1 / 20

U ngari Szent István ’i Ülikool E . Szücs

U ngari Szent István ’i Ülikool E . Szücs. Kursus 1: Looma heaolu Teema 5: Loomade heaolu ja kohtlemine enne tapmist Õppetund 2: Heaolu ja toidu kvaliteedi aspektid lihaloomade käitlemisel III. Loomade heaolu ja kohtlemine enne tapmist.

kalei
Download Presentation

U ngari Szent István ’i Ülikool E . Szücs

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. UngariSzent István’i Ülikool E. Szücs Kursus 1: Looma heaoluTeema 5: Loomade heaolu jakohtlemine enne tapmistÕppetund 2: Heaolu ja toidu kvaliteedi aspektid lihaloomade käitlemisel III

  2. Loomade heaolu jakohtlemine enne tapmist Loomade hea kohtlemineon vajalik. Seadusandlusega on sätestatud selle edendamine.Kvaliteedi tagamise süsteemi on tihti kaasatud eetilised aspektid. • Loomade heaolu ja stress • Laadimine • Transport • Ooteala • Uimastamine • Loomade heaolu kohtlemisel, heaolu liha kvaliteeti mõjutajana • Loomade heaolu ja kohtlemise juhised • Kirjandus Täiendav materjal: WP1T5L2.pdf

  3. 5.Uimastamine Loomade kohtlemise nõuete täitmine enne uimastamist on kohustuslik. Uimastamine põhjustab ajutise meelemärkuse kaotuse, mille ajal toimub torkamine ning veretustamine, mis põhjustab surma. Töötajate kompetentsi ning kasutatava uimastamismeetodi kohasuse ning tõhususe eest vastutab juhtkond. Hobused Veised Sead Lambad Kodulinnud Uimastamine on kohustuslik enne veretustamist, et vähendadalooma aktiivsust, valujapiinlemist tapmise ajalvastavalt ELDirektiivile 91/119/EEC. Kompetentne isik peab uimastamist regulaarselt kontrollima. http://www.oie.int

  4. 5.Uimastamine Isikud, kes uimastavad loomi, peavad olema kompetentsed ja läbinud vastava väljaõppe. Uimastamisel tuleb kindlustada järgmist: • loom on adekvaatselt kammitsetud; • kammitsetud loomad saaksid uimastatud nii ruttu kui võimalik; • uimastamiseks kasutatav varustusoleks õigesti hooldatud/ käsitsetud vastavalt looma liigile ja suurusele; • instrumenti kasutatakse korrektselt; • uimastatud loomad veretustatakse nii ruttu kui võimalik; • loomi ei tohi uimastada, kui tapmine on edasi lükatud. • Graafik 24Uimastamisseadme korrektne rakendamine • hobuste, veiste, sigade, lammaste ja kitsede puhul • http://www.oie.int

  5. 5.Hobuste uimastamine Uimastamine toob kaasa teadvuse kaotuse. Sellele järgneb oskuslik torkamine, mis viib veretustamisele ja surmale. Torkamisel tehakse lõiked suurtesse veresoontesse kas kaelal või rinnaõõnes. Hobuste puhulon tavalisemaks meetodikspoltaparaadigauimastamine,mida kasutatakse Euroopa tapamajades. Kui seda õigesti teostatakse, onpoltaparaat tõhus meetodhobuste uimastamisel ja tapmisel, mille puhul teadvuse kaotus on kohene. Graafik 25Hobuse uimastamine poltaparaadiga

  6. 5.Veiste uimastamine On kaks põhimeetodit, mida kasutatakse täiskasvanud veiste ja vasikate puhul: mehaaniline uimastamine (poltaparaat) jaelektriline uimastamine. Veiste heaolu vaatepunktist on uimastamiseks parim hetkel kättesaadav meetod poltaparaadi kasutamine. Elektriline uimastamine ei pruugi piisavalt kaua püsida,et viia läbi normaalne veretustamine. Kardio-ventikulaarnefibrillatsioon või kohenetorkamine,kui loom on uimastatud, hoiab ärateadvuse taastumise veretustamise ajal. Lisainformatsioon veebilehel: http://www.efsa.eu.int

  7. 5.Sigade uimastamine Eesmärgiks on muuta sead enneveretustamist liikumisvõimetuks. Arvestatakse niilooma heaolukuiliha kvaliteediga. Nii gaasi kui elektriga sooritatud uimastamise kvaliteetsõltubõigestteostamisest.Mõlemal meetodil on omad head ja halvad küljed. • Reeglina kasutatakse kolme erinevat uimastamise meetodit: • elektriline uimastamine, • uimastamine süsinikdioksiidiga, • uimastamine poltaparaadiga.

  8. 5.Sigade uimastamine Elektriline uimastamine Enne elektrivooluga uimastamiston vajaliksundida loom paigale sulus või piirajas. Loomade isoleerimine ja kammitsemine kutsub esile stressi jaärevuse. V süsteemis fikseeritakse loomikülgedelt. Fikseeritud seisundi kestus peab olema nii lühike kui võimalik.Elektroodid asetatakse aju lähedalesilm-silma või silm-kõrva juurde.Klassikalise kahe elektroodiga elektrilise uimastamise puhul võib üle 300 V pinge ja piisava võimsuse (>0,9 KVA) korral saavutada voolutugevuse 1,25 A vähem kui sekundiga.

