Sotsiaalse probleemi defineerimine Jüri Kõre Tartu Ülikool

1. Sotsiaalprobleemid Eestis TEEMA 1: Sotsiaalse probleemi defineerimine Jüri Kõre Tartu Ülikool

2. Mis on sotsiaalne probleem? 1/1 • Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa • Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks.

3. Mis on sotsiaalne probleem? 1/2 Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. struktuurne aspekt.

4. Mis on sotsiaalne probleem (SM definitsioon) • sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna • sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu edendamiseks ning ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks • (http://www.sm.ee/est)

5. Sotsiaalprobleem –eksisteerivad teaduse ja poliitika tihedad seosed Vaesuse põhjuste seletus USA-s • Enne 1960. aastaid – “cultural deficit” “cultural deprivatisation” jm teooriad – esiplaanil olid individuaalsed vaesuse põhjused • 1960-70 aastatel kui ameerikas viidi ellu Great Society programme, tuli päevakorrale “blocked opportunities” teooria – vaesuse põhjused on nii individuaalsed kui ka struktuursed (ühiskondlikud)

6. Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis Alkohol ja teised meelemürgid Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. globaalne majandus SOCIOLOGY 1020 - SOCIAL PROBLEMS AND SOCIAL CHANGE

7. Sotsioloogia põhiparadigmad • Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism); • Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); • Interaktsionism (sotsiaalne tegevus, fenomenoloogia, sotsiaalne vahetus, interpretivism)

8. Funktsionlistlik teooria Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu

9. Konfliktiteooria Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal Ühiskonda ei nähta niivõrd kui siduvat ja sidusat süsteemi, kui konfliktide ja võitluse välja Inimesed saavutavad oma eesmärke ja realiseerivad oma ootusi mitte ühise tegutsemise, vaid teiste tahte oma tahtele allutamise arvel. Eesmärkide saavutamise tavapäraseks teeks on ressursside ümberjaotamine

10. Sümbolistliku interaktsionismi teooria Ühiskond on üksteisega suhtlevate indiviidide või väikeste gruppide tegevuse tulemus. Traditsiooniliselt käsitleti suhtlusena näost-näkku suhtlust. Tänapäeval on suhtluskanalite hulgas tavameedia (meediast mõjutatud käitumine), sotsiaalmeedia jne. S.t. lisandunud kolmandad „näod“. Selle teooria pooldajad ei tunnista selliseid institutsioone, nagu rahvusriik, majandus vms. Iga suhtluse juhtum loob uued perspektiivid, ootused aga ka piirangud, millest indiviidid tulevikus lähtuvad.

11. Sotsiaalprobleemide käsitlemise ajalugu. 1/1 Meditsiiniline mudel On olemas „normaalsuse universaalne teooria“. Ebanormaalsus on seotud „pahade inimeste“ olemasoluga (vaimne puue, ebapiisav haridus, vähene sotsialiseerumine vms) Nimetatud patoloogiad on probleemiks, sest nad õõnestavad moraalset korda

12. Sotsiaalprobleemide käsitlemise ajalugu. 1/2 Absolutistlik lähenemine Tähelepanu ühiskondlikel tingimustel, mis toitsid sotsiaalseid probleeme (migratsioon, urbanisatsioon, industrialiseerumine). Uuriti nn sotsiaalseid areaale (linnaosad, kus oli kõrge rändeaktiivsus, kriminaalsus vms)

13. Tänapäevased hälbimise uuringud R.Merton ´i sotsiaalse pinge/nihke (social strain) teooria. Ühiskond püstitab ülesanded ja annab vahendis selle eesmärgi täitmiseks. Hälbimus tekib, kui inimesed on omaks võtnud eesmärgid, kuid neil pole ressursse nende saavutamiseks Sildistamise teooria. Sildistatakse inimesi, keda nende käitumise põhjal peetakse mittenormaalseteks

14. A.Maslow 1943 artikkel „A Theory of Human Motivation“ Maslow püramiid 5) Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab 4) Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 3) Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda et teised teda armastavad teda ja hoolivad temast. 2) Kaitstusvajadus- inimestel on tarvis turvalisust ja kindlust. 1) Füsioloogilised vajadused- Seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms.

16. KIRJANDUS Introduction to Social Problems. Part I - Jones & Bartlett Learning http://samples.jbpub.com/9780763793098/93098_CH01_Thio.pdf