140 likes | 354 Views
OMANIKU KOHUSTUSTE TÄITMISEGA SEOTUD PROBLEEME VALDADES. Linnade Valdade päevad 14. Veebruar 2007 Tallinn Aare Heinvee Rapla vallavanem. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle - AS § 68 (1). RAPLA VALLA HEAKORRA EESKIRI
E N D
OMANIKU KOHUSTUSTE TÄITMISEGA SEOTUD PROBLEEME VALDADES Linnade Valdade päevad 14. Veebruar 2007 Tallinn Aare Heinvee Rapla vallavanem
Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle - AS § 68 (1) • RAPLA VALLA HEAKORRA EESKIRI • Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad Rapla valla haldusterritooriumil • Käesoleva eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust seadusega ettenähtud korras ja alustel • Avalikus kohas on kõik isikud kohustatud järgima heakorranõudeid ja teisi sellel territooriumil käitumiseks kehtestatud piiranguid
Milles probleem? • Hariduse ja teede-tänavatega seonduva kõrval on heakord üks olulisemaid KOV tegevusvaldkondi. See on kõigile nähtav, kõigile läheb see korda ja sellega tegeletakse pidevalt kogu oma haldusterritooriumil • Valdavalt hoonestamata maad on sageli heakorrastamata - isetekkelised prügimäed, niitmata taimestik (umbrohu levimine) ja kohati ka võsa, avalike veekogude kallasrajad, elektriliinide alused
Mida teha, kui omanik ei käitu seaduskuuleka omanikuna? • Läbirääkimised, tähelepanu juhtimine, suuline märkus, meedia • Väärteomenetlus • Sunniraha seadus • Sundvõõrandamine • KOV-idel on oma sotsiaalabi programmid, neid rakendatakse vahel ka heakorra töödel
Paljude seaduskuulmatute isikute kõrval on üks oma kohustustest kõrvalehiiliv ja raskemini korralekutsutav isik riik. Avalik õiguslik juriidiline isik. • Kas tahtmatult või tahtmata? • Kas eeskuju või hoolimatus? • Miks?
Probleeme ei ole üldjuhul avalike haljasaladega, parkidega, mille saamine munitsipaalomandisse riigilt on vaid küsimise taga. • Aga on probleem riigi poolt broneeritud maadega (maareserv, kommunikatsioonide alused, kallasrajad, ka määratlemata reserv)
Riigimaa valitsejad on ministeeriumid ja maavalitsus • Riigimaa ajutine valitseja on maa asukoha järgne maavanem (jätkuvalt riigi omandis olev maa)
Ettepanekud • Keskkonna- ja regionaalpoliitika peaksid olema selgete reeglitega. Pearaha arvestuse põhine tulubaas ei ole universaalne kõigis valdkondades. • Et rahvas maale elama asuks, ei piisa loosungist, et maal on puhas õhk ja parem looduskeskkond. Tegusid on vaja! • Prügist pääsemise lootused on seotud korraldatud jäätmeveoga
Omavalitsused on nõus olema maa omanikud, sest neil pole enam kellelegi vastutust veeretada. Rahvast huvitab, et asi oleks korras, mitte süüdlaste otsimine. Vastutuse mõte ei saa olla selles, et õige kaebuse korral kaebajat ei karistata. • Vabade ehk arengumaade munitsipaalomandisse andmine on olnud väga keeruline, et mitte öelda võimatu. Riikliku usalduse künnis oli omavalitsustele väga kõrge, üldjuhul ületamatu
Vabariigi Valitsuse 02. juuni 2006. a määrus nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord” annab lootust • Praegune olukord: 17-18% maast on maareformi läbimata, jätkuvalt riigi omandis
Peaks olema selge maapoliitika. Riigi maareservi moodustamine peaks olema kindlate kriteeriumite järgne tegevus koostöös omavalitsustega. • Analoogselt riigi maareserviga tuleks moodustada KOV maareserv. Seadus lubab, kuid puudub poliitiline tahe. Arengukavade, üldplaneeringute realiseerimine peab olema tagatud volikogude tahte, mitte riigi armu kohaselt.
KOV kehtestatud heakorra standard peaks olema riigil täitmiseks. Juba püstitatud ja ka uued kokkulepitud tegevuste tähtajad olgu samuti täitmiseks. Siis tekib usaldus. • Lahend on võrdsete partnerite koostöös, mitte alluvus-suhtes.
On soov, et riigi aparaat oleks meile oma käitumisega (mitte sõnadega) eeskujuks, tahaks neile alt üles vaadata. Seda igas mõttes, ka omanikukohustuse täitmisel enda omandis olevate maade haldamisel