1 / 55

Kliki, et alustada

Kliki, et alustada. Murrud. 1 / 8. 55 / 60. 11 / 12. 1 2 / 10. 1 ½. 1 / 12. Mis on murd?. L ü hida lt öeldes , murd on väärtus , mi da ei saa esitada täisarvu abil. Miks meil on vaja murde?. Kujuta endale ette järgmist olukorda.

fancy
Download Presentation

Kliki, et alustada

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kliki, et alustada

  2. Murrud 1/8 55/60 11/12 1 2/10 1 ½ 1/12

  3. Mis on murd? Lühidalt öeldes, murd on väärtus, mida ei saa esitada täisarvu abil. Miks meil on vaja murde? Kujuta endale ette järgmist olukorda. Suudad sa üksi ära süüaterve tordi?Kui ei, siis kui palju tordist sa ära söid? 1 ei ole vastus, kuid ka 0 mitte. Seegame vajame uut liiki arve.

  4. Definitsioon: Murd on täisarvude järjestatud paar, kusesimesttavaliselt kirjutatakse teise peale, nagu ½ või ¾ . lugeja nimetaja Nimetajanäitab, mitmeks võrdseks osaks on jaotatud terve, see arv ei saa olla 0. Lugejanäitab, mitu sellist võrdset osa on võetud.

  5. Näited: Kui palju pizzatmeil on allpool? • Esmalt, meil on vaja teada esialgse pizza suurust. • Sinine ring on meie tervik. • kui me jagame terviku 8 • võrdseks osaks, • - siis nimetaja on8. Meil on 7 sellist osa. Seega lugeja on 7, ja meil on pizzast.

  6. Võrdsed murrud Murru väärtust saab esitada erineval kujul, selleks me kasutame võrdseid murde Alljärgneval joonisel meil on ½ koogist, kuna terve kook on jagatud kaheks võrdseks osaks ja meil on ainult üks selline osa. Kuid, kui me lõikame koogi väiksemateks võrdseteks osadeks, siis me näeme, et = Või me võime lõigataesialgse koogi 6 võrdseks osaks,

  7. = = Võrdsed murrud Murru väärtust saab esitada erineval kujul, selleks me kasutame võrdseid murde Nüüd meil on 3 osa 6-st võrdsest osast, kuid tordi kogus on ikka sama. Seega, Kuid me võime lõigataesialgse koogi ka 8 võrdseks osaks,

  8. = = = Võrdsed murrud Murru väärtust saab esitada erineval kujul, selleks me kasutame võrdseid murde Nüüd meil on 4 osa 8-st võrdsest osast, kuid tordi kogus on ikka sama. Seega, Me võime üldistadaseda = kusn ei ole 0

  9. Kuidas me saame teada, et kaks murdu on võrdsed? Me ei saa öelda, kas kaks murdu on võrdsed, enne kui me taandame need. Murd on taandatud, kui me ei saa leida naturaalarvu (erinev 1-st), millega võime jagada nii lugeja kui ka nimetaja. Näited: Ei ole taandatud kuna võime jagada 2-ga nii 6 kui ka 10. Ei ole taandatud kuna nii 35 kui ka 40 jaguvad 5-ga.

  10. Kuidas me saame teada, et kaks murdu on võrdsed? Veel näited: ei ole taandatud kuna nii 110 kui ka 260 võime jagada 10-ga. on taandatud. on taandatud Et leida, kas kaks murdu on võrdsed, me peame taandamaneed.

  11. on võrdsed? taandame taandame taandame Kuidas me saame teada, et kaks murdu on võrdsed? Näited: Kas ja Nüüd me teame, etneed kaks murdu on võrdsed!

  12. taandame taandame taandame Kuidas me saame teada, et kaks murdu on võrdsed? Veel näited: Kas ja on võrdsed? See näitab, et need kaks murdu ei ole võrdsed!

  13. Liigmurrud ja segaarvud Liigmurd on murd, millelugeja on suurem või võrdnenimetajaga. Mis iganes naturaalarvusaab esitada liigmurruna. Segaarv on täisarv ja murd koos Liigmurdusaab teisendada segaarvuks ja vastupidi.

  14. Liigmurrud ja segaarvud • Liigmurru teisendamine segaarvuks: • jagame lugeja nimetajaga • jagatis on täisosa, • jääk on uus lugeja. Veel näited: Segaarvu teisendamine liigmurruks.

