Kõiki lapsi arendav kool Toomas Tenno

1. Kõiki lapsi arendav kool Toomas Tenno

2. Tänane kool • Kas meie koolideson kõiki lapsi arendav õpikeskkond? • Kas kool arendab lastel oskusi ja varustab vajalike teadmistega, mis võimaldavad neil edukalt hakkama saada 21.sajandi infoühiskonnas? • Kas kool valmistab ette noori, kes on valmis elukestvaks õppeks, mis on oluline kiiresti muutuvas ühiskonnas?

3. Mõned arvamused ajakirjandusest Ülo Vooglaid “Minu tähelepanekud lubavad oletada (ehk keegi kontrollib seda?), et tunnetusprotsesside käsitlemine ei ole kõikides koolides veel (enam) rahuldaval järjel. Raskusi paistab olevat isegi argitunnetuse (vaatlemise, kuulamise, kompimise, maitsmise,....) teadliku õppimisega nii, et tekiks võime näha ja kuulda, tunda, teada ja aru saada, mis on kuuldava ja nähtava taga. Avastasin ehmatusega, et valdav osa esmakursuslasi ei tunne klassifitseerimise, süstematiseerimise, modelleerimise, ekstrapoleerimise aluseid.”

4. Mõned arvamused ajakirjandusest • Prof. Raivo Vilu Praegu töötavad põhi- ja keskkool keskaegse paradigma järgi, kus haridus tõestav dokument on uhkuse asi, mille saab nagu roos rinda panna. Koolis õpetatav ei moodusta süsteemi, ei anna valmisolekut ümbritseva maailma mõistmiseks ega saadud tulemuste reaalses elus kasutamiseks. See on eluvõõras süsteem, mille ainsaks funktsiooniks on haridust tõendav paber.....

5. Peep Leppik”Õppimine on huvitav” Koolis pole loodud tingimusi, mis soodustaksid kõigi laste edukat õppimist. Koolis, kus jätkuvalt on olulisel kohal mälule rajanev õpe ning tihti ka õpilasi traumeeriv autoriteedipedagoogika viib selleni, et osa lapsi hakkab paratamatult koolist kõrvale hoidma, kuna neil puudub nii motiiv õppimiseks kui ka eduelamus.

6. Peep Leppik”Õppimine on huvitav” Tuleb tõdeda, et koolist langeb rohkem välja poisse kui tüdrukuid, kuna eriti poistele ei sobi “päheõppimisele ja ülesütlemisele” rajanev koolisüsteem. Tuupimine on kordamine ilma assotsiatiivsete sidemete loomiseta – õpitu ununeb kiiresti ega sobi paljudele õpilastele üldse.

7. Prof. Philip GammageLõuna-Austraalia Ülikooli teaduslik nõustaja Paljud uurimused näitavad varase õppimise otsustavat ja sotsiaalset iseloomu. Formaalsetele haridussüsteemidele on omane kalduvus investeerida haridusse PÄRAST seda, kui suurem osa isikut kujundavast õppimisest on läbi. Uurijad on seisukohal, et õppimine kulgeb paremini teatud faasidel lapse sünni ja 12 eluaasta vahel. Formaalne õppekava ja ”teadmiste kättetoimetamine” ei ole kõige paremad edasimineku teed hariduses. Kooruke ja Iva, Eesmärgipärasus: varajane lapsepõlv ja selle tähendus professionaalsuse kujunemisel post-naturaalses maailmas, lk5, 1, 1999

8. Kas meil on kõiki lapsi arendav kool? Laste koolivalmiduse määravad kodu- ja alusharidus Probleemid: • laste erinev koolivalmidus (esimene klass – liitklass) • mahajääjatel puudub eduelamus • õpilaste väljalangevus • koolivägivald Vajalik õpetamise ja õppimise paradigma muutus koolis – üleminek kõiki lapsi arendavale õppele

9. Tänane kool • Kool ei arenda kõrgemat järku tunnetuslikke oskusi: • kriitiline ja süsteemne mõtlemine • probleemide lahendamise oskus • küsimuste esitamise oskus • loovus otsustusvõime, kirjalik ja suuline väljendusoskus • Õpe koolis on suunatud madalamat järku tunnetuslike oskuste arendamisele - algoritmilisele õppele

10. Õppimisteadus • Kaasaegne õppimisteadus rõhutab üleminekut arusaamisega õppimisele • Faktiteadmised on mõtlemise ja probleemide lahendamise seisukohalt olulised • Teadmised tuleb õppimise käigus siduda kontseptsioonidega • Seoste tunnetamine vähendab oluliselt vajalike faktiteadmiste hulka, suureneb arusaamine õpitavast ning võime teadmiste ülekandmiseks uude konteksti