  9. 5.Sigade uimastamine Kõikide elektriliste meetodite puhul tuleb tagada elektroodide õige paigaldus. Automaatsete süsteemide puhultuleb elektroodide paigalduskohandadasigade suurusele. • Elektriline uimastamine (elektroodid peapiirkonnas): minimaalne voolutugevus 1.3 A, 50 Hz sinusoid AC ühe sekundi jooksul. • Ühe-tsükliline elektrilinepea-seljaajukaudne uimastamise/tapmise meetod:minimaalne vool 1.3 A, 50 Hz sinusoid AC ühe sekundi jooksul –kohene teadvusekaotusja kardio- ventikulaarne fibrillatsioon. • Kahe-tsükliline elektriline uimastamise/tapmise meetod:minimaalne vool 1.3 Aläbi ajuühe sekundi jooksul, sellele järgnebminimaalne vool 1 A, 50 Hz sinusoid AC läbi südame ühe sekundi jooksul, et tekiks kardio- ventikulaarne fibrillatsioon.

  10. 5.Sigade uimastamine Uimastaminesüsinikdioksiidiga Üks või kaks siga sukeldatakse 30-40 sekundiks puuriga mahutisse, mis sisaldab 75% CO2. Puuduseks asjaolu, et sead peavad liikuma pikkades ja kitsastes käikudes, mis tekitab tugevat stressi. Teine variant - sigu uimastatakse CO2-ga4-5pealistesgruppides. See variant põhjustab vähem kannatusi: sead ei ole paanikas ega tugevas stressis. Samuti on töötingimised paremad, loomi on kergem käsitseda jaloomade heaolu on parem.

  11. 5.Sigade uimastamine CO2-ga uimastaminetekitab mõningaid looma heaolu puudutavaid küsimusi, sest uimastamine ei toimu momentaalselt. Uimastamisel CO2–ga on 3 erinevat astet: • Analgeesia: algab siis, kui loom siseneb CO2 mahutisse, seda iseloomustab CO2sissehingamine, mis kestab 14-20 sekundit. • Erutus: kestab7-20 sekundit; on märgata lihaste tõmblusi ja kuulda häälitsusi. • Anesteesia: loom on täielikulttundetu.

  12. 5.Lammaste uimastamine Mehaanilised meetodid (poltaparaat) jaelektrilised meetodidon lammaste uimastamisel kõige tavalisemad.Poltaparaadikasutamine viib koheseteadvuskaoni, kui seadmed on hästi hooldatud ja neid kasutatakse kinnihoitud loomadel. Lammaste elektritakistus erineb vastavalt looma eale, tõule ja villkatte paksusele. Kui elektriseadmed on hästi hooldatud ja neid kasutatakse kindlalt kinnihoitud loomadel, viibelektriline uimastaminekohese teadvusekaotuseni. Kui lambad on halvasti kammitsetud võiuimastamistviib läbi ebakompetentne isik, võib see tekitada valu ja kannatab looma heaolu. Elektroodide või lamba villa niisutaminekohtades, kuhu tangid paigutatakse, aitabvähendada elektritakistust. http://www.efsa.eu.int

  13. 5.Kodulindude uimastamine Tavaliselt uimastatakse kodulinde enne tapmist vesivannis.Linnud tuleb kinnitada jalgupidi neid vesivanni toimetava seadme riputuskonksude külge. Erinevad isendid on elektriseeritud vesivanni suhtes erinevalttundlikud. Seepärast tuleb lindude tõhusaks uimastamiseks tagada korralik elektrivool. Elektrivoolu ja pingetpeaks saama uimastamise jooksul elektrooniliselt reguleerida. Lindude aheldamine neid vesivanni toimetava seadme külge on lindude asendi tõttu stressirikas,tekitades hirmu ja valu. Kuna broilerite jalad on väga erinevate mõõtmetega, tuleb jämedate jalgadega lindude kinnitamisel jõudu kasutada. Luuümbrise kokkusurumineantud situatsioonis võib olla linnule väga valulik.

  14. 6.Loomade heaolu kohtlemisel, heaolu liha kvaliteeti mõjutajana Põhjalikud ja pikaajalise uuringud on näidanud, et stress pidamisel ja tapaeelsel perioodil on peamine tegur liha kvaliteedi kujundamisel. Tapaeelne stress mõjutab surmajärgse glükolüüsi kiirust ja ulatust, samuti liha happesust. Stressi taseme näitajad erinevate loomatõugude puhulon järgmised: muutusedvereplasma adrenokortikotroopse hormooni(ACTH), kortisooli, kasvuhormooni, glükoosijavabade rasvhapete ningtüroksiini kontsentratsioonis;vaenulik käitumine -ähvardamine, peahoobid, hammustused, puksimine, kaklemine ja jälitamine, homoseksuaalsus, rahutus, kibelemineja põgenemiskatsedningtootlikkuse vähenemine.

