1 / 11

Loeng 2 Sissejuhatus juhtimisse - juhtimisteooriad Koostas: Riina Rohelaan

Loeng 2 Sissejuhatus juhtimisse - juhtimisteooriad Koostas: Riina Rohelaan Allikas: Ruth Alas. Juhtimise alused. Külim (2008). Juhtimisteooriate areng (1). Teadusliku juhtimise koolkond – Frederic Taylor 1911.a. teos “The Principles of Scientific Management”

hume
Download Presentation

Loeng 2 Sissejuhatus juhtimisse - juhtimisteooriad Koostas: Riina Rohelaan

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Loeng 2 Sissejuhatus juhtimisse - juhtimisteooriad Koostas: Riina Rohelaan Allikas: Ruth Alas. Juhtimise alused. Külim (2008)

  2. Juhtimisteooriate areng (1) • Teadusliku juhtimise koolkond – Frederic Taylor 1911.a. teos “The Principles of Scientific Management” • Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesande täitmiseks • Töötaja võimed ja oskused peavad olema talle antud tööga vastavuses, seega tuleb töötajaid hoolikalt valida • Töötajaid tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd, et rakendada teaduslikke juhtimispõhimõtteid • Töötajaid tuleb innustada töö planeerimisel, et nad tunneksid osalust ja vastutust

  3. Juhtimisteooriate areng (2) • Bürokraatia koolkond – Max Weber (1910) • Organisatsiooni õigeks toimimiseks peab olema: • Selge tööjaotus • selge hierarhia • formaalsed reeglid ja protseduurid • reeglite sõltumatus isikust, kes sellel ametikohal töötab • tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem

  4. Juhtimisteooriate areng (3) • Administratiivse juhtimise koolkond – Prantsuse tööstur Henry Fayol (1920) • Koostas 14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted: • Tööjaotuspõhimõte: spetsialiseerumine on tõhus, ühele inimesele peab andma sarnased ülesanded • Võimupõhimõte: õigused ja vastutus peavad olema vastavuses • Distsipliin: töötajatel on kohustus järgida organisatsioonis kehtestatud reegleid • Käskude ühtsus: igal alluval on ainult üks ülemus • Suundade ühtsus: sarnased tegevused on koondatud sama ülemuse juhtimise alla • Isiklike huvide allutatus firma huvidele • Õiglane hüvitamine: tasu peab olema õiglane nii töötaja kui firma seisukohast

  5. Juhtimisteooriate areng (4) • Tsentraliseerimine: võim peab olema koondunud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik • Ahela põhimõte: võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi • Kord: ressursside (inimesed, raha) õige koordineerimine • Õiglus: juhid peavad alluvaid õiglaselt kohtlema • Stabiilsus: vältida suurt tööjõu voolavust • Initsiatiiv: Juhi peavad kuulama alluvate ettepanekuid ja ideid • Kooskõlastatus: igasuguse koostöö ja meeskonnatöö soodustamine • Henry Fayol sõnastas esimesena juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine

  6. Juhtimisteooriate areng (5) • Inimsuhete koolkond – algus Hawthorne eksperimentidega 1920-ndatel aastatel (eksperimendid käsitlesid töötingimuste mõju töötulemustele) • Elton Mayo: eksperimendid valgustusega, eksperimendid konveieriga. Tuvastas, et lisaks töötingimustele sõltub töö tulemus inimsuhetest • Mary Parker Folett pidas töö puhul määravaks ühtset vaimu ja meeskonnatööd; enesekontrolli võimalust (inimene saab ise oma tööd kontrollida, mitte ainult ülemus • Douglas McGregor. Teooria X (inimene on laisk, töötab karistuse kartuses, väldib vastutust, ei ole võimeline loominguliseks tööks) ja Y inimesest (töö on sama loomulik tegevus kui puhkus; inimene on võimeline tööle pühenduma, ennast kontrollima, võtma vastutust, tegema loomingulist tööd)

  7. Juhtimisteooriate areng (6) • Süsteemi koolkond – organisatsiooni saab vaadelda kui süsteemi ehk koos toimivatest osadest tervikut (organisatsiooni võrdlus inimindiviidi kui osadest koosneva tervikuga). 1960.a. paiku, teooria loojad küberneetikud. • Organisatsiooni iseloomustab • Entroopia – info määramatuse hulk • Sünergia – tervik on midagi enamat kui üksikute osade summa • Allsüsteemid – üksteisest sõltuvad süsteemi osised. Kui üks süsteemi osadest on halvatud ei saa kogu süsteem hästi töötada • Süsteemid jagatakse avatud (sõltub väliskeskkonnast) ja suletud (ei sõltu väliskeskkonnast) süsteemideks PROTSESS juhtimine, tehnoloogia VÄLJUNDID tooted, teenused; Kasum/kahjum SISENDID toore, personal, finantsid tagasiside

  8. Juhtimisteooriate areng (7) Radikaalne ümberkorraldus (reengineering) – organisatsiooni kõikide aspektide radikaalne muutmine (näiteks personali juhtimine, klienditeenindus vms). Alates 2000.a. ÜMBERKORRALDUSPROTSESS Ümberkorralduse eesmärkide ja strateegia väljatöötamine Tippjuhtkonna osaluse rõhutamine ümberkorraldusprotsessis Ümberkorralduse hädavajalikkuse teadvustamine organisatsiooni liikmetele Täiesti uuelaadsel lähenemisel põhineva süsteemi loomise alustamine Eestvedamise ja altpoolt tuleva initsiatiivi hoidmine optimaalses tasakaalus

  9. Juhtimisteooriate areng (8) Tulemusjuhtimine, tasakaalustatud tulemuskaart (Kaplan, Norton)…– põhinevad organisatsiooni tegevuse eesmärgistatusel. Leiavad laialdast kasutust erinevate mudelitena, mille ühine omadus on eesmärkide seadmine alates organisatsiooni tasandist kuni üksiku organisatsiooni töötaja tasandini. Valdavalt kasutusel alates 1990 ndate teisest poolest. Missioon Visioon Eesmärgid Strateegia Tegevusplaanid

  10. Rühmatöö: Henry Fordi otsus alustada autode masstootmist Milline oli Henry Fordi keskne äriidee ja sellele suunatud strateegia? Kuidas ta laiendas oma strateegiat töötajate tasustamisele? (Vt ka Ford Motor Company kohta www.ford.com) Täiendav info Fordi toodangu kohta:

  11. Fordi tehases on 7882 erinevat tööliiki, millest • 949 liiki rasket kehalist tööd tugevaile mehile • 3338 liiki keskmise normaalse tugevusega mehile • 3595 liiki ilma kehalise pingutuseta (sobivad ka naisile ja alaealisile) • Töötempo: Rauamaak – Ford-auto – Raha • Tooraine muutub 50 tunni jooksul sularahaks (sisaldab 15 tundi sõiduaega), sellest tööaeg vedelrauast sõiduvalmis autoni vältab järgmiselt: • Vedelrauast kuni jahutatud vormrauani 62 minutit • Silindripea valmistus 57 minutit • Mootori montaaz 95 minutit • Kogu auto viimistlusmontaaz 70 minutit • KOKKU 284 minutit (4 tundi ja 44 minutit) • Allikas: Poom, Eduard. Moodne töötehnika ja majanduskriis. Tartu, 1932

More Related