  15. Kuidas nimetaja kontrollib murdu? Kui sa jaotad pizza võrdselt kahe inimese vahel, sa saad Kui sa jaotad pizza võrdselt kolme inimese vahel, sa saad Kui sa jaotad pizza võrdselt nelja inimese vahel, sa saad

  16. Kuidas nimetaja kontrollib murdu? Kui sa jaotad pizza võrdselt kaheksa inimese vahel, sa saad ainult Ei ole raske näha, et tükk, mis sa saad muutub väiksemaks ja väiksemaks. Järeldus: Mida suurem on nimetaja seda väiksemateks muutuvad osad, ja kui lugeja on sama, siis mida suurem on nimetaja, seda väiksemon murd,

  17. Näited: Kumb on suurem, Kumb on suurem, Kumb on suurem,

  18. Kuidas lugeja mõjutab murd? See on 1/16, see on 3/16 , see on 5/16 , Kas sa näed muutust? Kus lugeja on suurem, seal meil on rohkem osi. Ja kui nimetaja ei muutu, siis suurema lugejagaon murd suurem.

  19. Näited: Kumb on suurem, Kumb on suurem, Kumb on suurem,

  20. Erinevate lugejate ja erinevate nimetajatega murdude võrdlemine. Sel juhul, on päris raske otsustada kumb murdudest on suurem, nagu näiteks Siin on vähem osi, kuid iga osa on suurem kui osad paremal. Siin on rohkem osi, kuid iga osa on väiksem kui osad vasakul.

  21. Üks võimalus vastata sellele küsimusele on muuta murrud nii, et nende nimetajadoleksid samad. Sel juhul, osad on kõik sama suurusega, seega suurema lugejaga murd ongi suurem. Leiame väikseima ühise nimetaja: ja Nüüd on lihtne öelda, et 5/12 on natuke suurem kui 3/8.

  22. Murdudeliitmine • Liitmine on kahe või enama hulga • objektide ühendamine • Objektid peavad olema sama liiki, s.t. me • ühendame kimbud kimpudega ja pulgad • pulkadega. • Murdude puhul, me võime ühendada ainult same suurusega osasid. • Teiste sõnadega: nimetajad peavad olema samad.

  23. Näide: Ühenimeliste murdude liitmine = ? + Kliki

  24. Näide: Ühenimeliste murdude liitmine = +

  25. Näide: (1+3) ,mida võime taandada Vastus on (8+8) Ühenimeliste murdude liitmine = + EI OLE õige vastus kuna nimetaja näitab mitmeks osaks on jagatud tervik, ja liitmisel, me ei muuda terviku osade arvu. Seega nimetaja peab olema 8.

  26. Ühenimeliste murdude liitmine Veel näited

  27. Erinimeliste murdude liitmine Sel juhul, me peame, esmalt teisendama murrud ühenimelisteks. Näide: Ühine nimetaja on 3×5 = 15 Seega,

  28. Veel harjutusi: = = = = = = = = =

  29. Segaarvude liitmine Näide:

  30. Segaarvude liitmine Veel näide:

  31. Murdude lahutamine • lahutamine on objektide äravõitmine. • objektid peavad olema sama liiki, s.t. me • võime võtta ära õunad ainult õunte hulgast. • murdude puhul, me võime võtta ära ainult sama suurusega osad. • Teiste sõnadega: nimetajad peavad olema samad.

  32. Ühenimeliste murdude lahutamine Näide: murrust See tähendab:võtta ära Võtame ära (Kliki)

  33. Ühenimeliste murdude lahutamine Näide: murrust See tähendab: võtta ära

  34. Ühenimeliste murdude lahutamine Näide: murrust See tähendab: võtta ära

  35. Ühenimeliste murdude lahutamine Näide: murrust See tähendab: võtta ära

  36. Ühenimeliste murdude lahutamine Näide: murrust See tähendab: võtta ära

  37. Ühenimeliste murdude lahutamine Näide: murrust See tähendab: võtta ära

  38. Ühenimeliste murdude lahutamine Näide: murrust See tähendab: võtta ära

  39. Ühenimeliste murdude lahutamine Näide: murrust See tähendab: võtta ära

  40. Ühenimeliste murdude lahutamine Näide: murrust See tähendab: võtta ära

  41. Ühenimeliste murdude lahutamine Näide: murrust See tähendab: võtta ära

  42. Ühenimeliste murdude lahutamine Näide: murrust See tähendab: võtta ära

  43. Ühenimeliste murdude lahutamine Näide: murrust See tähendab: võtta ära

  44. Ühenimeliste murdude lahutamine Näide: murrust See tähendab: võtta ära

  45. Ühenimeliste murdude lahutamine Näide: murrust See tähendab: võtta ära

  46. Ühenimeliste murdude lahutamine Näide: murrust See tähendab: võtta ära

  47. Ühenimeliste murdude lahutamine Näide: murrust See tähendab: võtta ära

  48. Ühenimeliste murdude lahutamine Näide: murrust See tähendab: võtta ära

  49. Ühenimeliste murdude lahutamine Näide: murrust See tähendab: võtta ära

  50. Ühenimeliste murdude lahutamine Näide: murrust See tähendab: võtta ära

More Related