  15. 6.Loomade heaolu kohtlemisel, heaolu liha kvaliteeti mõjutajana Hiljutised uuringud on näidanud seost vereseerumi kortisooli sisalduse, liha kvaliteedi ning rasvhapetejaotuse vahel lambalihas (Okeudo ja Moss, 2005). Korrelatsioon on suurem vereseerumi kortisooli sisalduse ja tapakaalu või vanuse vahel (r = 0,34, P<0.01 ja r = 0,43, P<0,001). Samas on negatiivne korrelatsioonkortisooli kontsentratsiooni ja küpsetuskao (r = -0,35, P<0,01), müristiinhappe(C14:0, r = -0,34, P<0,05) jalinoolhappe(C18:3, r = -0,41, P<0,001)sisaldusevahel ning positiivne korrelatsioon kortisooli kontsentratsiooni jaoleiinhappe sisalduse vahel (r = -0,29, P<0,05) . Tabel 11 Erinevate liha kvaliteeti iseloomustavate karakteristikute ja vereseerumi kortisooli sisalduse vaheline lineaarne korrelatsioonlambalihas (Okeudo ja Moss, 2005)

  16. 6.Loomade heaolu kohtlemisel, heaolu liha kvaliteeti mõjutajana Lihaloomadest on sead kõige vastuvõtlikumad stressile. Sealihas leiavad kõige sagedamini aset ebasoovitavad muutused pärast tapmist. Madala kvaliteediga sealiha, eriti PSE liha, onlihatööstuste tõsiseks probleemiks. Nimetatud probleem võib jääda püsima kauemaks, sestlahjad lihakehad on nõutavamad. Kuigi geneetiliste komponentidemõju on vähendatud, kasutades aretuseks halotaani-vaba loomi, onPSEsealiha osaikkagisuur. Tapaeelse kohtlemisega seotud tegurid, eriti sigade transport tapamajjaning ootealal viibimine, mõjutavadPSE lihaosatähtsust..

  17. 6.Loomade heaolu kohtlemisel, heaolu liha kvaliteeti mõjutajana Pikaaegne stress võib vähendada lihase glükogeenisisaldustja põhjustada tumedat, tihketja kuiva lõikepinnaga (DFD)liha. See esinebkõigi loomaliikide puhul, kaasa arvatud kodulinnud.Kahvatu, pehmejaeksudatiivse (PSE) liha sümptomeidon olnud ka broilerite ja kalkunite puhul. Nii PSE kui DFD lihalonhalb väljanägemine, halvad tehnoloogilised omadusedja maitse. Graafik 26Sealiha kvaliteedi kategooriad (RFN, RSE, PSE ja DFD liha)(Kaufmann jt, 1991) RFN: ideaalne kvaliteet RSE: üleminekukvaliteet PSE: Kahvatu, pehmejaeksudatiivne sealiha DFD: tume, tihkeja kuiva lõikepinnagasealiha 1 M. gluteus medius 2 M. biceps femoris 3 M. semimembranosus 4 M. semitendinosus

  18. 6.Loomade heaolu kohtlemisel, heaolu liha kvaliteeti mõjutajana Võttes kokku ülduuringute tulemused, võib öelda, et loomade heaolu tagamine annab parema kvaliteediga produkti. See onolulinekaubandusliklisaajendtäiustamaks viise, kuidasmeloomi kasvatame, kohtlemejatapame. Surmaeelsel perioodiltähendab looma hea heaolunende ettevaatlikku kohtlemist, mis vähendab stressi ja traumasid. Halb surmaeelne kohtlemine toob kaasa stressi ja liha halvema kvaliteedi. Uuringud näitavad, et sead, kes on tapetud viletsates tapamajades,on rohkem stressis nii transpordi kui tapmise ajal. Seal toodetakse ka rohkem madalakvaliteetset liha. Sel põhjusel panevad nii tarbijad, toidutööstused kui ka farmerid rohkem rõhkuliha kvaliteedile jaloomade heaolulekogutootmisahelas, alateseostamisestlõpetades tapmisega (Driessen ja Geers, 2000).

  19. 7.Loomade heaolu ja kohtlemise juhised Juhised selleks, kuidas tuleks lihaloomi kohelda, on avaldatud Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (World Organisation for Animal Health)Maailma Loomatervishoiu Koodeksis - 2005 (Terrestrial Animal Health Code – 2005). http://www.oie.int See koodekstutvustabpraktilisi juhendeidmeetmetejaoks, mida rakendatakse loomade kohtlemisel tootmisahelas “laudast lauale”.Osas 3, sektoris 3.7 ja peatükis 3.7.1-4on pööratud erilist tähelepanu farmiloomade heaolu küsimustele : veised, pühvlid, kaamelid, lambad, kitsed, sead, kodulinnudjahobused. Lisainformatsioon veebilehel: http://www.oie.int/eng/normes/mcode/en_chapitre_3.7.5.htm

  20. 8.Kirjandus Viited, lisalugemineja lingidon avaleheküljel

More Related