1 / 30

Riigi majanduse jätkusuutlik areng

Riigi majanduse jätkusuutlik areng. Õpieesmärgid. Saada teada, miks me üldse majandusarengut vajame Mõista majandusarengu erinevaid dimensioone ja nende omavahelisi seoseid Tunda majanduskasvu ja –arengut mõjutavaid tegureid Saada aru Eesti senise majandusarengu üldisest loogikast.

zenda
Download Presentation

Riigi majanduse jätkusuutlik areng

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Riigi majanduse jätkusuutlik areng

  2. Õpieesmärgid • Saada teada, miks me üldse majandusarengut vajame • Mõista majandusarengu erinevaid dimensioone ja nende omavahelisi seoseid • Tunda majanduskasvu ja –arengut mõjutavaid tegureid • Saada aru Eesti senise majandusarengu üldisest loogikast

  3. Majandusarengu olulisus • Me soovime elada täna paremini kui eile ja homme paremini kui täna • Me soovime elada vähemalt sama hästi kui meie naabrid • Rahvaarvu kasvu korral vähendab iga juurdesündiv laps keskmist heaolutaset • Materiaalne heaolu on oluline eeltingimus laiemate arengueesmärkide saavutamiseks

  4. Majandusarengu dimensioonid • Majanduskasv – reaalne SKP inimese kohta suureneb pikaajaliselt • Majandusareng laiemalt hõlmab lisaks vaesuse ja ebavõrdsuse vähenemist • Majanduse struktuurimuutused • Inimareng – valikuvõimaluste suurenemine tänu paremale haridusele ja tervisele • Jätkusuutlikkus – praegune areng ei tohi toimuda tulevaste põlvkondade arvelt

  5. Majanduskasv • Kui majandus kasvab, siis: • kogutoodang ja sissetulekud suurenevad • kasvab potentsiaalne tootmismaht • tootmisvõimaluste piir nihkub väljapoole • Mis on veel oluline? • Meid huvitab reaalne SKP – hindade tõus üldist heaolu ei suurenda • oluline on toodang/tulu ühe inimese kohta • riikide võrdlemisel peab arvestama ostujõu pariteeti

  6. Kaubad (toit, riided, eluase, … ) Tootmisvõimaluste piir on punktide jada, mis näitab kaupade ja teenuste võimalikke tootmiskombinatsioone olemasolevate ressursside täielikul ärakasutamisel Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub tootmisvõimaluste piir väljapoole Teenused (haridus, kino, juuksur, … ) Tootmisvõimaluste piiri laienemine

  7. Majanduskasvu mõõtmine • Majanduskasvu näitab reaalse SKP suurenemine ühe elaniku kohta • Arvutatakse juurdekasvutempona:

  8. Riikide majandusarengu võrdlemine (2005.a. andmed)

  9. Majandusarengu tsüklilisus • Majanduskasv ei ole enamasti pidev ja stabiilne • Tegeliku reaalse SKP perioodilist kõikumist oma pikaajalise trendi ümber nimetatakse majandustsükliks • Tsükleid põhjustavad mitmesugused šokid: • Pakkumisšokid (tootmissisendite kallinemine) • Poliitilise šokid (muutused maksudes) • Nõudlusšokid (tarbimise kasv optimistlike tulevikuootuste tõttu)

  10. SKP pikaajaline kasvutrend Kogu-toodang (SKP) Tsükli hari Tegelik tsükliliselt kõikuv SKP Tsükli põhi Aeg langusfaas tõusufaas Majandustsükkel graafiliselt

  11. Tsüklid Eesti majanduses (1)

  12. Tsüklid Eesti majanduses (2)

  13. Eesti majanduskasvu ja tsüklite põhjused 1990-2008 • 1990-94 langusfaas: üleminek turumajandusele, struktuursed ümberkorraldused • 1994-97 kiire kasv: välissuhted Lääneriikidega • 1997-98 langus: Kagu-Aasia finantskriis, Venemaa kriis • 2000-2005 stabiilne kasv: Euroopa Liiduga ühinemine, välisraha sissevool, optimism • 2006-2007 kiire kasv: odavad laenud, kinnisvarabuum • 2007 lõpp, 2008 langus: globaalse majanduskeskkonna halvenemine  TULEVIK?

