate vähene kursisolek, vilets töökultuur ja info varjamine Rahandusministeerium 5
1. Tähtsad tegurid suhtekorraldustöösn=193 Rahandusministeerium 6
2. Sagedasemad pressiesindajate probleemidn=193 Rahandusministeerium 7
Valitsusasutuste suhtekorraldus üldiselt • Valdav osa ajakirjanikest leiab, et valitsusasutuste pressitöö tase tervikuna võrreldes eelmise aastaga muutunud ei ole (67%). Paranemist märkis 29%, kehvemaks peab nüüdset taset 4% vastanutest • Suurenenud on võrreldes varasemaga vastajate hulk, kes märgivad presstöö paranemist • Paranenud on eelkõige info liikumise kiirus, pressiesindajate professionaalsus ja koostöövalmidus • Halvenemise poole pealt toodi mitmel korral välja juhtide kättesaadavuse raskenemist ja pressiesindajate liigset ettevaatlikkust (ülevaade lahtistest vastustest aruande lisas) • Ajakirjanike hinnangud väljastatava info selgusele, selle liikumise kiirusele ja teavitamise üldisele avatusele on möödunud aasta jooksul paranenud Rahandusministeerium 8
3. Kas valitsusasutuste suhtlemine avalikkusegaon viimase aasta jooksul muutunud?n=171 Rahandusministeerium 9
4. Hinnang valitsusasutustest väljastatavale infolen=171 Rahandusministeerium 10 * vastajate arv üldistusteks ebapiisav
4A. Hinnang valitsusasutustest väljastatavale infoleVõrdlus 2003 ja 2004 (alati/ peaaegu alati + enamasti) Rahandusministeerium 11
Valitsusasutuste suhtekorraldus üldiselt • Valdkonnad, milles ajakirjanikud senisest enam infot ootavad, on otsustuste mõjud, taustinfo/seosed ning kodanikke puudutav seadusandlus • Taustinfo ja otsustuste mõjude osas on infovajadus suurenenud, kui võrrelda tulemusi eelmise aastaga. Vähenenud on ajakirjanike infopuudus kodanikke puudutava seadusandluse ja ettevalmistatavate projektide osas • Ajakirjanike hinnangul ei sisalda pressiosakondade poolt saadetud infomaterjalid alati nende jaoks tähtsaid uudiseid ega ka vajalikku, kasutatavat taustinformatsiooni • Võrreldes eelmise aastaga on paranenud vastajate hinnangud pressikonverentsidele – nii seal jagatava info olulisuse kui ka nende korraldamise vajalikkuse osas Rahandusministeerium 12
5. Infovajadus erinevate infoliikide puhuln=171 Rahandusministeerium 13
5A. Infovajadus erinevate infoliikide puhulVõrdlus 2003 ja 2004 (praegusest palju enam) Rahandusministeerium 14
6. Valitsusasutustest väljastatava info kvaliteetn=171 Rahandusministeerium 15
6A. Valitsusasutustest väljastatava info kvaliteetVõrdlus 2003 ja 2004 (alati või peaaegu alati + enamasti) Rahandusministeerium 16
Valitsusasutuste suhtekorraldus üldiselt • Valitsusasutuste kommunikatsiooniosakondi peab piisavalt professionaalseks 62% ajakirjanikest • Asutuste kommunikatsiooniosakondade omavaheline koostöö võiks olla tõhusam • Vastanute arvates ei ole osakonnad poliitiliselt piisavalt sõltumatud, nii arvab 60% ajakirjanikest • Valitsusasutuste kodulehekülgedel võiks info uuendamine olla kiirem, samuti oodatakse enam eelinfot ja statistikat. Kõik ettepanekud kodulehekülgede kohta on välja toodud aruande lisas. • Ajakirjanike vabas vormis esitatud ettepanekutest selgus: • rahul ei olda tendentsiga, et juhtide kättesaadavus paljudes asutustes ja ettevõtetes on raskenenud • pressiesindajatelt oodatakse oma lubaduste paremat täitmist tagasihelistamise osas • pressiesindajad võiksid olla paremini informeeritud asutuses toimuvast • pressiesindajate ajakirjanduslikud teadmised võiksid olla paremad Kõik 59 ettepanekut muutmata sõnastuses on toodud aruande lisas. Rahandusministeerium 17
