Riigikohtu lahend kui õiguse allikas Tiina Pappel MA, Tallinna Halduskohtu kohtunik 8. juuni 2007

1. Riigikohtu lahend kui õiguse allikasTiina PappelMA, Tallinna Halduskohtu kohtunik8. juuni 2007

2. Riigikohtu lahend onõiguse allikas • * Riigikohtu lahendi seisukoht seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslik • * Riigikohtu lahend on pretsedendina mitteformaalselt siduv kohtunikule, kelle menetluses on analoogiline kohtuasi • * Riigikohtu lahend mõjutab ühiskondlikke protsesse laiemalt

3. Riigikohtu lahendiga seonduvad probleemidalama astme kohtuniku jaoks • Lahendi seisukoht pole üheselt arusaadav • Lahend sisaldab piiritlemata mõisteid • Lahendis väljendatud seisukoht on muutunud • Riigikohtu kolleegiumide praktika on erinev • Seisukohal puudub motiveering, see on ebapiisav või pole selgelt tuletatav • Lahendist ei tulene selgeid juhiseid asja taas läbivaatavale kohtunikule

4. Lahendis esitatud seisukoht / mõisted pole üheselt arusaadavad RKHK 06.06.2005 otsus haldusasi nr. 3-3-1-20-05 OÜ Regarde Grupp v TJIMA ja MA) • “Maksukohustuslase korduva kontrollimise piirangud ei tähenda, et revisjoni korras juba kontrollitud ajavahemikku ei või üldse uuesti kontrollida. Oluliseks võib osutuda ka see, et varasem kontroll võis toimuda hilisemast kontrollist erineva maksuobjekti osas. Näiteks ei tulenerevisjoni korras mõne asjaolu väljaselgitamisestkeeld kontrollida selle asjaoluga seotud perioodi uuesti terviklikultvõi kontrollida esimese kontrolli maksuobjektist erinevat maksuobjekti sama ajavahemiku osas. Siiski tuleb maksuhalduril arvestada, et ka erinevate perioodide ja maksuobjektide kontrollimine üksteisele järgnevate revisjonidenavõib osutuda maksukohustuslasele ülemäära koormavaks ja seega ka õigusvastaseks.” • “Maksukohustuslast enamkoormava kontrolli puhul (tööruumi või töökoha eraldamine, kaasaaitamiskohustuse järjepidev pikaajaline täitmine, kontrollimise ajaline kestvus) peab maksuhaldur valima revisjonivormi.

5. Lahendis väljendatud seisukoht on muutunud • RKHK 25. mai 1999 määrus h.asi nr. 3-3-1-25-99 (T. Järvet v Vabariigi Valitsus): “Vaidlus äriühingu üldkoosolekul osalemiseks riigi esindaja määramise ja haldusorgani poolt äriühingus riigi osaluse kohta tehtud otsustuse õiguspärasuse üle on avalik-õiguslik vaidlus.” • RKHK 9. aprilli 2007 määrus h. asi nr. 3-3-1-8-07 (Tallinna LV v Vabariigi Valitsus): “Riigivara võõrandamise menetlusest tõusetunud vaidlust, mis eelneb RVS §-s 32 ja Korra p-s 71 nimetatud lepingu sõlmimisele, tuleb pidada avalik-õiguslikuks vaidluseks…”

6. Seisukoha motiveering on ebapiisav või pole selgelt tuletatav • Riigikohtu üldkogu otsus 17.02.2004 asjas nr. 3-1-1-120-03 (kriminaalasi. A. V. süüdistuses KrK § 148.1 lg 10 järgi) A Kuna Eesti õiguse kohaselt tekib eraõigusliku jur. isiku õ.võime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest, puudus jur. isikul, keda tegelikult juhiti Eestist või kelle põhitegevus toimus Eestis, Eestis õigusvõime ja seega ka õigussubjektsus. B Sellistele tunnustele vastava välismaise äriühingu nimel tehtud tehingud ja toimingud tuli lugeda äriühingut tegelikult kontrollivate isikute tehinguteks või toiminguteks.

7. Lahendist ei tulene selgeid juhiseid asja taas läbivaatavale kohtunikule • RKHK 05.10.2006 otsus h.asjas nr.3-3-1-33-06: “ÜLTS § 6 lg-s 1 sisalduv nõue arvestada ülekandevaru arvestamisel kordajaga 1,2 on ilmses vastuolus Euroopa Komisjoni määruse nr. 1972/2003/EÜ art 4 lg-ga 2, eeskätt selle punktiga c. Seda vastuolu ei ole võimalik ületada Eesti õiguse võimalikult Euroopa Liidu õiguse konformse tõlgendamisega.” RKHK jättis kohaldamata ÜLTS § 6 lg 1. • 25.01.2007 muudeti ÜLTS § 10 lg-d 1,2, § 23, § 6 lg 3, § 7, § 17 lg 1. • U. Lõhmus: “Selline olukord õigustab – ja Riigikohtu puhul kohustab – eelotsust küsima.” (Juridica 2007, 3, lk. 143-154) • Kohtusse pöördujad: ÜLTS on vastuolus PS-ga ja Euroopa Komisjoni määrusega.