VAESUSE JA TÕRJUTUSE PROBLEEMISTIK EESTIS

1. VAESUSE JA TÕRJUTUSE PROBLEEMISTIK EESTIS Eha Lannes 16.11.2010

2. Mis on vaesus? Olukord, kus inimese kasutuses olevad ressursid on ebapiisavad tema vajaduste rahuldamiseks. Vaesust võib määratleda rahas sissetulekute või kulutuste järgi: • omada vähem ressursse kui objektiivselt (standardiga) määratletud • omada vähem ressursse kui teised ühiskonnaliikmed omavad • omada vähem ressursse kui toimetulekuks vaja Rahalise vaesuse määramisel kasutatakse tavaliselt vaesuspiiri mõistet. Vaeseks loetakse isikud/leibkonnad, kelle sissetulekud/ kulutused on allpool vaesuspiiri.

3. Vaesus aastatel 1996-2007 • Absoluutne vaesus kahanes, suhteline vaesus jäi praktiliselt muutumatuks • Majanduskasv ei vähendanud üldist sissetulekute ebavõrdsust, kuna ühiskondlike hüvede jagamise põhimõtted jäid samaks • Kindlustuspõhiste meetmete osatähtsuse kasv sotsiaalkaitses pigem taastootis sotsiaalset ebavõrdsust kui kahandas seda • Kiire majandusarengu ajal kasvas enim eakate ja naiste suhtelise vaesuse risk • Püsivaesed olid sagedamini üksielavad ja üksikvanemaleibkonnad, samuti madala haridustasemega ja pikaajalise töötuga leibkonnad Autor: Dagmar Kutsar

4. Makromajanduskeskkond

5. Töötus ja tööhõive

6. Suhtelise vaesuse määr

7. Absoluutses ja suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal (%)

8. Sotsiaalse kaitse kulutuste osakaal SKPst

9. Kulutused toimetulekutoetuse maksmiseks

10. Euroopa 2020 strateegia • 75% elanikkonnast vanuses 20-64 aastat peab olema tööga hõivatud • Investeerida teadus- ja arendustegevusse 3% SKPst • Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 20% võrra võrreldes 1990. aastaga; taastuvenergia osakaalu tõstmine 20%-ni energia lõpptarbimisest; energia lõpptarbimise efektiivsuse suurendamine 20% võrra. • Madala haridustasemega ja õpinguid mittejätkavate noorte osakaal peab jääma alla 10% ning vähemalt 40% uuest põlvkonnast peab omandama kolmanda taseme hariduse • Vaesuse ohus elavate inimeste arvu tuleks vähendada 20 miljoni (inimese) võrra

11. Eesti 2020 sotsiaalvaldkonna eesmärgid • saavutada vanusgrupis 20-64 tööhõive määr 76% • saavutada aastaks 2020 teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase 3% SKPst • vähendada põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte (18-24) osakaalu 9,5%-ni • suurendada kolmanda taseme haridusega 30-34-aastaste inimeste osakaalu 40%-ni • vähendada suhtelise vaesuse määra peale sotsiaalseid siirdeid 16%-ni • suurendada täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määra 17%ni • vähendada ilma eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu alla 30%

12. Sotsiaalse kaitse ja kaasatuse sõnumid • töö on parim kaitse vaesuse ja tõrjutuse vastu • haridus on investeering inimesse • tervis on olulisim ressurss • inimväärne sotsiaalne kaitse • integreeritud lähenemine Sõnumeid toetab teadmistepõhine poliitikakujundamine

13. Sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riikliku aruande eesmärgid • Pikaajalise töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamine ning töötute ja mitteaktiivsete hõivesse toomine • Lastega perede vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamine ja leevendamine • Puudega inimeste aktiivses ühiskonna- ja tööelus osalemise toetamine • Eakate sotsiaalse tõrjutuse ennetamine ning aktiivse ja väärika vananemise toetamine

14. Tänan! Täpsem info: Eha Lannes, Sotsiaalministeerium, hoolekande osakond (eha.lannes@sm.ee, tel 626 9217)