Toimetulek reisil olles on samaväärse tähtsusega kui sihtkohta jõudmine

2. Toimetulek reisil olles on samaväärse tähtsusega kui sihtkohta jõudmine KÄITUMISE MUUTMINE TULEMUSLIKKUSE PARANDAMISEKS Aprill 2005 Fiona Cameron, direktor, Sticky Change Ilona Lott, personalijuht, Tallinna Vesi AS

3. SISUKORD • Olustiku loomine • Õige strateegia • Meetodid õige õhkkonna loomiseks • Käitumuslikud tegurid • Treenimine(coaching)

4. KÕRGE TULEMUSLIKKUSEGAORGANISATSIOONID Käitumisviis - kuidas me seda teeme Strateegia -kuhu me liigume Joondumine TREENIMINE KÄITUMISTEADUS Meetod - mida me teeme

5. STRATEEGIA

6. STRATEEGIA PÜHENDUNUD KLIENDID VISIOON JA VÄÄRTUSED KAASATUD TÖÖTAJAD RAHULOLEVAD FINANTSEERIJAD

7. VISIOON • MEELDEJÄÄV • SELGE • MOTIVEERIV • KLIENDIKESKNE • AMBITSIOONIKAS, KUID MITTE VÕIMATU • PÕHJENDATUD MÕÕDETAVATE STRATEEGIATEGA

8. NÄITED Muuta London maailma turvalisimaks linnaks Arvuti igal laual igas kodus Ühendada kõiki, kõikjal ja mistahes ajal – kasutades kõiki vajaminevaid ressursse Parima viimine kõigini, kellega me kokku puutume

9. NÄITED Pühendada meie ärisotsiaalsete ja keskkonna-alaste muutuste elluviimisele Saadateadmistepõhiseksettevõtteks broadband ajastul ähmane Meediateadlik, “internetipädev”, kliendikeskne ettevõte, millel on arvukalttuluallikaidtootebrandiga tellimuste osas……. ebaoluline liiga keeruline

10. VÄÄRTUSED • LIHTSAD • MEELDEJÄÄVAD • MÕÕDETAVAD JA MÕÕDETUD • OMAD • JÄRGITAVAD KÕIGI, ERITI JUHTKONNA POOLT • ON NÄHA ORGANISATSIOONI PROTSESSIDESJATAVADES • SEOTUD VISIOONIGA

11. MEETODID

12. MEETODID • ON SELLEKS, ETTÄIDE VIIA/TOETADA STRATEEGILIST VISIOONI JA VÄÄRTUSI • OLGU LIHTSAD JA OTSEKOHESED • OLGU KLIENDIKESKSED • ARENDAGE NEID PIDEVALT • TAGAGE, ET NENDE ABIL ON RESSURSSIDE KASUTAMINE TULEMUSLIKUM (TÕHUSAM JA JÕUDSAM)

13. MUUTUS PERSONALIJUHTIMISE ROLLIS TEISTE VÕIMUSTAMINE (EMPOWERING) REEGLITE LOOMINE TÄITMISEKS JÄRELEVALVE KAASAAITAMINEJA VÕIMALDAMINE TÖÖTAJATE JUHTIMINE KLIENDI VAJADUSTE RAHULDAMINE AEGLANE OTSUSTUSPROTSES KIIRE REAGEERIMINE TEHINGULINE TRANSFORMEERUV (MUUTUV) TÖÖ VÄÄRTUS MÄÄRAB PALGA TULEMUSTE EEST TASUMINE PIIRATUD ÕPPIMISVÕIMALUSED ÕPPIV ORGANISATSIOON

14. KÄITUMUSLIKUD TEGURID

15. KÄITUMISTEADUS TAGAJÄRG KÄITUMISVIIS EELSÜNDMUS Miski, mis sünnib enne tegutsemist ehk käitumist See, mida me teeme või ütleme Sündmused, mis järgnevad käitumisele 80% mõju 20% mõju

16. KÄITUMISTEADUS TAGAJÄRG KÄITUMISVIIS EELSÜNDMUS Mida me ütleme või teeme Koolitus E-mailid Teated Ohumärk Uuring Tagasiside Tunnustus Tasud Karistus 80% mõju 20% mõju