11. Tänane kool • Memoreeriv õppeviis treenib laste aju tüüpsituatsioonide lahendamiseks ning seetõttu uutes, probleeme lahendada vajavates olukordades, ei ole suur osa koolilõpetajaid võimelised edukalt hakkama saama • Kool peab rajama aluse õpilaste teadusliku mõtteviisi kujunemisele ning peab lähtuma teadusõppest, millel on eriline koht isiksuse kujunemisel • Kool peab üle minema kõiki lapsi kaasavale ja arendavale suunatud uurimuslikule õppele???????

12. Kas tänane kool on võimeline täitma “Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklikus Õppekavas” toodud õpetamise eesmärke? ????

13. Hilda Taba Õpetaja ülesandeks on ühelt poolt hõivata õpilased neid huvitavatest tegevustest ja samas valida need tegevused nii, et nende vahendusel võiks jõuda oluliste õpieesmärkideni.

14. KAS RIIKLIKUÕPPEKAVA EESMÄRGID REALISEERUVAD KOOLIPRAKTIKAS? • 2002 õppekava üldeesmärgid ning mõnedes ainekavades sõnastatud eesmärgid on igati kaasaegsed • Loodusõpetuse ainekava eesmärgid: • Loodusõpetus arendab kirjutamise, lugemise, teksti mõistmise ning suulise ja kirjaliku teksti loomise oskust • Pannakse alus informatsiooni töötlemisele: vaatlus- ja mõõtmistulemuste esitamine aruandes, info edastamine verbaalselt ja graafiliselt • Loodusõpetus arendab kriitilist ja loovat mõtlemist • Õpitakse identifitseerima ja märkama probleeme, esitama küsimusi, analüüsima andmeid ja sellest järeldusi tegema

15. KAS RIIKLIKUÕPPEKAVA EESMÄRGID REALISEERUVAD KOOLIPRAKTIKAS? • Arendatakse loogilise, abstraktse ja kujundliku mõtlemise oskusi • Õpitakse leidma probleemidele alternatiivseid lahendusi ning prognoosima erinevate lahendusviiside ja otsuste tagajärgi • Loodusõpetus pakub mitmeid võimalusi kunstiliseks tegevuseks • Õpikeskkond loodusõpetuses on aktiivne • Seletav-tõlgendavat meetodit kasutatakse vaid juhul kui see on möödapääsmatu • Õpikeskkonda iseloomustab suunatus avastamisele: sooritatakse uurimuslikku laadi praktilisi töid ja projekttöid, lahendatakse probleeme (probleemõpe)

16. Edgar KrullPedagoogilise psühholoogia käsiraamatTÜ Kirjastus 2000 Käsiraamatus on toodud õppekavade üldstruktuurid: õppekavas võib õppeaineid rangelt piiritleda või loobuda nende piiride rõhutamisest ning rajada kogu töö õpilastele huvipakkuvate probleemide lahendamisele Õppekava definitsioon Õppekava on tegevusplaan või kirjalik dokument, mis sisaldab strateegiaid soovitud eesmärkide saavutamiseks. (Hilda Taba ja Ralph Tyler)

17. Õppekavade tüüpstruktuurid Ainekeskne Õpilasekeskne Ainekeskne õppekava Probleemi-keskne õppekava Kompleks-õppekava Aktiivsus-õppekava Õppekavade struktuur Johnsoni (1990) eeskujul

18. Ainekesksed õppekavad • Kõik õppeained on selgelt piiritletud • Äärmuslikul juhul õpetatakse neid ka isoleeritult • Õppeainete vahelist integratsiooni peetakse enamasti väheoluliseks • Õpetamine toimub põhiliselt seletuslik-illustratiivsel meetodil • Õpilaste aktiivsus tunnis on madal

19. Ainekesksed õppekavad • Õppekava on jäigalt planeeritud • Kohustuslikud ained moodustavad peaaegu kogu õppesisu • Õpilaste individuaalsete omaduste arvestamine on võimalik • õpilaste jaotamisel klassidesse taseme järgi • õpilaste klassisisesel jaotamisel tasemete järgi rühmadesse