  14. Konvergentsi mõiste • Konvergents üldiselt – riikide arengutasemete ühtlustumine majanduste avanemise ja integreerumise tulemusel • Tulukonvergents (reaalne konvergents) – erinevate riikide reaalse keskmise tulutaseme (SKP inimese kohta) võrdsustumine • Nominaalne konvergents – erinevate maade hinnatasemete võrdsustumine • Institutsionaalne konvergents – riikide seadusandluse harmoniseerimine

  15. Eesti konvergents Euroopa Liiduga (% EL27 keskmisest tasemest)

  16. Majanduse struktuurimuutused teenindus 60 % tööjõust tööstus 30 20 põllumajandus 10 Keskmine tulutase madal keskmine kõrge

  17. Struktuurimuutuste mehhanism • Tootmine reageerib nõudluse muutustele • Sissetulekute kasvades esmatarbekaupade osa kogutarbimises väheneb ning teenuste osa suureneb • Nõudlusega samas suunas muutuvad hinnad • Hinnad mõjutavad tootjate kasumit ja nende poolt makstavat palka • Tööjõud liigub suurema konkurentsivõimega harudesse, kus makstakse kõrgemat palka

  18. Hõivatute osakaal sektorite lõikes (% kõigist 15-74.a. hõivatutest, ESA)

  19. Majanduskasvu allikad • Loodusressursid (põllumajanduslik maa, maavarad, taimestik ja loomastik, ilmastikutingimused) • Füüsiline kapital (masinad, seadmed, tootmishooned) • Inimressursid (rahvaarv, hõive, töötajate haridustase) • Tehnoloogia (uued tootmisviisid) • Tootlikkus (toodang ühe ressursiühiku kohta) • Ressursside mobiilsus (infrastruktuur, sh telekommunikatsiooni areng)

  20. Majandusarengu sotsiaalsed aspektid • Majanduskasvu tuludest peaks osa saama võimalikult suur osa ühiskonnast, st: • Vaesuses elavate inimeste arv peab vähenema • Tulujaotus ei tohi muutuda ebavõrdsemaks • Erinevate arengueesmärkide vastuolulisus: • Kuidas saavutada sotsiaalseid eesmärke ilma, et tulude ümberjaotamine erainitsiatiivi ja majanduskasvu pidurdaks?

  21. Vaesuse mõiste • Vaesed on leibkonnad, kelle käsutuses olevad ressursid ei võimalda saavutada riigis aktsepteeritavat minimaalset elujärge • Absoluutne vaesus ehk põhivajaduste rahuldamatus hõlmab hariduse, arstiabi, infrastruktuuriteenuste ja laenude kättesaadavust • Suhteline vaesus seostub ebavõrdse tulujaotusega

  22. Vaesuse hindamine Eestis(krooni inimese/leibkonna kohta kuus)

  23. Absoluutne ja suhteline vaesus (vasak skaala, kroonides) ning vaesusrisk (parem skaala, % leibkondadest) Eestis

  24. Vaesuse “nõiaring” Madal sissetulek Tööpuudus Rahvastiku kasv Madalad säästud Madal kogunõudlus Madal kogutoodang Madalad investeeringud

  25. Tulude ebavõrdsuse põhjused • Loomulik (vabatahtlik) ebavõrdsus • Inimestel on erinevad eelistused ja vajadused, seega ka nende vajaduste rahuldamiseks vajalik sissetulek on erinev • Näiteks mõned eelistavad rohkem tarbimist, teised jälle rohkem vaba aega (viimased töötavad vähem ja lepivad madalama palgaga) • Ebasoovitav ebavõrdsus • Inimeste võimed on erinevad • Võimalused oma võimete arendamiseks ja rakendamiseks võivad erineda

  26. Leibkonnaliikme keskmine tulu Eestis 1996.a. ja 2006.a.

  27. Peamiste tuluallikate osatähtsused Eestis 2006.a.

  28. Inimareng • Inimareng on protsess, mis suurendab inimeste valikuvõimalusi nii majanduslikus, sotsiaalses, poliitilises kui ka kultuurilises mõttes • Inimarengu indeks mõõdab elukvaliteeti riigis oodatava eluea, haridustaseme ja sissetulekute alusel • Töötati välja ÜRO poolt 1990.a. • Väärtused vahemikus 0 (madal) ...1 (kõrge) • Eesti HDI väärtus oli 2005.a. 0,86

  29. Jätkusuutliku arengu definitsioon • Jätkusuutlik areng on sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade olemi ja ökosüsteemide taluvusvõimega. • Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu kolmes valdkonnas: • sotsiaalsfäär • majandus • keskkond • ning samuti täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja tulevastele põlvedele. • Allikas: Arengustrateegia Säästev Eesti 21, lisa 1, lk.153.

  30. Sotsiaalne õiglus, võrdsus Omandikonflikt Arengukonflikt Loodus-keskkonna kaitsmine Majandus-kasvu tagamine Ressursikonflikt Konfliktid jätkusuutliku arengu eesmärkide vahel

More Related