17. KÄITUMISVIISI TAGAJÄRJED TAGAJÄRJED, MIS VÕIMENDAVAD KÄITUMISVIISI SAADA MIDAGI MEELEPÄRAST VÄLTIDA MIDAGI VASTUMEELSET KÄITUMISVIIS SAADA MIDAGI VASTUMEELSET TAGAJÄRJED, MIS VÄHENDAVAD KÄITUMISVIISI IGNOREERITUD

18. KÄITUMISVIISI TAGAJÄRJED TAGAJÄRJED, MIS VÕIMENDAVAD KÄITUMISVIISI POSITIIVNE KINNISTAMINE NEGATIIVNE KINNISTAMINE KÄITUMISVIIS KARISTUS TAGAJÄRJED, MIS VÄHENDAVADKÄITUMISVIISI REAKTSIOONI NÕRGENDAMINE

19. POSITIIVNE ÕHKKOND SUHE POSITIIVNEKINNISTAMINE4 NEGATIIVNE KINNISTAMINE 1 KÄITUMISVIIS Maksimeerib töösooritust KARISTUS PEATAB KÄITUMISVIISI REAKTSIOONI NÕRGENDAMINEVÄHENDABKÄITUMISVIISIAJA JOOKSUL

20. NÄITED

21. PIC NIC ANALÜÜS C/U I/F P/N Kas inimene tunnetab tagajärgepositiivselt või negatiivselt? Kas inimene on kindel või mitte,et tagajärg leiab aset? Kas inimene tunnetab tagajärgevahetult või tulevikus?

22. PIC NIC ANALÜÜS PROBLEEMNE KÄITUMINE – Inimesed hilinevad koosolekule

23. PIC NIC ANALÜÜS TAOTLETAVKÄITUMISVIIS – Inimesed tulevad koosolekule õigeks ajaks

24. PÕHIPUNKTID • R+ ON VÄGA ISIKLIK – KÜSIGE, MIS INIMESTELE MEELDIB • R+ TOOB KAASAVABATAHTLIKU PÜÜDLUSE • R- PÕHJUSTAB KÄITUMIST, MIS ON HEAKSKIIDU SAAVUTAMISEKS MINIMAALNE • TOIMIB, KUI ON VAHETU, KINDEL JA SAGE • KINNISTAGEKÄITUMISVIISI, TÄHISTAGE TULEMUSI • LOOGE POSITIIVSELTKINNISTAVÕHKKOND (4:1)

25. TREENIMINE

26. MIKS TREENIMINE? • Kui sa oled hea sportlane, ei tule sulle pähegi ilma treenerita treenida. • Tulemuslikkuse parandamine on liikunud kulude vähendamiselt andekusse investeerimise poole – treenimine on suunatud sellele investeeringule. • Treeniminesobib tänapäevasesse inimeste juhtimisse tõstes enesekindlust ja vähendades sõltuvustinimeste juhtimise professionaalidest jt. • See teeb käitumuslikud muutused püsivaks.

27. TREENIMINE Treenimine on protsess, mille käigus treener – arutluste ja suunatud tegevuste kaudu – aitab kliendil lahendada probleeme ja haarata kinni võimalustest, arendades eneseteadlikkust, iseseisvust ja/või enesekindlust. Tegemist ei ole tulemusjuhtimisega ja ‘inimeste parandamisega’. Eesmärk on muuta tublid inimesed veel tublimateks.

28. 3 TREENIMISE VÕIMALUST Muretsege tippjuhtidele/direk-toritele välistreenerid. Koolitage oma juhte, et nad saaksid organisatsioonis teisi treenida. Koolitage oma juhte, et nad saaksid treenida oma inimesi. KULUKAS VÄHENE KULTUURILINE MÕJU EI ARENDA OSKUSI PIDEV SÕLTUVUS KONSULTANTIDEST VÄIKESED KULUD MÕNINGANE KULTUURILINE MÕJU ARENDAB OSKUSI ALGSELT KULUKAS MÄRKIMISVÄÄRNE KULTUURILINE MÕJU ARENDAB OSKUSI MUUDAB MUUTUSED PÜSIVAIKS

29. TÄNAME!