Ruja ja Urmas Alender

1. Martin Lilleoja Imavere Põhikool 9.klass Ruja ja Urmas Alender

2. Urmas Alender • Urmas Alender (22. november1953 – 28. september1994) oli eesti laulja ja helilooja. • Sai tuntuks rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja -kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", “Pust budet vsjo", "Must lind", "Hingelind". • Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi, Ott Arderi, Juhan Viidingu ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008). • Alendrist on Liia Sakkos teinud dokumentaalfilmi "Teisel pool vett" (2003). • Alender hukkus parvlaeval Estonia 28.09.1994.

3. Urmas Alender

4. Ruja • 1971. aasta septembris tuli Rein Rannapi eestvedamisel kokku asnambel, mis hakkas kandma nime Ruja, mis tähendab fantaasiat. • Esimene koosseis oli üsna naljakas - Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning 2 naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. • 1972. aasta lisandus Rujasse Jaanus Nõgisto.

5. RUJA

6. Ruja arenguperioodid • ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA • TEINE PERIOOD (1976-1979) - PROGE-RUJA • KOLMAS PERIOOD (1981-84) - "POP"-RUJA • NELJAS PERIOOD (1985-88) - HILINE RUJA

7. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: • 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika • 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst • 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud • 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele

8. Esimesed lood mis raadios lindistati: “Nii vaikseks kõik on jäänud" "Need ei vaata tagasi“ Rannap on öelnud: "Enne Rujat ei lauldud ju rocki eesti keeles. Just eestikeelse rock-laulmise maneeri väljatöötamise loeks ma Alenderi ja enda ühiseks teeneks."

9. RUJA oli oma selleaegsetele liikmetele korraga nii töö, eneseväljendus kui elamise viis.

10. 1974. a. 21. aprillil toimus "Estonias" ülivõimas Ruja kontsert - mitte kunagi enne ega ka pärast seda pole Ruja vaimne side kuulajaga realiseerunud nii vahetult. • Esineti koos Kaljuste kammerkooriga (kandis siis veel nime Ruja-koor).

11. Ruja 10. aasta juubelikontsert 1981. aastal Linnahalli saalis koos Tõnu Kaljuste koori ja Eesti Raadio kammerorkestri Paul Mägi juhatusel oli uueks tõusuks. Mängiti ülevaatlikult esimese poole lugusid, paar lugu teisest perioodist ning uuemad lood kontserdi teises pooles. • 1981. tekkis täielik rujamaania ja lõi nagu lööklaine hetkeks väga kõrgele - nad olid tohutult popid. Tartu muusikapäevadel tegi Ruja igas mõttes platsi puhtaks.

12. Algas tihe loominguline koostöö poeet Ott Arderiga. • Teatud naiivsus, lapsemeelsus, süüdimatus, pealetükkimatu erootilisus; vihjeline "läbi lillede riiki kukutav" hoiak olid selle ajastu jaoks väga sobivad. • Ruja uusrahvuslikkus tekitas vastukaja, eriti noorsoo seas.

14. 1985. a. algul tuli bänd uuesti kokku. Vokalist Urmas Alender ja kitarrist Jaanus Nõgisto koos Igor Garšnekiga moodustasid bändi tuumiku. Nendega ühinesid bass Tiit Haagma ja trummar Toomas Rull. See oli viimane klassikaline Ruja koosseis. • Kui hakati laulma vene keeles, lõhestas see bändi ja Ruja hääbumine algas hetkest, kui mängu tuli raha. • 1988. aasta Tartu muusikapäevad kujunevad "Ruja" trööstituks lõppakordiks.

15. Tuntumad lood Teisel pool vett https://www.youtube.com/watch?v=AT0HR2xArx0 Eesti muld ja Eesti süda https://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6xu7M Must lind https://www.youtube.com/watch?v=i0Xn-RIxGCc Vaiki kui võid https://www.youtube.com/watch?v=RYTnI2KJP0w