Hariduspoliitika ja haridussüsteem Nõukogude Eestis

1. Hariduspoliitika ja haridussüsteem Nõukogude Eestis 1940-1991

2. Okupatsiooni algusjärk • 1940.a Venemaal erinev koolikorraldus. • Päevakorras kirjaoskuse likvideerimine. • 1930.a oli Venemaal kirjaoskus 62,5% • Suund sarnastada Eesti kool NSV Liidu omaga • Ühtne keskkool (erakoolid riigistati või suleti, progümnaasiumid, reaalkoolid kaotati)

3. Uus õppekava Õppekavast arvati välja usuõpetus, kodanikuõpetus, vanad keeled. Suur rõhk vene keele õppimisele. Õpetus peab lähtuma marksismi-leninismi-stalinismi seisukohtadest. Kool kujunes dressuurikooliks, kus maailmavaateline tõde iseenesestmõistetavalt teada, otsida pole tarvis ega pole ka lubatud. Kommnoorte ja pioneeriorganisatsioon kohustuslik

4. Sõjajärgne olukord Kuni 1958. aastani kehtis 7-klassililine koolikohustus Kuigi juhtkond eitas hariduskriisi, ilmnes hariduse mahajäämus. Püüti edendada kvalitatiivset külge (üleminek 8-kl. kooliharidusele, keskhariduse saamise võimaluste avardamine jm.) Üldhariduskool orienteeritud kõrgkooli astujate ettevalmistamisele 1960-ndate keskel võeti kurss massilisele keskharidusele.

5. Nõukogude kool 1958. üleliidulise koolireformiga pikendati üldharidust 10-lt aastalt 11-le. Kehtestati üldine 8-kl.koolikohustus. Laiendati õhtu- ja kaugõppekoolide võrku. Keskkooli IX-XI klassi õppeplaani viidi 10-12 nädalatunniga tootmisõpetus, teoreetiline ja praktiline väljaõpe mingil kutsealal koos tööga tootmisettevõttes, mis lõppes kohustusliku kvalifikatsioonieksamiga.

6. Nõukogude kool • Puudusid aga vastav õppepersonal ja õppebaasid.Täisväärtuslikku kutseharidust anda ei suudetud. • Vastuolu: keskharidusega noor sattus töökollektiivis kõige madalama kvalifikatsiooniga tööle ja suhtumine temasse oli sageli üleolev. • Humanitaarainete osakaal keskkoolis vähenes, kasvatuse üldkultuuriline ja esteetiline külg kannatas.

7. Üldhariduskooli diferentseerumine • 1962/63.õ.a. lõpuklassi õppeplaani ilmus ühiskonnaõpetus tugevdamaks ideoloogilist kasvatust. • 1960.-ndate keskel ilmusid nn erikallakuga klassid (süvaõppeklassid) ja koolid täpisteaduste, võõrkeelte, ajaloo, kunsti, muusika jt.aladel. • 1976.a õpetati fakultatiivaineid 76% Eesti koolidest. 1983.a oli kuuendik üldharidusliku keskkooli lõpetajatest õppinud süvaklassides. • Seega kujunes mõneti elitaarharidus. Maanoortel ei olnud nii suuri valikuvõimalusi. • Alates 1960.datest Eesti kool ja haridus erines NSV Liidu omast (eksperimenteerimise sildi all)

8. Eestikeelsed ja venekeelsed koolid Teise maailmasõja järel oli Eestis eestlaste osakaal üle 97% ja peaaegu kogu haridussüsteem oli eestikeelne. 1956/57 õppeaastal oli Eesti üldhariduskoolidest 77% eesti õppekeelega, 1972.a 73%, Sisserännet soosiv poliitika viis rahvastikus eestlaste osakaalu kiirele vähenemisele, venekeelne haridussektor laienes pidevalt, 1980.-algul oli see 1/3. 1991.oktoobris oli Eesti üldhariduskoolides 216 965 õpilast, nendest vene keeles õppis 79 691 (36,7%) ja eesti keeles 137 274 (63,3%). Erikogukondade sulandumist ei toimunud.Koloniaalpoliitika polnud sellest huvitatud. Keele- ja kultuuribarjäärid jäid.

9. 11-klassiline kool jäi 1964/65. vähendati tootmisõpetuse tundide arvu, loobuti kvalifikatsioonieksamist. Tootmisõpetus asendati polütehnilise tööõpetusega, mille tähtsust järk-järgult kasvatati. 1978.avati esimesed õppetootmiskombinaadid (1985.oli neid 10) Vene õppekeelega koolid viidi tagasi 10-klassiliseks, püüti seda ka eesti keskkoolidega teha. Kultuuriavalikkus astus vahele ja koolid jäid 11-klassilisteks.

10. 11-klassiline kool jäi • Juba 1960-ndatel hakati sulgema väiksemaid maakoole. • 1980-ndatel hakati avama lasteaed-algkoole, et hariduse esimesed lülid oleksid kodule lähemal • Riik püüdis keskkoolide lõpetajaid suunata ebapopulaarsetele tööaladele ehituses ja põllumajanduses. Selleks piirati vastuvõttu kõrgkoolidesse ja kesk-eriõppeasutustesse.

11. Agressiivne keelepoliitika Majandusolukorra halvenemise taustal karmistas Kreml keskuse rahvuspoliitikat, hakkas intensiivselt levitama rahvuste lähenemise ja ühiseks nõukogude rahvaks kokkusulamise teooriat. Tegelikult tähendas see kurss vene keele õpetamise tõhustamise katseid, kakskeelsuse pealesurumist (vene keel kui “teine emakeel”)

12. Agressiivne keelepoliitika • 1981.a alates hakati vene keelt õpetama esimesest õppeaastast, vene keele õpetamist alustati ka lasteaaias. • Üldine keskharidus jäi saavutamata (seda forsseeriti eriti 1970-ndatel. 1981.kuulutati üleminek keskharidusele lausa lõpetatuks, kuid tegelikkuses vähenes 1980-ndate alguses lõpetanute arv kõigis hariduslülides)

13. Kommunismiehitaja moraalikoodeks käsitles isiksust äärmiselt politiseerituna. • “Nõukogude inimest”, “ühiskonnaliiget” ja “töötajat” tuleb kasvatada kommunistlikku teadvuse vaimus: • a) kommunistliku maailmavaate kujundamine, • b) töökasvatus, • c) kommunistliku moraali võidulepääsemine, • d) proletaarse internatsionalismi ja sotsialistliku patriotismi arendamine, • e) inimisiksuse igakülgne ja harmooniline arendamine, • f) kapitalismi iganditest jagusaamine, • g) kodanliku ideoloogia paljastamine.

14. Kutseharidus ja müüt “võrdsetest võimalustest”. • 1984.aastal jõustus üldharidus- ja kutsekoolireform parandamaks kutsesuunitlust ja tööks ettevalmistust. • Eesmärk oli üld- ja kutsehariduse integratsioon, üleminek üldisele kutseharidusele. • Taheti luua üld- ja kutseharidust andev koolitüüp, mis tegelikult tähendanuks oskustööliste ettevalmistamist.

15. Kutseharidus ja müüt “võrdsetest võimalustest”. • Aastail 1984-85 muudeti tehnikakoolid, linna- ja maakutsekoolid kutsekeskkoolideks. • Keskharidus üldhariduskeskkoolis ja kutsekeskkoolis oli erineva kvaliteediga. • See mõjutas nende koolide lõpetajate kõrgkooli edasipääsemise võimalusi. Kutsekeskkoolid kujunesid tupikkoolideks.

16. Teema lõpp • Meenutused • Küsimusi?