Põgenikust Pagulaseks Õpiabi Jaan Tõnissoni Instituut 2008

1. Põgenikust PagulaseksÕpiabiJaan Tõnissoni Instituut 2008 ESF EQUAL programmiprojekt nr.7.0101.07-0148 „Teabematerjal “Asüülitaotlejad (varjupaigataotlejad) japagulasedEestis””

2. Mis paneb inimesed rändama? Maailmaglobaalprobleemid, inimtegevusesttulenevadprobleemid, rahvastikuebaühtlanekasvningvanuselinekoosseismaailmaerinevatespiirkondadespõhjustavadrännet, eritiarvestades, et maailmas on piirkondijariike, kusrahvastikväheneb. Rändel on paljupõhjusi, mistulenevadülemaailmsetestprobleemidest: globaalnesoojenemine - põuadpõllumajanduslikespiirkondades; - üleujutused; - looduskatastroofidesageneminejavõimsus; - magedaveeressursivähenemine; metsadevähenemine; inimtegevusestpõhjustatudprobleemid - naftaressurssidevähenemine; - metsadevähenemine; - vaesusarengumaades, vaesuse-rikkuse ebaühtlane jaotumine maailmas; - kasvavkultuuriline ja religioosnevastasseis; - sõjalisedkriisikolded.

3. Inimkaubandus Alati, kuiinimesedtunnetavadohtuomaturvalisusele, leidub ka neid, kes on valmisolukorrastkasulõikama. Ühekssellisekstegevuseks on kujunenudühahoogustuvinimkaubandus. Inimkaubanduson nähtus, mismuudabkeeruliseksmajandusmigrantidejapõgenikeeristamisening (eba)seaduslikeimmigrantidetuvastamise. Inimkaubanduson kasvanudvähesestriigipiirideületamisestpaljusidriikejapaljurahahaaravaksäriks, mishõlmabkogumaailma.

4. Fotod kõnelevad…..

5. Timor-Leste / Elamistingimused pagulaslaagris Dili sadama lähedal. / UNHCR / N. Ng / Juuni 2006Keenia

6. UNHCRiametnikvestlebäsjapaadigaüle mere saabunudinimestegaLampedusarannalItaalias. UNHCR / A. Di Loreto / Juuli 2007

7. Keenia / üleujutus. PagulaslaagerDadaabis, kuspõgenikud on tõusuveepärastliikveleaetud. UNHCR on laenanudeesleidjavankreid, et viiaelanikudteiselaagrisse. / UNHCR / B. Bannon / November 2006

8. El Salvador / Väljasaadetud inimesed teel Vueltasesse Chalatenango provintsis / UNHCR / A. Aarhus / Oktoober 1987

9. ElugariskidesreisivadpõgenikudjamigrandidülerahvastatudjameresõidukskõlbmatutelalustelAafrikastEuroopasse, põgenedestagakiusamisejavägivallaeestvõiotsideslihtsaltparematelu. UNHCR / A. Di Loreto / Juuli 2007

10. Hispaania rannavalve tõrjub migrante täis kalapaati Tenerife saarest eemale. / UNHCR / A. Rodríguez / Juuli – oktoober 2007

11. Las Raices / Ajutine kinnipidamiskeskus Tenerife saarel Hispaanias. UNHCR / A. Rodríguez / Juuli – oktoober 2007

12. PõgenikejamigrantidekinnipidamiskeskusItaaliasLampedusasaarel. Keskussuleti 2007. aastajuulilõpusjauusavatiaugustis. UNHCR / A. Di Loreto/ Juuli2007Viletsad

13. Jeemen / Somaalia ja Etioopia varjupaigaotsijatekaldaleuhutudsurnukehad,kesolidsunnitud inimkaubitsejate paadist välja hüppama. SHS / N. Bajanoub / September 2005

14. Viletsadpaadid, millelinimesedAtlandiookeaniületavad, on tavaliseltmeresõidukskõlbmatudjaülerahvastatud. UNHCR / A. Rodríguez / Juuli – oktoober 2007

15. Kosovo, Jugoslaavia / Tagasipöördumine Albaaniast / Perekond naaseb Sopi külasse / UNHCR /R. Chalasani / Juuni 1999

16. Ungari piirivalvurid eskordivad inimesi, kes tabati ebaseaduslikul piiriületusel Ungari-Austria piiril Hegyeshalomi lähedal. / UNHCR / B. Szandelszky / 2000