7. Hinnangud valitsusasutuste kommunikatsiooniosakondadele n=171 Rahandusministeerium 18
8. Asutuste ja ametitega suhtlemise pingeridaNimetati kolm asutust/ametit, millega suheldakse kõige sagedamini Rahandusministeerium 19
Riigiametite meediasuhted • Kõige sagedamini suhtlevad ajakirjanikud uuritud riigiametitest Politseiametiga,Päästeametiga ning Maksu- ja tolliametiga • Parima üldhindega hinnati Päästeameti pressitööd (7,3), madalaim üldhinne anti tänavu Kaitsepolitseiametile • Võrreldes eelmise uuringuga on riigiametite pressitöö üldhinded enamasti paranenud • Sagedamini hinnati ka erinevate tegurite osas kõige kõrgemalt Päästeameti pressitööd Rahandusministeerium 20
9. Üldhinne riigiametite meediaga suhtlemiseleaastatel 2000 - 2004 Rahandusministeerium 21
Maksu- ja tolliameti tulemused • Maksu- ja tolliametit hindas uuringu käigus 76 ajakirjanikku • Keskmiseks meediasuhete üldhindeks kujunes 6,5 mis on praktiliselt võrdne uuritud riigiametite keskmise tasemega (6,64) • Võrreldes teiste riigiametitega hinnatakse enamasti keskmiselt ka pressitöö kitsamaid töölõike • Veidi keskmisest tasemest madalamad on hinnangud teavitamise avatusele ja imagole • Eelmise aasta tulemustega Maksu- ja tolliameti tulemusi otseselt võrrelda pole õige, kuna vahepeal toimus kahe ameti ühendamine Rahandusministeerium 22
10. Maksu- ja tolliameti hinnete jaguneminen=76 Rahandusministeerium 23
Statistikaameti tulemused • Statistikaametit hindas uuringu käigus 38 ajakirjanikku • Ameti pressitöö tervikuna pälvis üldhindeks 6,85, mis on kõrgem kui eelmise aasta hinne (6,17) ja ka uuritud ametite keskmine tase • Statistikaameti teavitamise avatus pälvis kõigist riigiametitest kõrgema hinnangu • Lisaks hinnati keskmisest tasemest kõrgemalt ka kõiki teisi pressitöö töölõike • Võrreldes eelmise uuringuga on paranenud Statistikaameti teavitamise avatus, pressiesindaja kättesaadavus, teavitamise pidevus, päringutele vastamise kiirus, meediaga suhtlemise oskus ja juhtide kättesaadavus. • Kõige enam on paranenud hinnang meediaga suhtlemise oskusele • Samale tasemele on jäänud teabe usaldusväärsus ja asutuse imago ajakirjanike silmis. Rahandusministeerium 24
11. Statistikaameti hinnete jaguneminen=38 Rahandusministeerium 25
12. Statistikaameti tulemused aastatel 2002-2004 Rahandusministeerium 26
13. Kaitsepolitseiamet Rahandusministeerium 27
14. Kodakondsus- ja migratsiooniamet Rahandusministeerium 28
15. Piirivalveamet Rahandusministeerium 29
16. Politseiamet Rahandusministeerium 30
17. Päästeamet Rahandusministeerium 31
18. Tarbijakaitseamet Rahandusministeerium 32
19. Oskus suhelda meediaga Rahandusministeerium 33
20. Teavitamise avatus Rahandusministeerium 34
21. Päringutele vastamise kiirus Rahandusministeerium 35
22. Teabe usaldusväärsus Rahandusministeerium 36
23. Teavitamise pidevus Rahandusministeerium 37
24. Pressiesindaja kättesaadavus Rahandusministeerium 38
25. Juhtkonna kättesaadavus Rahandusministeerium 39
26. Üldine imago Rahandusministeerium 40
Parim pressiesindaja • Aasta 2004 parim pressiesindaja on Riina Vändre Rahandusministeeriumist, kes kogus hindamisel 14 häält • Lisaks kogusid üle viie hääle järgmised pressiesindajad: • Kaja Pino, EMT 6 häält • Epp Alatalu, Estonian Air 6 häält • Maia Burlaka, Siseministeerium 6 häält Rahandusministeerium 41