20. Ainekesksed õppekavad • Ainekesksete õppekavade pooldajad on veendunud, et õpilased, kes on selle õppekava järgi omandanud vajalikud oskused ja teadmised, ongi haritud inimesed ja hakkavad täiskasvanuna arukalt käituma • Õpilastalt ei oodatagi loomingulisust ja iseseisvat mõtlemist, vaid nende ülesanne on omandada õpetaja poolt pakutu • Õppimise põhimotivatsioon on õpetajate ja lastevanemte tunnustus või õppimine mingi kaugema eesmärgi nimel

21. Ainekesksed õppekavad Probleemid: • õppimise tulemusena ei kujune õpilastel loomingulist mõtlemist • õppimine toimub faktide ja ideede meeldejätmisena • aine vähene seos ümbritseva maailmaga • tundides tegeldakse enam mineviku kui oleviku ja tulevikuga • õpilastes ei kujune positiivset hoiakut õpitu suhtes

22. Johannes Käis Nimetas õpetaja tööviise, mis oma olemuselt ei võimalda õpilastel iseseisvat töötamist “dotseerivateks”. Teda häiris eriti, et “koolides on tavaliseks nähtuseks, et õpetaja jutustab klassis uue õpetüki sisu, olgugi, et see on olemas õpperaamatus ning sellepärast ei ole õpilastel, eriti neil, kes kuuluvad visuaalsesse kujutlustüüpi, mingit huvi niisuguse ettekande vastu”.

23. Aktiivsus- ehk õpilasekeskne õppekava • õppekava ehitatakse üles õpilase huvist ja vajadusest lähtuvalt • õppimist vaadeldakse emotsionaalse sisseelamisena õpitavasse • õppeainete vahelised piirid praktiliselt puuduvad • õpetuse sisu hõlmatakse ühtsesse tervikusse • rõhuasetus on käelisel uurimuslikul tegevusel, vaatlusel ja katsetamisel

24. Aktiivsus- ehk õpilasekeskne õppekava • Rõhuasetus on õpilase arenguvajadusel, sotsiaalsete oskuste arendamisel, loomingulisuse ja iseseisva mõtlemise, kirjaliku ning suulise väljendusoskuse arendamisel. • Puudused: • õppetöö ei toimu planeeritud õppekava alusel • ei teki süsteemseid teadmisi ja oskusi, kuna õppetöö toimub põhiliselt lastele huvipakkuvate ja tihti ka fragmentaalsete probleemide lahendamise kaudu

25. Kes on aktiivne ? kõrge Avatud uurimuslik õpe (aktiivsusõpe) Suunatud uurimuslik õpe Õpetaja madal kõrge Õpik Demonstratsioon- ja “kokaraamatu” katsed Õpilane madal

26. Ma kuulen ja ma unustan,ma näen ja ma mäletan,ma teen ja ma saan aru! HIINA VANASÕNA

27. Suunatud uurimuslik õpe • õppetöö toimub uurimuslikult, baseerub õpilaste käelisele tegevusele • toimub arusaamisega õppimine • õppetöö aluseks on teadmiste ja oskuste hierarhilisele struktuurile baseeruv õppekava • õpilastel formeerub terviklik maailmapilt ja areneb teaduslik mõtlemisviis • õpilased õpivad end kirjalikult ja suuliselt väljendama • omandatakse kõrgemat järku tunnetuslikud oskused • omandatakse sotsiaalsed oskused

28. Suunatud uurimusliku õppe programmid USA-s • Sience and Technology for Children, STC • Insights (Hands-On Inquiry Science Curriculum)

31. TEEMAD

32. Teadusliku mõtteviisi arendamine

33. 6. Raamprogramm Projekt Scienceduc 2004-2006, “Loodusteaduste õpetamise kaasajastamine Euroopa alg- ja põhikoolis rakendades uurimuslikku õpet” • “Main a la pate” Georges Charpak (Prantsuse Teaduste Akadeemia) • Rootsi NTA projekt (Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia) • Eesti avastusõppe projekt 2000+ (Tartu Ülikool) • Ungari uurimusliku õppe projekt • Portugali uurimusliku õppe projekt

34. 6. Raamprogramm • Projekt POLLEN 2006-2009,”Seed Cities for Science” • Osalejad: Prantsusmaa, Rootsi, Eesti, Saksamaa Inglismaa, Itaalia, Hispaania, Portugal, Hungari, Sloveenia, Holland, Belgia. • Õpilasest lähtuv teadushariduse projekt, mille tulemusena toimub kõiki lapsi arendava avastusõppe progresseeruv rakendumine ühes linnas, mis on valitud “seemnelinnaks” ning, kus sellele tegevusele aitavad kaasa kõik linna haridusellu kaasatud institutsioonid. • Eestist osalevad Tartu linn ja Tartu Ülikool