17. Varjupaigataotlejaid Euroopa Liidus

18. MÕISTED Asüülitaotlejavõivarjupaigataotleja– välismaalane, kes on esitanudvarjupaigataotluse, mille suhtesPiirivalveametvõiKodakondsus- jaMigratsiooniametei ole otsustteinud. Eestiseadusandluskasutabsõnavarjupaigataotleja. Ajutistkaitsetvajavisik– välismaalane, keseivastapagulasseisundikonventsioonismärgitudpagulasemõistele, kuidkelleriikilubamine on põhjendatudhumaansetelkaalutlustel. Ajutistkaitsetantaksemassilisesisserändekorralvälismaalasele, kes on sunnitudrahvusvahelisteorganisatsioonideüleskutsetulemusenaomapäritoluriigistlahkumavõi on sealtevakueeritudningkellelseosesolukorraganimetatudriigisei ole võimalikturvaliseltjapüsivalttagasipöördudajakesvõibkuuludarahvusvahelistkaitsetreguleerivatesätetereguleerimisalasseningkes on põgenenudrelvakonfliktivõipüsivavägivallapiirkonnastvõikedaähvardabtõsineohtlangedavõikes on langenudinimõigustesüsteemsevõiüldiserikkumiseohvriks. Ebaseaduslikultriigisviibivisik– isik, kellelpuudubõigus (luba) riikisaabumiseksvõiriigisviibimiseks. Sagelinimetatakse ka illegaaliks. Pagulane– välismaalane, kespõhjendatultkartestagakiusamistrassi, usu, rahvuse, poliitiliseveendumusevõisotsiaalsessegruppikuulumisepärast, viibibväljaspoolpäritoluriikiegasuudavõikartusetõ􀄴ueitahasaadanimetatudriigiltkaitsetningkellesuhteseiesinepagulasenatunnustamistvälistavat asjaolu. Pagulasemõiste on määratletud 1951. aastaGenfipagulasseisundikonventsioonis. Põgenik– inimene, kespõgenebsõja, looduskatastroofijmseest. Refoulement– isikutagasisaatmineriigiterritooriumile, kustedaohustakstagakiusaminevõimõnelemuuleterritooriumile, kustedatagakiusataks. Refoulementonvastuolusniipagulasõigusekui ka rahvusvahelisetavaõigusega. Täiendavakaitsesaaja– välismaalane, keseikvalifitseerupagulaseksjakellesuhteseiesinetäiendavakaitseandmistvälistavatasjaolujakellesuhtes on alustarvata, et temaEestisttagasi- võiväljasaatminepäritoluriikivõibtallenimetatudriigiskaasatuuatõsiseohu, shsurmanuhtluse, piinamise, ebainimlikevõiinimväärikustalandavatekohtlemis-võikaristamisviisidekasutamisevõitemaeluohtusa􀄴umisevõirelvakonfliktisa􀄴umise. UNHCR– United Nations High Commissioner for Refugees ehk ÜRO Pagulasametiülemkomissar (h􀄴p://www.unhcr.org/home.html) Varjupaik– riigipooltkaitseandmineomaterritooriumilisikuteleteistestriikidest, kespõgenevadtagakiusamisevõitõsiseohueest. Varjupaiksisaldabmitmeidelemente, shnon-refoulement, lubajäädavarjupaigariigiterritooriumilejainimlikudkohtlemisnormid.

19. Varjupaigataotluste arv Eestis 1997 – 2008(http://www.mig.ee/index.php/mg/est/statistika)

20. Varjupaigataotlejad Eestis päritolumaa järgi 1997 – 2008 (http://www.mig.ee/index.php/mg/est/statistika)

21. Varjupaigataotlused Eestis 1997 – 2008 (http://www.mig.ee/index.php/mg/est/statistika) *Varjupaigataotlustesuhtesjõustunudkõiklõplikudotsused (starvestamata on jäetudtaotlused, mille suhteskestis KMA või PVA menetlusvõikohtumenetlusningsamuti need taotlused, mille suhtestehtud KMA või PVA otsusepealeolivõimalikesitadakaebuskohtule).

22. Välismaalased, kellele on antudEestiselamislubakaitsevajadusealusel 2000-2008 I kv.(http://www.mig.ee/index.php/mg/est/statistika) Varjupaik Täiendav kaitse 2000 4 4 2001 3 2002 2 2003 2004  2005 1 2006 2007 2 2 2008 I kv. 3 Kokku 9 12

23. Elanikkonna arvamus ja hoiakud varjupaigataotlejate ja sisserände kohta • JTI tellimusel Faktum & Ariko avaliku arvamuse uuring • Alalised elanikud vanuses 15-74 • Mõlemal korral 1000 vastajat üle Eesti • Personaalintervjuud (face-to-face) • Kordusuuring I - 2006 jaanuar II - 2007 juuni-juuli

24. Vaatluse all olevad teemad • Kes on asüülitaotleja? Kes on pagulane? • Mida tähendab sisseränne Eestile? • Kas ja millised pagulased oleksid vastuvõetavad? • Muutused 2006 vs 2007

25. Kes on asüülitaotleja? Kes on pagulane?

26. Pagulaste teemaga on kokku puutunud kümnendik

27. Asüülitaotlejaid teatakse põgenike ja millegi eest varju otsijatena

28. Pagulasi teatakse teisest riigist pärit põgenike ja varju otsijatena

29. Iga teine sooviks saada teavet, kes on asüülitaotlejad ja pagulased

30. Mida tähendab sisseränne Eestile?

31. Sisserändes nähakse pigem ohtusid, kui võimalusi

32. Iga teine arvab, et sisserändel on Eestile negatiivne mõju

33. Riigilt oodatakse karmi pagulaspoliitikat

34. Kas ja millised pagulased oleksid vastuvõetavad?

35. Iga neljas suhtuks negatiivselt, kui naabriks asuks elama pagulased

36. Eesti keele mitteoskamine häirib oluliselt rohkem, kui teine nahavärv

37. Iga teine teeb vahet poliitilisel ja majanduslikul immigratsioonil

38. 1/3 peab valimistel oluliseks erakonna suhtumist immigratsioonipoliitikasse

39. Venemaalt/SRÜ riikidest sisserände vastuvõetavus on oluliselt vähenenud

40. Head konverentsi jätku! Lisainfo teema kohta: Jaan Tõnissoni Instituut http://www.jti.ee/?s=43