35. Uurimusliku õpperakendamine meeskonnatööna • omavalitsuse haridusosakonna esindaja • kooli juhtkonna esindaja • õpetajad • õpetajate koolitajad

36. Suunatud uurimuslik õpe lasteaias • Teema:Mõõtmine ja võrdlemine • Lasteaed Mai 3 rühma • Lasteaed Pillerpall üks rühm • Lasteaed Pöialpoiss üks rühm • Tammsaare Lasteaed 2 rühma, lisaks üks 3-7 aastatste laste tasandusrühm

37. Järeldused • Õpetab lapsi mõtlema ja järeldusi tegema • Lapsed muutuvad iseseisvamateks • Lapsed kasutavad omandatud teadmisi mängus • Lapse areng toimub kergamalt raskemale • Sobib eri vanuses laste rühmadele

38. Järeldused • Väga huvitav lastele ja õpetajatele • Toetab õpetajat lapsest lähtuva õpetamise mõistmisel ja rakendamisel • Õpetajaraamatu ja õppevahendite olemasolu • Teema käsitlus süsteemne, järjepidev ja toetub omandatud teadmistele • Laste aktiivsus kaasas lapsevanemaid tegevusse

39. Avastusõpe koolis

40. Avastusõpe koolis

41. Kompetentsipõhine politseiharidus • Tasemeõppes on vaja omandada oskused elukestvaks õppeks • Mida enam aktiivset eneseosalemist on õppimises, seda paremad on tulemused – see tähendab selliste õppeülesannete koostamist ja valikut, mis inspireeriks õpilasi ise avastama

42. Kompetentsipõhine politseiharidus Traditsiooniline haridusmudel enam ei sobi hariduses. Jätkuvalt ilmneb lõhe õpitu ja praktika vahel ja puudub lootus, et lahendus sellele probleemile leidub mainitud mudeli raames. Seetõttu on vajalik uus lähenemisviis. Kompedentsipõhine haridus ja õppimine, otses kokkupuutes eheda keeruka tegelikkusega, on võtmekomtseptsiooniks politseihariduse korraldamiseks tulevikus.

43. Eesti hariduse tulevik 2004 aasta novembris Tallinnas Prantsuse Lütseumis toimunud õppekavakonverentsil eristus selgelt kaks lähenemist õppekavale: didaktiline ja heuristiline. Konverentsil öeldi selgelt välja, et tuleb valida ainekeskse ja pädevusekeskse õppekava vahel

44. Heuristiline ja didaktiline pradigma • Heuristiline ehk avastuslik õppeviis suunab küsimuste ja juhendamise varal õppijat võimalikult iseseisvale teadmiste hankimisele ning arusaamisega õppimisele. • Didaktiline ehk õpetav paradigma on äraõpetamise põhimõtetele rajatud süsteem, kus olulisel kohal on kuulmine ja nägemine, “meeldejätmine ja ülesütlemine”.

45. BIT õppekava • Eelistatakse entsüklopeedilist ehk ainekseskset õppekava. • Urve Läänemets: “Oleme õnnelikud, et Eestis on tänaseni säilinud entsüklopeediline õppekava. Eestis on tänaseni keemia ja füüsika iseseisvad ained. Meil on isegi ainekoolid, näiteks Prantsuse lütseum, Inglise kolledž”.

46. TÜ õppekava arenduskeskus • Põhikooli ja Gümnaasiumi Riikliku Õppkava väljatöötamisel on aluseks võetud pädevusekeskne lähenemine. • Õppekava tegijad peavad õppekava individuaalsust ja jõukohasuse printsiipi tähtsaks.

47. Kõiki lapsi arendav kool • Lapse loomulikuks eluavalduseks on ümbritseva maailma tundmaõppimine • Lapsed on uudishimulikud ja uurimusliku käitumisega, mis kiiresti kaob memoreerimisele rajanevas koolis • Avastusõppe kasutamiselkoolis suuname lapse loomuliku uudishimu maailma saladuste avastamisele • Õpe koolis peab pakkuma lastele rahuldust ja eduelamust • Lapselsäilib õpihimu kogu eluks

48. “Tegelikult on ime, et kaasaegsed õpetamismeetodid pole veel täiesti summutanud püha teadasaamissoovi. See soov vajab peamiselt vabadust, milleta ta hukkub päris kindlasti.”